Still Haunts Me’d on Rada7 foorumis kiidetud küllaga, aga seda pigem live’dega seoses. Kui detsembri lõpus/jaanuari alguses plaat pihku pisteti ja arvustada kästi, siis kõhklesin kaua. Lõpuks kuulasin. Emotsioone sain küllaga. Kahjuks mitte ainult positiivseid.
24-03-2009Mina keskendun tavaliselt esmakordselt plaati kuulates pigem ”jah” ja ”ei” spektrile, hakates peast läbi laskma erinevaid muusikaga vähem või rohkem seotud situatsioone, ise samal ajal arutledes, kas antud plaat sobiks kujuteldava tegevuse juurde taustamuusikaks või mitte, lisades siin-seal vahele ka mõne uitmõtte. Nõnda toimisin ma ka Heilo Aadla debüütplaati ”Õunapuu” kuulates.
21-03-2009Kõnnin kesksuvisel pühapäeval üle Tartu raekoja platsi. Raekoja kell lööb laisalt kaksteist lööki ning munakivid õhkavad täie rauaga tagasi seda kolmekümmet soojakraadi, mida pilvitust taevast päike nende poole kütab. Õhk virvendab. Te ju kujutate ette, kui palju on antud tingimustel peale minu olendeid, kes liiguvad samaaegselt mu vaateulatuses? Täpselt kaks tuvi ja üks maailmakodanikust kohalik poeet, kes ilmub tuikudes välja kuskilt Illeka poolt, pomiseb tervituse ja kaob, nagu oleks kuuma õhku auranud. Longin edasi üle Toomemäe.
12-03-2009Juhuslikult käisin Popidioti uue plaadi "Antenna of Love" järel autoga. Sain kätte ja lükkasin kohe plaadimängijasse. Nõustusin kõrval istuva sõbraga, et algus on päris hea. Tõepoolest on. Nii lootsin ma salamisi, et autosõitu natuke kauemaks jätkuks. Muidu jääb veel hea plaadi kuulamine pooleli. Läks nagu läks… ja natukese aja pärast kodu poole sõites tabasin end mõttelt, et see lugu sobiks küll viimaseks. Pilk armatuurlauale näitas, et tegu oligi viimase looga! Ehkki esimene lugu oli lõppenud napilt pool tundi tagasi. Imelikult lühike… ja see oli veidruste algus.
05-03-2009…Ilmselt olen kuidagi omandanud võime ajas rännata ning transportinud end aastasse 1999, kui ruulis Adidase dress, pärastlõunaid sai mööda saadetud MTV3-st Jyrkit vaadates ning internetti pääses vaid hea 56kb dial-up modemiga. Kuna 90ndatel valmis enamik mu lemmikmuusikast ning Hesburger oli tolleks hetkeks Eestis oma esimesed toidukohad avanud, ei näinud ma oma väikses ajarännakus midagi halba…
28-02-2009Selline on üks versioon loost, mida paistab ansambel Illustraator meile oma muusika ja sõnadega rääkivat. Ametliku teate järgi: “Illustraatori lüürika on eluline – ühe nurga alt piiludes räägitakse otsekoheselt teemast ning laulu mõte kannab kergelt õpetlikku alatooni; kallutades pead teisele küljele paistab aga naivismi ja eneseirooniat. Bänd väldib betoneerumist ühte kindlasse muusikastiili – doktor Frankensteini eeskujul võetakse jupike siit ja tükike sealt, laskmata end esteetide hädakisast häirida.”
08-02-2009Et viimasest Tiamati albumist on möödas tervelt viis pikka aastat, nõustub ka Johan Edlund ise ja seda juba uue albumi esimetes ridades. Nii mõnelgi ustaval kuulajal võisid vahepealse aja jooksul tekkida kahtlused, kas Rootsi gootihiid on kogumike kõrval võimeline veel millekski värskeks? Lühikene vastus oleks kindel "jah" ning kodumaised muusikaeksperdid võinuks rahumeeli ka Tiamati uusima oma 2008. aasta toppidesse lisada.
19-01-2009Kui Clint Eastwoodi nimega meenub tavaliselt esimese asjana karm kivinägu mõnest mitte meeldejäävast vesternist või politseinikuna seaduste vahepealses hallis alas pahasid teise ilma saatmas, siis sedakorda on karm kivinägu tagasi oma uues filmis "Gran Torino" lihtsa pensionäri kuues – mille vanadustolmu alt paistab selgelt välja möödunud aegade hiilgus -, tehes sedakorda oma karjääri parima ning väidetavalt ka viimase filmirolli.
09-01-2009…Nõnda lasubki Metro Luminali vast ilmund kogumikplaadi „Sassis“ õlgadel kaks rasket ülesannet. Kaardistada Eesti ühe omanäolisema rokkgrupi loominguline arengutee ja püüda ehitada sild kahe erineva fännibaasi vahele. Neid, kelle jaoks sõnaühend Metro Luminal tähendab kitarre a’la „Ta Õrnas Käes“ ning neid, kelle jaoks samplereid ja „Le Big Mac’i“…
06-01-2009