Sinisem kui taevas, sinisem kui…sinine

Nägin meest, kes reipalt sammudes, laia naeratusega, ilma kaaskõnelejata, üle tänava teadustas: „…Ma olen nii KÕVA mees…Ma olen niiii kõva mees….niii KÕVA…olen niii kõva mees…“. Seda teadaannet pidevalt valjult korrates ta kaugusse kaduski.
Nägin ka ühte vanemat halli habemega meest pangaautomaadi juures. Kui ta oli oma raha ja kaardi kätte saanud, siis ei kontrollinud ta raha üle, nagu vanematel inimestel tihti kombeks, vaid uuris pikalt ja põhjalikult oma pangakaarti. Ilmselt selleks, et kindel olla, et seda ei ole vahepeal näiteks ümber vahetatud.
Pean nentima, et kui ringi liikuda, siis näebki päris palju inimesi – tuttavaid ja võõraid, kummaliselt käituvaid ja täiesti tavalisi. Kuulanud olen viimasel ajal aga enim ühe mehe loomingut ja mitte ainult selle pärast, et lubasin ta debüütplaadi kohta arvamusloo kirjutada.

02-01-2010

Kõik ei hääletanud võitja poolt

Tänavu 16. korda toimuva R2 aastahiti hääletuse on aastate jooksul kinni pannud nii Terminaator, Ines, Smilers kui ka The Sun. Kuid kui paljud teist mäletavad 6-Packi, Exitit, Anacondat või Paavot ja Liisi? Lisaks tuntud tegijatele on aastahiti tabelis alati figureerinud ka ühe hiti imesid ja tänaseks Eesti muusika areenilt kadunud ja unustuste hõlma vajunud artiste. Rada7 valis välja 6 omanäolisemalt artisti, kes aastate jooksul tabelis on figureerinud.

02-01-2010

„Päev on ju pikk.“ Intervjuu Rein Rannapiga.

Tänavu sügisel jõudis Rein Rannapi ja ansambel Kosmikud koostööl koondnime all „Ilus Maa“ plaadile legendaarne rockkantaat „Ilus Maa“ ja tema järg „Taevas ja Maa“. Küsimustele kantaatide saamisloo kohta vastas enne Riho Sibulaga jõulutuurile siirdumist Rein Rannap.

25-12-2009

Võõrkehad Eesti muusikas

1999. aasta 1. jaanuaril, andis oma esimese suurema avaliku kontserdi ansambel Kosmikud. Järgneva kümne aasta ja nelja stuudioalbumi jooksul, kasvas väikesest põrandaalusest kosmosepunkbändist välja Eesti tumedama kõlaga roki lipulaev. Enne eesootavale pikemale puhkusele siirdumist vaatavad Hainz, Vana, Kristo ja Kõmmari möödunud dekaadile veel korraks tagasi.

18-12-2009

One Dollar Project ning suurepäraselt õnnestunud projekt

Kohalikul kollektiivil One Dollar Project tuli novembri keskpaigas välja debüütplaat "On Top Of The Grey City And Morning-High Flashback Riders". Umbes sel ajal tegime ka intervjuu, kuid erinevate asjaolude kokkulangemisel ilmub see alles nüüd. Aga nagu ütleb vanasõna: "Parem hilja kui mitte kedagi".

16-12-2009

Katatonia “Night is the New Day”

1998. aasta kevad muutis mu elu: juhuslikult raadiost kuuldud loost "Saw You Drown" sai alguse üks täiesti eriline muusikaline suhe. Katatonia on läbi aastate olnud mu absoluutseks lemmikuks, täiesti erandlikuks ning väga oluliseks bändiks. Katatonia ei ole kunagi teinud õnnelikku ega rõõmsat muusikat. Pigem külm kui soe, pigem pimedus kui valgus, pigem nukrus kui rõõm, pigem öö kui päev. Seega pole ime, et 2009. aasta oodatuim plaat oli minu jaoks just "Night is the New Day".

16-12-2009

Viikate – Lemmy’le valmistaks ainult viski-põhiseid sööke

Milline näeb välja inimhing, mis on tehtud läbinisti raudbetoonist ning ei oma esmapilgul mitte ühtegi inimliku soojuse tunnust? Sellele küsimusele aitavad täna õhtul klubis Tapper vastust leida Soome tumedate inimhingede insenerid – ansambel Viikate. Ülesastumise puhul palusin ansambli liidril Kaarle Viikatel vastata mõnele küsimusele.

04-12-2009

"World Painted Blood" – Slayer võiks nüüd igaks juhuks laiali minna

Suure tõenäosusega on Slayer tuttav kõigile hevimuusika kuulajatele kasvõi paari looga või nime kaudu üksi. Bänd, mis iseenesest mingit tutvustamist ei vaja, lasi välja uue (kümnenda) stuudioalbumi. Tegelikult on nende kohta kirjutatud juba kõik, mida kirjutada on. Asi on aga selles, et too uusim võib väga hästi jääda nende viimaseks albumiks üldse, nagu vokalist Araya vihjanud on. Mehed ise on ju vanad ja vaja lapsi karjatada. Just sellises valguses albumit "World Painted Blood’i" vaadata võikski.

18-11-2009