V4R1 – bänd ilusa pildi ja hea heliga

Kirjutas Marko Pütsep
25-10-2017

Foto: Evert PalmetsEsimest korda kuulsin V4R1’i bändi siitsamast Rada7.ee eelkuulamisest ja olin väga meeldivalt üllatunud. Mahe minimal ambient ja veel korralikult vormistatud, nii füüsiliselt kui visuaalselt. Bändi taga peituvad Virge Loo ja Sander Saarmets (viimane võib tuttav olla, kes teadis sellist artisti nagu Muschraum). V4R1 esineb Üle Heli festivalil reedel, 27 oktoobril Mustpeade majas.

Mis täpselt siis V4R1 on, kas tegu on bändiga, projektiga või midagi kolmandat?

Sander: V4R1 võib olla nii bänd kui ka audiovisuaalne kooslus. Vahel rohkem muusika + visuaal, teinekord jälle kujutav kunst + heli. Oleme jätnud endale võimaluse vastavalt olukorrale fookust nihutada.
Virge: Minu jaoks on V4R1 loominguline kooslus, mis seob helid visuaaliga ja vastupidi.

Kas plaadi tegemisel tuli enne heli või visuaalne pool?

Sander: Kõigepealt muusika, siis teises kontekstis visuaal ja heli. Mingil hetkel sulasid need kaks maailma suht üheks. Algul tegime mõlemad oma asja, aga mingist hetkest tundus, et ajame üsna sama rida.

Plaadi peal ja pressiteadetes on igal pool märgitud, et heli ja visuaal on loodud 2012-2016 Taiwanil. Kuidas see sündis ja miks Taiwanil?

Virge: Tõsi ta on. Juhtus nii, et läksime sel ajal Taiwanile elama. Mul tekkis väga tungiv soov Taiwani minna, kuigi ei teadnud sellest kohast algselt just kuigi palju. Saar kutsus! See sai osaliselt võimalikuks minu otsusele alustada seal keeleõpinguid ja jätkata õpinguid kraadiõppes kunstiülikoolis. Taiwanil loodud visuaalne materjal, mis aja jooksul kogunes, saigi V4R1 visuaalide algmaterjaliks. See tundus väga loogiline.
Sander: Ma järgnesin Virgele väikese viivitusega, pärast viimast Muschraumi ülesastumist Stalker Festivalil. Esimest korda lennujaamast Taipeisse sõites meenusid koheselt avakaadrid Blade Runnerist – panin Vangelise soundtracki peale ja tundsin, et olen jõudnud õigesse kohta. Nelja ja poole aasta jooksul jõudis Taipei näidata end mitmest erinevast küljest. Alati põnev, muutuv ja inspireeriv.

Kas Taiwanil oli muusikaliselt midagi põnevat? Kui palju kokku puutusite sealse muusikaeluga?

Sander: Üks huvitav seltskond on koondunud Lonely God Recordsi ümber. Leibeli boss Jon Du salvestas ja andis välja tasuta kogumiku “noWhere”, mis on päris hea ülevaade Taipei undergroundist seisuga 2015. Kord nägime isegi Alex Zhang Hungtaid (ex Dirty Beaches) leibeli üritusel teistega jämmimas.

Teine huvitav, rohkem techno-orientatsiooniga kamp tegutseb Sound Farmers katuse all. Ka nemad on väljastanud ühe, tuumavastastest teemadest kantud kogumiku.

Kolmas, otsapidi eelmainitutega kattuv seltskond korraldab Lacking Sound Festival nimelist üritusteseeriat, kus esinevad kohalikud ja välismaised noise ja elektroonilise muusika artistid.
Need üritused olid ühed huvitavamad, kuhu me seal olles sattusime.
Virge: Minu jaoks oli muusikalisest plaanist huvitavam hoopis sealne helimaastik. Teine keskkond koos seda kõike hõlmavate eripäradega, näiteks nunnade varahommikune chantimine.
Sander: Vahest enamgi veel, kui Taipei muusikaelu, nägime kohalikku kunsti. Me pole vist kunagi nii paljudel avamistel käinud, kui seal.
Virge: Ahjaa, ühele rockfestivali viimastele minutitele sattusin ka, ronisin üle aia ja kuulasin paar lugu kohalikku postrock bändi (postrock on seal jätkuvalt teemaks).

Kuidas leidsite üles Grainy Recordsi, või leidis Grainy Records teid?

