Ülevaade juulis ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Kas muusikakriitika võib kuuluda hoopis õigusteaduse valdkonda; kui imelikud olid ühe Ameerika räppari juhtumised rootsimaal; kuidas häkkida youtube vaatamisi; kas muusikat annab pruukida inimeste eemalepeletamisel; kelle vahel leidis aset meie aja üks suuremaid vastasseise popmuusikas?
Ülevaade juunis ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Kui vaba on laulusõna; kuidas üritatakse võidelda striimipettuste vastu; kuidas kontserdisaundi üle virisemine rahaks teha; miks inimestele suvalise tootega koos albumeid pähe määritakse; kui edukas Trent Reznor räpiskenes siis lõpuks ikkagi on; kas Spotify teab midagi, mida kasutaja ise ei tea ja kes oli Lee Hazlewood?
Ülevaade maikuus ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Kui punk on purgivesi, mida on miksinud Snoop Dogg, kuhu kaovad autoritasud, millal viimane kui üks bänd (v.a The Verve) oma filmi saab, kas Guns N’ Roses on piisavalt kuulus, kas muusikatööstuses ekspluateeritakse vaime, kes kardavad Morrissey’d, mille eest maksid John Zorni fännid, miks piraatida striime?
Ülevaade märtsis ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Mis on tinginud bändinimede seas suure rotiuputuse; kes on tuuril hauatagusest ilmast; kas järgmised staarid tulevad Ladina-Ameerikast; kuidas uue muusika leidmine on jamam kui varem; mis asja täpselt on lasknud kaevata oma hoovi Ed Sheeran ja miks ei ole saadaval kodumaiste bändide värviraamatuid.
Ülevaade jaanuaris ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Mis jõudis tänavu avalikku omandisse ning mis toimub suures muusikaajakirjanduses, kuidas muusikast kirjutada, kuidas muusikat mõõta, kuidas pakkuda muusikat vägisi, kes on olulised telgitagused jõud tuuridel, kuidas kaks englismanni omavahel aastaid kraagelnud on ja miks pärast striimikeskkonda loo laadimist automaatselt rasket raha jooksma ei hakka.
Ülevaade detsembris ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Mida ennustatakse uueks aastaks ja mida ennustati eelmiseks; miks rokiratas veereda ei taha ja miks see 50 aastat tagasi veeres; mida suudab teha Hollandi popmuusika Brexiti asjus; missuguse retsidiivse teoga on saanud taaskord hakkama Chris Brown ja kuidas Justin Bieber suutis kehtestada idioodimaksu.
Ülevaade oktoobris ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Kuidas jampsida möminaräpist; missugust poliitilist äärmust Taylor Swift ei ole veel närvi ajanud; mismoodi tarvitab muusikat arenenud maailm; mis instrumendile britid pihta on saanud; miks keskkõrvale muusikakuulamine ei pruugi sobida; milline Feeliks on tõusmas tuhast ja kuidas ameeriklastel muusika uutmine välja kukkus.
„This video is not availabe in your country” on lause, mis ilmselt mõnegi meist, kulm kortsus, oma arvutiekraani põrnitsema on jätnud. See on üks Internetiajastu needuseid, mille nimi on geoblokeering ning üks punktidest, mille vastu võitleb aprillis Tallinn Music Weeki külastanud Julia Reda — noor saksa poliitaktivist, poliitilise ühenduse Euroopa Noored Piraadid president, Euroopa Parlamendi liige ja sealse fraktsiooni Rohelised/Euroopa Vabaliit asepresident.
Hiljuti avaldas Music Managers Forum digitaalsete müügimudelite uuringu, milles on põhjalikult selgitatud turu toimimist ning küsimusi, mis vajavad lahendamist. Samuti on sõltumatute plaadifirmade ühing IMPALA avaldanud soovitused digitaalturu arenguks. Kuna tegemist on suuresti autoriõigustel toimiva mudeliga, siis vajaksid mõned teemad täiendavaid selgitusi. Raporteid kommenteerib muusikatööstuse ettevõtete ja artistide nõustamisega tegelev advokaat Toomas Seppel.