Tapio Korjus: Geograafilised blokeeringud pole muusikasektoris kuigi oluline küsimus

Kirjutas Kadri Sundja
01-09-2015

Foto: Lauri Hannus
IMPALA juhatuse liige, plaadifirma Rockadillo Records omanik ja juht, Tapio Korjus kommenteerib Euroopa ühisturu temaatikat.

Olin juunis Andrus Ansipi Midemi presentatsiooni tunnistajaks ning oli muljetavaldav, kui hästi on ta kursis ühtse digitaalse turu strateegiat puudutavate probleemidega. Lisaks kohtus hr Ansip ka Helen Smithi ja mõne teise IMPALA juhatuse liikmega, kellega ta pidas maha väga konstruktiivse arutelu. Ka IMPALA Brüsseli kontor on pidevas kontaktis hr Ansipi meeskonnaga.

Käesoleva aasta mais avalikustas Euroopa Komisjon oma “Digitaalse ühisturu strateegia” ning iseseisvad muusikaettevõtted tervitasid otsust võtta kasutusele meetmeid parandamaks ja reguleerimaks Euroopa digitaalset keskkonda. Ühtne digitaalne turg on muusikas juba reaalsus, kuna muusika on piiriüleselt laialdaselt kättesaadav juba praegu. Euroopa koosneb siiski mitmest erinevast kultuuri- ja — mis kõige tähtsam — keeleruumist, mistõttu mitte-ingliskeelsel muusikal on riigist riiki levimine palju raskem kui nt anglo-ameerika repertuaaril. Seda ei muuda ka uute reeglite kehtestamine.

Väiksemad sõltumatud muusikaettevõtted, kes on loonud vähemalt 80% Euroopas välja antavast muusikast ja 80% muusikasektoris olevatest töökohtadest, saavad digitaalsest ühisturust kasu vaid juhul, kui strateegia suudab likvideerida teatud ebavõrdsused, mis turul hetkel eksisteerivad. Turg on muusikasektoris väga kontsentreerunud, ligi 80% turuosast on koondunud ainult kolme rahvusvahelise suurettevõtte kätte. Teisalt tuleb arvestada hiiglaslike võrguteenuste pakkujatega, kes omavad väga suurt mõjujõudu läbi mitmete sektorite (raamatute ja muusikamüügist hotellinduseni). Vaja on võrdsete võimaluste ning tugevalt reguleeritud konkurentsiga keskkonda, kus ka väiksemad tegijad suudaks edukalt konkureerida. Nagu IMPALA digitaalses tegevuskavas väidame, “peab Euroopa leidma võimalusi kasvatada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sektorit (nn missing middle [1]), luues parimad võimalikud tingimused väiksematele tegijatele, kes panustavad enim just innovatsiooni ja töökohtade loomise osas ning hoidudes nii süvenevast kontsentratsioonist kultuuri sektoris.”

Geograafilised blokeeringud pole muusikasektoris kuigi oluline küsimus, sest muusika on juba ülemaailmselt väga ligipääsetav ning muusikateenused n-ö kaasas kantavad. Tänapäeval on muusika kättesaadav igal pool Euroopas ning läbi mitmete erinevate kanalite. On sadu teenusepakkujaid ja saadaval miljoneid lugusid. Muusikaline sisu on peamine digitaalse kasvu vedaja, selle illustreerimiseks võime tuua näiteid Youtube’ist, kus üheksa kümnest vaadatuimast klipist on muusikavideod ning Facebookist ja Twitterist, kus kõige rohkem jälgijaid on muusikutel.

Praegune autoriõiguste süsteem on võimaldanud meil jõuda sinna, kus hetkel oleme. Sõltumatu muusikasektor ei näe vajadust Euroopa Liidu autoriõiguste reeglite totaalseks uuenduseks. Vajame tugevaid autoriõigusi, tagamaks, et Euroopa loomeinimesed ning nende partnerid teeniksid oma loominguliste ja rahaliste investeeringute pealt tulu, mis omakorda võimaldaks neil oma tööst elatuda ning soodustaks muusikalise ökosüsteemi terviklikku toimimist. Ka piraatluse vastu aitab korralike muusikateenuste olemasolu ja legaalse muusika lai kättesaadavus.