Virge: Tutvusime Maunoga Meesitiga (Grainy Recordsi boss) pärast Kumu ÖÖ live’i ja saime temalt head tagasisidet. Hiljem tagasi Taiwanil olles süvenes plaadi väljaandmise soov, sest materjal oli suuresti juba olemas. Võtsime siis Maunoga ise ühendust ja uurisime, kas ta on koostööks avatud.
Sander: Mauno oli ka välismaal elanud ja julges meiega suhelda. Leidsime kiiresti ühise keele ning hakkasime plaani pidama.

Grainy Recordsi väljaanded näevad kõik väga head välja. V4R1 plaat on välja antud nii vinüülil kui CD-d sisaldava raamatuna. Kui vinüüli üllitamine täna enam ei üllata, siis viimane küll. Miks oli just raamat oluline või kuidas selleni jõuti?

Virge: Kuna visuaalne pool on V4R1-l väga tähtsal kohal, siis kaalusime, kuidas oleks kõige parem seda materjali koos heliga jäädvustada. Idee audiovisuaalsest plaadist oli juba alguses. Leidsime, et valik visuaale raamatuna mõjuks hästi ning lisasime sellele ka videomaterjali vaatamise võimaluse veebikeskkonnas.
Sander: Minimalistlik joon on üks olulistest ühisnimetajatest V4R1 ja Grainy Recordsi tegemistes.

Kas see võiks olla tantsumuusika? Kontserdil, kus käisin, inimesed istusid ja näidati plaadiga kooskäinud visuaali, samas aegajalt võttis põlve nõksuma. (Kumu 2016. aasta konterti ei näinud, kuidas see toimus).

Sander: Kindlasti, aga meie tants on väga aeglane. V4R1 tegeleb teatud seisundi otsimisega.
Virge: Ma saan küll selle järgi tantsida. Tegelikult ei ole vahet, kas kuulad istudes või seistes ja kaasanõksutamine on ka väga ok.

Kas ma kuulen õigesti, et ühe loo taustal kumiseb Dead Can Dance’i Dawn Of Iconoclast? Kas plaadil on sämpleid kasutatud?

Sander: Plaadil on sämpeldatud Adrian Rannuti viiulimängu meie muusikaakadeemia salvestussessioonidelt. Ühes loos võib kuulda veel Taipei katusel lindistatud linnukriiskeid.

Mis muusika ise veel kuulate? Mõned plaadid, mis lükkasid sellisele teele? Või mida nüüd kuulate?

Sander: V4R1 puhul on mind kindlasti mõjutanud kunagi fännatud Plastikman ja Monolake, aga ka Autechre ja Plaid. Selline elektrooniline ja kalkuleeriv muusika. Teisalt olen hiljem avastanud mingisugused ürgsed ühisosad Veljo Tormise loominguga, läbivalt põhjamaine tunnetus.
Virge: Muusika valik sõltub mul suuresti meeleolust. Taiwanil oli palju helireostust ja nüüd naudin väga vaikseid hetki. Viimasel ajal kuulatud artistide hulka kuuluvad nt Biosphere, Bohren & der Club of Gore.

Kas Üle Heli kontsert on midagi sarnast kevadel Padas toimunule või on toimunud mingisuguseid muudatusi?

Sander: Lisaks V4R1 audiovisuaalsele kavale tuleb koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga esitamisele ka seade Veljo Tormise teosest “Lindude äratamine”, kus V4R1 kohtub inimhäältega.
Virge: Eks iga koht koos sealse publikuga mõjutab mingil määral ka seda, mis seal ruumis toimuma hakkab. Kuigi olen materjaliga väga tuttav, on iga kord siiski midagi teisiti ja jään põnevusega ootama Üle Heli etteastet!

Mida on tulevik toomas?

Sander: Loodame, et V4R1 jõuab rohkemate kuulajateni/vaatajateni nii kodudes kui ka festivalidel. Vaikselt hakkavad vormi võtma juba järgmised V4R1-ideed.
Virge: Katsun rohkem hetkes olla ja tulevikule mitte liiga pingsalt mõelda!

Klassikaline Rada7.ee küsimus, lemmik rada 7?

Sander: Plaid & Bob Jaroc audiovisuaalse albumi Greedy Baby (2006) DVD-versiooni seitsmes track “Super Positions”. Nad esinesid ka Kumu ÖÖl.
Virge: Buriali “Untrue” (2007) vinüüli samanimeline track.

Foto: Evert Palmets

Veel artikleid