Milline näeb välja inimhing, mis on tehtud läbinisti raudbetoonist ning ei oma esmapilgul mitte ühtegi inimliku soojuse tunnust? Sellele küsimusele aitavad täna õhtul klubis Tapper vastust leida Soome tumedate inimhingede insenerid – ansambel Viikate. Ülesastumise puhul palusin ansambli liidril Kaarle Viikatel vastata mõnele küsimusele.
Viikate firmamärgiks on algusest peale olnud väga filmilikud videod. Kui kunagi tehtaks teile pakkumine, kirjutada mõnele filmile muusika või helindada mõni Soome filmiklassikasse kuuluv teos, kas hakkaksite võimalusest kinni?
Kui kunagi meile selline pakkumine tehtaks, siis ütleksime kindlasti jah.
Hiljuti ilmus 500-eksemplariline uusväljalase albumist ”Vuoden synkin juhla”, mille kohta mõne aasta taguses Soundi artiklis rääkisid Stupido Shopi müüjad, et see olla üks iga-aastane kindel jõulueelne müügiartikkel. Mida arvate sellest, et ”Vouden synkin juhla” albumist on teatud ringkondades saanud sama oluline jõuluosa, nagu joulukinkku?
Ilmselt süüakse ikkagi kodudes jõulude ajal rohkem jõulusinki, kui kuulatakse ”Vouden synkin juhlat”. Kuid kahtlemata on see väga tore, et album endale sellise kindla koha on leidnud.
Kumb on tegelikult aasta süngeim püha, kas jõulud või juhanus?
Siinkohal peab ikka vastama, et jõulud. Eeskätt valguse väheduse tõttu.
Kaarle, teed koos oma sõbra Pasi Vanhantaloga ”Rokit Kokit” nimelist kokandussaadet. Kuidas sinna projekti sattusid? Mida pakuksid suure Motörheadi fännina õhtusöögiks Lemmy’le?
Vana tuttav kutsus saadet tegema ja mina sõbraliku lihtsameelse inimesena olin muidugi nõus. Mingit suuremat või keerukamat lugu saatejuhiks saamise taga ei ole. Lemmy’le valmistaksin aga kindlasti põhiliselt Jack Danielsil baseeruvaid sööke.
Tapperi konsa on Viikate üheksas kontsert Eestis. Teil on siinmail tekkinud juba märkimisväärne hulk fänne, kas nii soe vastuvõtt on tulnud üllatusena? Milline neist eelnevast kaheksast Eesti kontserdist on olnud kõige meeldejäävam?
On ju teada-tuntud tõde, et kui piisavalt kaua peaga vastu kivi peksta, eks ta mingil hetkel annab siis järele. Sama põhimõte kehtib ka siin. Enim on kindlasti jäänud meelde eelmise aasta kontsert Rock Cafés, kui toredad Kosmikud andsid välja oma uue albumi ja müüsid saali viimseni välja. Olime tookord soojendusesinaja rollis, kuid juba meie lavaletuleku ajaks oli saal paksult rahvast täis ja meeleolu laes. See oli tõesti selline väga südantsoojendav tunne.
Viikate albumid ilmuvad lisaks CD-le ka kasseti ja vinüülina, mis sisaldavad enamasti ka ühte lisapala, mida CD pealt ei leia. Nüüd, kui muusika digitaalne ostmine hakkab CD-sid vaikselt liidripositsioonilt välja tõrjuma ning kassett ja vinüül on võimsat comebacki tegemas, kas olete mõelnud sellele, et tulevikus ilmub boonuslugu just CD peal?
Ilmselt mitte. Lisalood sõltuvad alati pigem olukorrast, mitte nii otseselt formaadist. Samas on muidugi väga tore, et plaadipoodidesse on uuesti hakanud tagasi tekkima vanad head vinüüliriiulid.
Viikate on kaverdanud nii Motörheadi, Mana Manat kui ka Leevi and the Leavingsit. Kui kunagi peaks ilmuma Viikate kaverplaat, siis milliseid bände näeksite meelsasti oma loomingut kaverdamas ja mis lood need olla võiks?
Hehe, suure tõenäosusega pole sellist bändi vähemalt veel sündinud. Lugude valik on täiesti teisejärguline, oluline on pigem see, et lood oleksid sarnased neid kaverdavate artistidega.
Mis peitub uue plaadi ”Kuu Kaakon Yllä” nime taga?
Kodu kohal taevalaotuses molutav kuu annab, vähemalt minu meelest, enim lootust homse suhtes.
Mis on saanud legendaarsest infokandjast NO SORI!, mis tõi laiema avalikkuse ette sellised tähtsad uudised nagu ”Mokoma Annala ei juo viina, puhu silti sekavia” ja ”Raaka rankaisua Kainussa! Raiskaisivat betooni porsan” ning mille loomisega ka Viikate liikmed seotud olid? Millal võime oodata uut numbrit?
NO SORI! on hetkel puhkeasendis, kuna toimetuse võtmed on mingitel salapärastel põhjusel, kes teab kuhu, ära kadunud. Loodetavasti ilmuvad need siiski õige pea välja ning kvaliteetuudiste toimetamine rahvamasside ette võib jätkuda.
Olete öelnud, et uus album võtab endas kokku Kouvostoliitto olemuse. Võiksid ehk meile, eestlastele, seletada, millega tegemist?
Kouvostoliitto on Soome versioon inimhingest, mis on ehitatud läbinisti betoonist. Kuigi siin-seal nurgas kasvab siiski mõni armas väike lilleke, et elu täiesti lootusetuna ei näiks.
Kuidas selgitada Soome metalmuusikas levinud toredat kokkusattumust, mille kohaselt enamik praeguse hetke soomekeelseid metal-tippbände lõid suurema avalikkuse ees läbi just kolmanda plaadiga – Viikate „Kaajärven rannat“, Mokoma „Kurimus“ ja Kotiteollisuus „Tomusta ja tuhkasta“?
Peab ütlema, et Soome rahva vastupanuvõime oli tol hetkel ikka väga-väga madal. Muud seletust sellele ei ole.
Kui palju mõjutab kodupaik lugude tekkimist?
See annab inimesele pidepunkti, mille abil vaadata elu. Seega, väga palju.