Ülevaade juulis ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Kas muusikakriitika võib kuuluda hoopis õigusteaduse valdkonda; kui imelikud olid ühe Ameerika räppari juhtumised rootsimaal; kuidas häkkida youtube vaatamisi; kas muusikat annab pruukida inimeste eemalepeletamisel; kelle vahel leidis aset meie aja üks suuremaid vastasseise popmuusikas?
Ülevaade maikuus ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Kui punk on purgivesi, mida on miksinud Snoop Dogg, kuhu kaovad autoritasud, millal viimane kui üks bänd (v.a The Verve) oma filmi saab, kas Guns N’ Roses on piisavalt kuulus, kas muusikatööstuses ekspluateeritakse vaime, kes kardavad Morrissey’d, mille eest maksid John Zorni fännid, miks piraatida striime?
Ülevaade novembris ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Miks sildistada indiplaadifirmade väljaandeid, kellel on UNESCO’s käpp sees; kuidas isegi staarid ei ela muusikast ära ja on sunnitud tegema juhutöid; miks hiinlased sekkusid USA edetabeliärisse ja kuidas riigiorgan DJ Khaled’i taga kiusab.
19. sajandi lõpus põhines muusikatööstus põhiliselt muusika kontsertesitustel – kui 20. sajandi alguses vallutasid turu klaverirullid, mis suutsid muusikat moodsal moel ise edastada, ennustati senisele muusikatööstusele kiiret surma. Hiljuti sattusin kuulama Berklee kolledži õppejõu John Kelloggi ettekannet muusikatööstuse arengust, milles ühe huvitava detailina toodi välja, et muusikatööstusele hingekella löömine ja hävingu kuulutamine on pea sama vana kui muusikatööstus ise.