Auļi – folkbänd, mis suudab energiaga täita ka suure rokilava

Kirjutas tess
15-07-2011

Kui allpoololevast Editorsi intervjuust võib lugeda, et tänavuse Positivus festivali esinejatenimistuga on lätlased lõiganud hulganisti krediiti vähemalt radakasutaja Kuratino silmis, siis on neil varuks veel relvi. Näiteks Auļi.
Auļi on folkbänd, milles kasutatavad instrumendid on enamasti ainult trummid ja mitut eri päritolu torupillid. Bändi arvukas liikmeskonnas on mitu metal taustaga tegelast, kes muuhulgas on tegevad olnud Läti oma folk-metal hiiu Skyforger ridades ning bändi liikmete hulka on mahtunud salarelvana ka Eesti torupilli mängiv eestlanna Leanne. (Kas saab olla veel kavalamat taktikat, et naabritel silma peal hoida?)
Auļi meeletu energiaga saab kohtuda juba homme, 16. juulil, kell 12.30, Positivus festivali laval ning kui te mingil arusaamatul põhjusel sellele suurepärasele rannafestivalile ei jõua, siis olete sunnitud neid vaatama minema meie kodumaisele Viljandi Folgile.


Kuigi oleme naabrid, piirdub eestlaste lätikeelne sõnavara suures osas sõnaga saldejumps ja veel paari väljendiga, mis kardetavasti lähemal uurimisel osutuvad hoopiski leedu või poolakeelseteks. Eeldan, et teie bändi nimi Auļi on lätikeelne ja kas te seletaksite, mida see tähendab?
Sõnal „auļi“ on Läti keeles kaks tähendust: galopp ehk hobuste jooks siis ja vana tüüpi mesilastaru, mis on tehtud puupakust või puust.
Sveiki, lūdzu, alus, paldies :).

Mulle endale kohutavalt meeldivad sellised paari instrumendi muusikalised kooslused, aga enamasti millegipärast tahetakse kokku panna pigem rohkem kui vähem instrumente. Miks otsustasite teie peamiselt ainult trummide-torupillide kasuks?
Torupill on piisavalt iseseisvalt väljenduv instrument. Sellega saab moodustada monotoonse sumiseva tausta ja samas ka tekitada soleeriva meloodia ning nii on võimalik saavutada vajalik muusikaline efekt, ilma muud tüüpi instrumente kaasamata. Tegelikult on torupilli sarnaste pillide kombineerimine löökriistadega üle maailma üsna traditsiooniline, nii et see on tegelikult üsna tavapärane ja laialt levinud kooslus ning seda ka Läti rahvapärimus materjalides.

Saan aru, et kuigi mõlemad instrumendid on Läti folklooris esindatud, on materjale nende kohta vähe säilinud. Seega olete pidanud oma lähenemise nullist üles ehitama? Millele baseerub teie muusikaline looming, kust leiate inspiratsiooni?
Jah ja ei…on säilinud mõningad lindistused torupillipaladest ja näiteid ning pilte instrumentidest, kuigi palju sellest ei elanud üle 20. sajandit. Samas on Läti folkloormuusika pärand väga rikkalik. Meil on palju laule ja palju huvitavaid meloodiaid, millest me saame rohkelt inspiratsiooni. Loomulikult on meie muusika inspireeritud ka tänapäevasest muusikast ning muusikast kõikjalt maailmast. Me ei proovi rekonstrueerida midagi, mida võiks nimetada „autentseks“ Läti torupillimuusikaks või mängida traditsioonilisi asju. Pigem on meie muusikatunnetus „autentne“, me loome, et edasi anda oma nägemust ja tunnet omaenda ajast. Näiteks meie viimane album „Etnotranss“ on otsast lõpuni meie enda looming.

Kuna saan aru, et ka Läti torupill on üsna unustusehõlma vajunud instrument, siis kust on pärit pillid millel mängite?
Alates 90ndatest on tegelikult toimunud Läti torupilli mängimise ja valmistamise traditsiooni uuestisünd. Meil on instrumente, mis on valmistatud Lätis ning me samuti proovime instrumente, mis on valmistatud mujal Euroopas.Ja otse loomulikult on meil ka Leanne, kes mängib Eesti torupilli!

