Kõigepealt hakkas silma tihedalt täisarendatud telklaager. Joomasel mehel oli võimatu kümmet sammu teha, ilma et vähemalt kolm telki nööripidi järgi lohisema ei oleks jäänud.Noor džentelmen tutvustab telklaagri peenemaid nurgataguseid. Fotol on populaarse meestepeldiku "Urinaalia" sissepääs.Kui bändid parasjagu laval ei kolistanud, võis festivalialalt isegi indi-idülli leida. Muru ja malbus, taamal paistab supelungikoht.Lavalt annab kuuma Rotting Christ. Sest +30 on lõunamaa meeste jaoks vilu.Sama bänd publikuperspektiivist.Helimehed pidid bändi nägemiseks juba silmi pingutama.Botikuspekulandid jäid seekord pika ninaga. Neid jalavarje pildistades avastasin, et kaamera fokusseerimissüsteem on kuskilt kärakat saanud ja teeb lolluseid. Lonkisin murtud mehena telklaagrisse ja võtsin isegi paar kitakat teravat. Mida sa muud ikka teed, kui teine võimalus laupäevaõhtu sisustamiseks tähendab käsitööd 16mm kallal.Festivalikülastaja on jäänud mõttesse, quo vadis eesti rock?Vanemal põlvkonnal on käed tööd täis, et kõik maha müüa.Ehk saab sellest pütitäiest noortest meestest asja?Anders Forgotten Sunrise’st kiirgab universumisse rituaalset pimedusesammast.Kogu nende ettaste oli üsnagi kosmiline. Lava muutus ufolaevaks.My Dying Bride pakkus seevastu ingaslikku väljapeetust. Oh, oleks vaid sinna kõrvale ühe piimasortsuga Earl Grey saanud.Lõpetuseks assortii lavaenergiaid. Maavillane, ebamaine ja kannatav. Haaret "Hard Rock Laagril" juba on.