Psychobilly keeldub suremast ehk surfates kontrabassil nädala Tarantino küüdis

Päikselõõsase rannaküla pea igal majal on märke sellest, kuidas kohalikel on tõsi taga sooviga Hispaania kuningriigist eralduda. Separatistlikud poliitiliste sõnumitega plagud rõdudel vahelduvad lihtsalt anarhia sümbolitest graffititega seintel. Selles suhtes poleks paremat asukohta psychobilly festarile kui Pineda de Mar. Tegelikkuses muidugi vaevalt keegi kohalesõitnutest erilist tähelepanu poliitvangideks olevate kohalike poliitikute vabastamisnõuetele pööras – tegemist on ju rahvusvahelise subkultuuri ühendava sündmusega, kus lokaalsetel päevasündmustel on kurss madalal. Lihtsalt on tegemist ühega vähestest subkultuuridest, mis paistab silma erilise nihilismiga isegi kõikehävitava aja enese suhtes ning vägagi võimalik, et just seetõttu võib selle kandjate kätes olla punkliikumise tuleviku lipp.

23-07-2019

Arvustus: Rattlecan Paintjob – „Vaata ema, muusika“. Punk, soovitatav kuulata „sangast“!

Vähemalt mina tegin nii – kuulasin Rattlecan Paintjobi uut materjali "sangast". Tegelikult polegi palju muid valikuid, kuna bänd on välja andnud tõelise ajarände 90ndatesse: vormilt kasseti, mis igasse koduse musakeskuse soklisse ei sobitugi ja sisult midagi, mis meenutab toonast Psychoterrorit, PWA-d ja midagi veel. Üldiselt pigem meloodiline HC-punk. Selleks, et seda tunnet veelgi süvendada ja kõik hoovad ikka päriselt põhja suruda, on Paintjob salvestanud omaendi sõnul kogu materjali lives ehk kõik pillid ja träkid korraga ja seda kuskil betoonbunkris. Ja seda on tunda.

09-07-2019

She Past Away: Türgi post-pungi emigrandid Ateenast

„Keegi pole surnud, see on lihtsalt sobiva tumeda kõlaga nimi, mis iseloomustab meie muusikat. Tüüpiline gooti värk,“ naerab Doruk Öztürkcan Sveta baari backstage´is mu esimese küsimuse peale bändi nime kohta. She Past Away viitab naissoost kadunukesele, aga prototüüpi bändil pole. Hea seegi, kui keegi bändile nime andmiseks koolma ei pidanud.

17-05-2019

Kolm meest Manchesterist ja peied, Brexitist rääkimata

Buzzcocksi ja Duran Durani plaadikaaned teinud graafiline disainer Malcolm Garrett, punkmuusik ja ajakirjanik John Robb ning Nick Cave’i ja Jarvis Cockeriga koostööd teinud muusik ning filmitegija Barry Adamson tunnevad teineteist juba Manchesteri kuldaegadest, kui punk läbi new wave’i indiele ruumi tegi. Seega polnuks neil küll vaja Tallinn Music Weekile omavahel juttu vestma tulla, aga nad tulid!

24-04-2019

Square „Vaibub kaja“. Hektiline nagu J.M.K.E. ning melanhoolne nagu Vennaskond

Mäletan, kui olin veel noor pungihuviline ja minuga juhtus väga eriline sündmus. Nimelt laenasin oma üht J.M.K.E. kassetti koolivenna kaudu Mait Karukäpale, kes töötas kesklinna elektroonikapoes müüjana ja loomulikult teadsime me kõik, et ta on Square’i laulja. Square’i tutvustati mulle toona võrrandiga J.M.K.E.+Vennaskond=Square. Ja nüüd jõuame selleni, et Square on välja andnud oma esimese kauamängiva „Vaibub kaja“.

03-04-2019

Pildid: Pax Iroquois ehk Irokeesi Seadus Sveta baaris

Kuigi kriitiline mass HC metall/punk/sludge/grind/crust jne leegionist on tänaseks irokeesi millegipärast rasta-villa vastu vahetanud, jätkub street hardcore pungi invasioon Eestisse ja seetõttu on õigustet ka too paralleel irokeesi suguharude omaegse liiduga koloniaalsõdade aegu, mis omakorda sai nime Pax Romanast ehk suhtelise rahu ajastust Vana-Rooma riigi päevilt. Ehk The Casualtiese, Kurjami ja Project Dekadenzi 27. veebruari kuupäevaga kontsertelamus Sveta baarist.

21-03-2019

Arvustus: Psychoterror – "Käärid"

See oleks nüüd väga klišee kirjutada, et Psychoterror sai maha oma parima albumiga. Tõsiasi on aga see, et viimased neli või nii Terrori albumit on sellised, et paned peale ja siis ootad huviga, mis sealt nüüd tuleb.

28-01-2019