Trummidega on vist kergem? Neid saab põhimõtteliselt valmistada, millest iganes ja nendega tekitatav heli võib olla tohutult erinev. Kui palju olete sellega eksperimenteerinud? Mingist videost jäi mulle näiteks silma väga kummaliselt deformeerunud trummitaldrik.
Me ütleme, et me kasutame trumme, mida on ajalooliselt kasutatud Balti regioonis…vanim tüüp trumme, mida oleme valmistanud, on tehtud ühest puutüve tükist või kännust. See on meie trummikomplekti alus. Meil on isegi suurim puutüvest valmistatud trumm kogu Baltikumis, nagu me ise armastame väita :). Samuti on meie trummipargis vasktrumm, mis on tänapäevase timpani esivanem – sellist on mainitud Läti folklooris nimega „vara bungas“. Mainitud instrumentidele me lisame veel erinevaid löökpille, millele me läheneme tõttöelda tihtipeale üsna jõhkral moel, nii et pole imestada, et need on deformeerunud :).

Mitmed Auļi liikmed on metal(ja isegi black metal) taustaga. Kuidas jõudsite sealt folgini?
Vaikus, nad ei ütle midagi :).

Ja vastupidi, kuna Auļi esinemised on tohutu ja pigem rokilavadele sobiva energiaga, kas bändi folktaustaga liikmed ei leia, et vahepeal läheb liigseks lammutamiseks?
Peab tunnistama, et jah, me saavutame küllalt tihti sellise energialeveli, mis on sobiv ükskõik millisele rokilavale. Ma arvan, et see on tänu meie instrumentide iseloomule – need on valju heliga ning ajalooliselt mängiti neid rahvapidustustel. Nii, et me lisame kõigele sellele veel oma fantaasiat ning muusikalisi eksperimente ja läheb mölluks!

Eestis on folk-rock ja folk-metal praegu tõusulainel ja ülipopulaarsed – Metsatöll lööb laineid ka mujal Euroopas ning tundub, et neile võib lausa anda Eesti kõige edukama bändi tiitli. Kui menukas on folk(rock) Lätis?
Ma ei ütleks, et folk-rock oleks Lätis ülipopulaarne. Meil on häid bände, mis on väga populaarsed, nagu Ilgi või Laimas näiteks. Samuti on meil palju bände, mis mängivad nn post-folklore stiilis, mis on alguse saanud samuti Ilgi’lt ning nii eksperimentaalseid kui ka vähem või rohkem traditsionaalset muusikat mängivaid kooslusi.
Folk-metalist rääkides ei saa muidugi mööda Skyforgerist, mida võib siis vastavalt vist nimetada Läti kõige edukamaks bändiks. Ma arvan, et kuna nii Eesti kui ka Läti on saanud oma iseseisvuse tagasi suhteliselt hiljuti, siis on hea taasleida ja väljendada oma pärandit läbi muusika. Sellest tuleneb vast ka seda tüüpi bändide edu.

Kuidas juhtus, et teie kollektiivis on ainult üks naisterahvas ja temagi Eesti päritolu? Ja üleüldse, loeks huviga pikemalt, kuidas sattus üks Eesti tüdruk Läti bändi torupilli mängima?
See on kummaline, kuid Eesti torupilli mängivadki enamasti naised, Läti oma jällegi vastupidiselt enamasti mehed (mis viimasel ajal on hakanud muutuma). Leanne oli väga sisse võetud Läti kultuurist ning viibis üsna palju Lätis, nii et pole ime, et ta meie bändi mängima sattus. Tänu temale on meie repertuaaris mitmeid ägedaid Eesti päritolu meloodiaid. Ja lisaks saame me väita, et me oleme rahvusvahelise liikmeskonnaga grupp :).


Tulete esinema ka Viljandi folgile, olete ennegi Eestis üles astunud?
Jaa, muidugi me oleme esinenud Eestis – nii Tallinnas kui ka Tartus ja veel mõningates paikades. Ja me oleme eriti õnnelikud, et meid on kutsutud esinema Viljandi Folgile, mis on suurim folkmuusikafestival Baltimaades.

Positivusel jällegi on hoopis teistsugune publik – olete selliste lavadega harjunud?
Pole probleemi…:) Me oleme mänginud paljudel suurtel lavadel ja festivalidel nii Lätis, Leedus kui ka Saksamaal.

Mida tahaksite lõpetuseks öelda rada7 lugejatele, kellest suur hulk on kindlasti nii Positivusel kui ka Viljandi Folgil?
Me oleme väga hea meelega valmis jagama oma energiat ja positiivset vaibi kõigi inimestega, kes tulevad meie esinemisi vaatama. Muusika abil me saame ületada aega ja ruumi ning oleme võimelised looma unikaalset ühtsust. Näeme kontsertidel!

Veel artikleid