Tegelik probleem täna seisneb selles, et turul valitseb teatud ebavõrdsus. Tuleb välja töötada moonutusvaba litsentsimisturg. Viitan siinkohal jälle IMPALA digitaalsele tegevuskavale, mis seisneb 10-punktilises strateegias nende eesmärkide saavutamiseks.

Mõningad vajalikud parandused on meie digitaalses tegevuskavas ette pandud:

  • Sõltumatud muusikaprodutsendid tervitavad Euroopa Komisjoni soovi selgitada eeskirju, mis reguleerivad ja käsitlevad vahendajate tegevust autoriõigusega kaitstud sisuga ümber käimisel. Niinimetatud tahtmatu “väärtuslõhe” (value gap) tuleb sulgeda, määratledes, et need, kes levitavad ise või on seotud loometööde levitamisega, peavad ka vastutama autoriõiguse litsentsi saamise ning omamise eest. Hetkel litsentseerivad paljud maailma juhtivad muusikateenused oma sisu puudulikult. Jälle saab näiteks tuua Youtube’i, kes on praeguseks maailma suurim muusikapakkuja veebis. Tuues ettekäändeks nn safe harbour reeglid, survestavad nii Youtube kui ka teised sarnased teenusepakkujad tegelikkuses hindu langetama ning vähendavad seeläbi ka muusika (turu)väärtust. Selline olukord kahjustab tervet muusika ökosüsteemi alustades autoritest ja esitajatest ning lõpetades korralikult litsentsitud muusikateenustega nagu näiteks Spotify ja Deezer, kes kusjuures on mõlemad maailma juhtivad muusika striimimisteenused ning asutatud Euroopas.
  • Sõltumatud muusikaettevõtted tervitasid samuti EK lubadust pühenduda suurte veebiplatvormide ja VKE-dest pakkujate vaheliste suhete parandamisele. Suurte platvormide/teenusepakkujate mõju väikeste tarnijate üle tekitab mitmeid probleeme ning väljakutseid, millega tuleb võidelda. Hiljutised näited Apple’i ja Youtube’iga muusika ning Amazoni’ga raamatute valdkonnas, illustreerivad, kui oluline on tugevale konkurentsile põhineva lähenemise kehtestamine.

Mis puudutab Reda aruannet, siis lühidalt on IMPALA seisukoht, et Euroopa Parlamendi poolt tervikuna vastuvõetud Reda aruanne on palju parem tema esialgselt esitatud eelnõust. Tuleb pidada meeles, et Reda kuulub Piraadiparteisse, kellel on üsnagi “spetsiifiline” nägemus autoriõigusest kui sellisest. Kõik Reda äärmuslikumad ettepanekud (nt ettepanek kehtestada vaba kasutuse erandite avatud kataloog (“open norm”), mis sarnaneks USA “õiglase kasutusega” (“fair use”), mis muudaks vaba kasutuse erandite avatud kataloogi kohustuslikuks kõikidele liikmesriikidele jne), on lõplikust versioonist välja jäetud ning aruanne sisaldab nüüd mõningaid väga häid punkte. Näiteks soovitatakse aruandes täpsustada teenuseosutajate ja vahendajate õiguslikku staatust ja vastutust autoriõiguste suhtes (eelmainitud väärtuslõhe), tagada hoolsuse rakendamine (nn due diligence) kogu väärtusahela ulatuses ning garanteerida seeläbi loojatele ja õiguste valdajatele oma töö eest õiglase tasu saamine. Lisaks on rõhutatud ka autoriõiguste, kultuurilise mitmekesisuse ja VKE-de tähtsust sektori toimimises. Samuti on rõhutatud territoriaalsuse printsiipi ning vajadust tõhusate autoriõiguste seaduse jõustamise meetmete järele.

[1] “Missing middle” viitab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vähesele panusele majandusse, mis on iseloomulik just madalama arengutasemega riikidele. Sellel juhul on mikroettevõtete ning suurettevõtete panus suurem ning VKE-de panuses justkui lünk. Seevastu arenenud majandusega ning kõrge elatustasemega riikides panustab VKE sektor majandusse oluliselt, hinnanguliselt 50% SKTst ning 60% tööhõivest.

Veel artikleid