Rangleklods – Berliini klubirütmid mesilastarus

Taanist pärit duo Rangleklods on täiesti turvaliselt toimiv kombinatsioon kaasahaaravast rütmist ja muljetavaldavast vokaalist. Ning järgmisel hetkel on kõik, mida see duo luua suudab, ühtlasi täiesti ebatavaline, kaasahaarav ja stiilipiire ignoreeriv. Lisaks on neil õnnestunud välja murda eeldatavast elektroonilise muusika „mees läptopiga laval“ kuvandist ning nende kontsertidest räägitakse elevusega. Mul endal ei ole vastavat võimalust veel avanenud, aga see aeg pole enam kaugel – loomulikult on jällegi märksõnadeks 5. aprill, klubi Sinilind, Rada7.ee esitleb ja Tallinn Music Week.

31-03-2013

Candy Empire on hea kõlaga ja mitmetähenduslik. Ka ilma Brooklynita.

„Nagu šokolaadikomm, mis suus sulades tekitab kaifi – kõik lahustub, vaba on impeeriumi pealinn ja piire ei ole!“ – võib lugeda Candy Empire kohta Tallinn Music Week’i artistitutvustuses. Peab nentima, et see lause kirjeldab väga õnnestunult meloodilismagusat, veidi retromaigulist emotsiooni, mis Candy Empire muusikat kuulates tekib. Laval kõlab see kõik jällegi samalaadselt, aga hoopis teisiti ning seda meeleolu saab ise hõbepaberist välja harutada 5. aprillil klubis Sinilind, kus Rada7 esitleb TMW 2013 raames oma peenelt timmitud ja suurepäraselt balansseeritud muusikavalikut.

22-03-2013

Surmav saadetis Poolast

Viimasel ajal on promopakid ja -lood järjest rohkem digitaalselt e-mailiga teele lajatatud ning seetõttu on lausa omaette põnev saada vahelduseks ikkagi füüsilisel kujul kettad oma postkasti. Muidugi meie elevus oli seekord erakordselt suur – saabunud saadetis pärines Poolast ning sisaldas eranditult death metal orkestreid, millest me varem midagi kuulnud polnud. Kogunesime pea kogu võistkonnaga metal-guru Kurmeti juurde ning harjutasime end läbi arvutikõlarite soojenduseks väga väikese rummi kõrvale kõigepealt kogumikuga. Sissejuhatus oli edukas – kõik võtsid ilma suurema vastuvaidlemiseta omale loteriikorras midagi kuulamiseks-arvamiseks.

19-11-2012

„Lillede keel“ Von Krahlis – ambivalentne, muutuv ja värvikirev, nagu elu ise

Rainer Sarnet on lavastaja ja režissöör, kelle looming on minus tekitanud väga erinevatesse äärmustesse kalduvaid emotsioone. Õnneks on Von Krahli teatris lavastuvat „Lillede keelt“ sisse juhatama planeeritud usutlus kantud pigem positiivsest suhtumisest nagu ka Sarneti sümpaatsed ja huvitavad vastused.
Etendust „Lillede keel“ mängitakse Von Krahli teatri projektidele vastavalt intensiivselt, kuid vaid napi kuu jooksul. Nüüdseks on jäänud mängukavva veel nädala jagu selle Hispaania sürrealistliku luuletaja Frederico Garcia Lorca tekstil baseeruva, muljet avaldava lavakujunduse ning Sinise muusika lüürilisuse ning melanhooliaga sidustatud etenduse lavakordi, nii et viimane aeg on teatrikülastus ette võtta.

30-04-2012

Neoandertals – meie muusika DNA välistab masside huvi


Neoandertals on tuntud oma brutaalsete helide, pisimagi detailini välja töötatud kontseptuaalsuse, imetlust tekitava äärmuseni viidud pühendumise ja täiuslikkuseni püüdleva pillimängutehnika poolest. Seda kõike võib nautida oma silma ja kõrvaga TMW Rada7 showcase’l 30. märtsil klubis Hoov, seni aga on võimalus lugeda duo kadestamisväärse põhjalikkusega komponeerituid vastuseid meie küsimustele.

27-03-2012

Silvi Vrait: ennast tagasi hoida pole mõtet – pedaal on põhjas

Silvi Vrait kuulub nende lauljate-muusikute rivistusse, keda teab iga viimane kui eestimaalane ja kes oleks „nagu alati olemas olnud“, samas eristudes samaealiste diivade seltskonnast mingi võimuka isepäisusega. Tegemata endale kunagi mingeid stiililisi piiranguid, sealjuures täiesti arvestatavaks ja väärikaks jäädes, on tulemuseks hämmingut tekitav fenomen olla inimeste mälus ja teadvuses üheaegselt „Vana Pildiraami“ ning näiteks sellise külmavärinaid tekitava vokaalšedöövriga nagu seda on Ultima Thule „Muld“.

27-12-2011

DND – teekond The Whiskyst „A Birthday“-ni, Rabarockist rääkimata

Ma üritan siin juba tunde, tegelikult juba mitmeid päevi, kirjutada järgnevale intervjuule eessõna. Täiesti lootusetu üritus. Tavaliselt ma suudan sellise viljatu seisu seljatada viimasel hetkel, umbes kahe paiku öösel, kui enam muud võimalust ei ole. Kui uni juba maha murdma hakkab, siis istun viimases meeleheites arvuti taha ja veerand tunni pärast on tekst valmis ja padi pehme ning uni hea. Seekord ei õnnestu ja kell on juba peaaegu kolm. Öösel. Kõik, mis kirja panen on kas lootusetult banaalne või on Madu selle juba oma ootamatult mõne päeva eest siinsamas avaldatud kirjatükis ära öelnud. Ühesõnaga, kerige nüüd rada7 esilehte natuke allapoole, lugege alustuseks läbi Madu tundeline ja kaunis sõnavõtt ja siis tulge siia tagasi ja tutvuge sellega, mida Andreas ja Rob bändist DND mu küsimuste peale ise rääkisid. Ning peale seda tuleb lihtsalt reedel õigeks ajaks Rabarockile jõuda ning see bänd ka laval ära näha. Lihtne, eks!

14-06-2011