Ja see oli Lady Gaga oma hitiga „Bad Romance“ ja enne teda Miley Cyrus looga „Party in the U.S.A.“ ja tere tulemast tagasi kuulama Sky Plus’i. Mina olen Hirmo Kiivsaar ja teiega siin koos veel järgmised kolm tundi, sel kaunil reedeõhtul. Töönädal on läbi saanud ja nüüd võib alata ettevalmistus nädalavahetuseks, mille juures üritame me siin teile kindlasti abiks olla, mängides järgneva kolme tunni jooksul ainult hitte, hitte ja veelkord hitte, mida olete soovinud just teie, kallid Sky Plus’i kuulajad. Lisaks on sel nädalavahetusel toimumas palju ägedaid üritusi, millele me kindlasti ka pileteid välja loosime. Meil on ära anda kaks komplekti pileteid Vaido Neigausi plaadi esitluskontserdile klubis Panoraam ja kaks piletit klubis Privé toimuvale üritusele Drumm and Bass Picnic. Sellest kõigest aga varsti lähemalt. Enne, kui me oma saatega edasi läheme ja võtame liinile esimese helistaja, on aeg heita pilk meie erakuulutuste liinile 1505, kuhu saate jätta nii oma ostu-, müügi-, kui ka tutvumiskuulutusi. Kõneminuti hind on sada krooni, pluss kohaliku kõne maksumus. Kuulutus loetakse raadios ette üks kord ning lisatakse siis meie kodulehel olevasse kuulutuste rubriiki, et see jõuaks võimalikult laia kuulajaskonnani.
07-02-2010
Paljudki tõsidõnbijad haaravad küllap oma pärispeadest kinni, kui näevad Rada7-s profaani kultusketta kallal. Teisalt on turvaline tulla plaadiarvustamisse tagasi millegagi, mille skenest olen ma alati eemal olnud ning kus teadmatus kontekstist on peaaegu täielik, nii et möödapanekus pole algusest peale kahtlust. See loob teatava vabadustunde.
19-01-2010
Nägin meest, kes reipalt sammudes, laia naeratusega, ilma kaaskõnelejata, üle tänava teadustas: „…Ma olen nii KÕVA mees…Ma olen niiii kõva mees….niii KÕVA…olen niii kõva mees…“. Seda teadaannet pidevalt valjult korrates ta kaugusse kaduski.
Nägin ka ühte vanemat halli habemega meest pangaautomaadi juures. Kui ta oli oma raha ja kaardi kätte saanud, siis ei kontrollinud ta raha üle, nagu vanematel inimestel tihti kombeks, vaid uuris pikalt ja põhjalikult oma pangakaarti. Ilmselt selleks, et kindel olla, et seda ei ole vahepeal näiteks ümber vahetatud.
Pean nentima, et kui ringi liikuda, siis näebki päris palju inimesi – tuttavaid ja võõraid, kummaliselt käituvaid ja täiesti tavalisi. Kuulanud olen viimasel ajal aga enim ühe mehe loomingut ja mitte ainult selle pärast, et lubasin ta debüütplaadi kohta arvamusloo kirjutada.
02-01-2010
1998. aasta kevad muutis mu elu: juhuslikult raadiost kuuldud loost "Saw You Drown" sai alguse üks täiesti eriline muusikaline suhe. Katatonia on läbi aastate olnud mu absoluutseks lemmikuks, täiesti erandlikuks ning väga oluliseks bändiks. Katatonia ei ole kunagi teinud õnnelikku ega rõõmsat muusikat. Pigem külm kui soe, pigem pimedus kui valgus, pigem nukrus kui rõõm, pigem öö kui päev. Seega pole ime, et 2009. aasta oodatuim plaat oli minu jaoks just "Night is the New Day".
16-12-2009
Suure tõenäosusega on Slayer tuttav kõigile hevimuusika kuulajatele kasvõi paari looga või nime kaudu üksi. Bänd, mis iseenesest mingit tutvustamist ei vaja, lasi välja uue (kümnenda) stuudioalbumi. Tegelikult on nende kohta kirjutatud juba kõik, mida kirjutada on. Asi on aga selles, et too uusim võib väga hästi jääda nende viimaseks albumiks üldse, nagu vokalist Araya vihjanud on. Mehed ise on ju vanad ja vaja lapsi karjatada. Just sellises valguses albumit "World Painted Blood’i" vaadata võikski.
18-11-2009
Kodumaine Nailboard Records on "Gems from Estonian Metal Vault"-sarja raames sedakorda vägagi kenakesed pärlid välja kaevanud. Olen ise neid Forgotten Sunrise´i vanu väljaandeid juba aastaid otsinud, üks ("Behind the Abysmal Sky") on õnnestunud bändi poolt väljastatud mini-CDRi kujul ka kätte saada. Nüüd aga on korraga rohkem käes kui isegi soovida oskasin. Nimelt on ühele plaadile koondatud tänapäeval tumedat eksperimentaal-elektroonilist muusikat viljeleva Forgotten Sunrise´i kaks esimest üllitist: 1993. aastal ilmunud demo "Behind the Abysmal Sky" ning aasta hiljem ilmunud lühialbum "Forever Sleeping Greystones", boonuseks veel mitmed kontsertsalvestused.
13-11-2009
Mõtlesin pikalt, mida sissejuhatuseks kirjutada, kuni mulle jõudis kohale, et sellel pole mingit tähtsust. Ega tegelikult arvustusel endale ka erilist pointi pole. Ainus asi, mida te tegelikult peaksite teadma, on see, et Pedigree uus plaat „Skeletal“ on üks parimad käesoleval aastal Eestis ilmunud albumeid. Ja te peaksite selle endale ostma. Jah, just ostma, mitte aga netist tõmbama, te laisad varganäod. Tegemist on viisikettaga, mis on tema eest välja käidud kroone igati väärt.
28-10-2009
26.- 28. juunini kogunesid Helsingisse Kaisaniemi parki, lõõskava päikese kätte, inimesed, kelle garderoobis domineerib peamiselt must ja kellest enamik valib enda jahutamiseks kuumal suvepäeval just jaheda õlle. Aset leidis kaheteistkümnes Tuska Open Air Metal Festival. Oma panuse moshpit’ide käimatõmbamisele, juustega tuuleveski tegemisele ning fännidest koosneva ühendkoori tekkimisele andsid kolme päeva jooksul Gojira, All That Remains, Rotten Sound ning corpse paint’i endiselt au sees hoidva tõelise tr00 kvlt bläkk metalli esindaja Immortal, Evil, Amorphis, Stam1na, My Dying Bride, Suicidal Tendencies ja üle üheteistkümne aasta esimese pikema tuuri ette võtnud post-metal pioneer Neurosis.
28-10-2009
Eesti film on ikka läbi aegade olnud mustvalge. Alles kaheksakümnendate alul, kui tonni jagu kaaluvad värvitelerid end vaevaliselt sektsiooninišši mahutasid, selgus, et eesti film võib olla ka värviline, kuid maal vanaema juures näitas väsinud Rekord ikka valimatult kõike mustvalges pildis. Üheksakümnendate keskpaigas kooli lõpetanud noored filmilavastajad tegid oma tudengifilme mustvalgena, keerates tihti isegi videokaameral peale kahes põhitoonis linti võtva režiimi. Ringvaated püsisid mustvalgetena, samuti hea hulk dokumentaalfilme.
07-10-2009