Kangeid ja päid segi ajavaid muusikasündmusi lähimasse nädalavahetusse jagub. Et asja veel segasemaks ajada, on rada7 oma painkiller võtnud väikse napsu kõrvale läbi kuulata Ilusa Muusika Festivali Schilling karmidest metalhelidest nõretava näidisväljaande Schampler 2011. Lugege läbi ja võtke s(o)uund või veel parem, olge korraga mitmes kohas.
Esimesena peab kohe tunnustama, et Ivole restoranis laua alt sokutatud ümbrikus sisaldunud plaat näeb väga kena välja, ümmargune auk karbi sees, nagu mõnel kenal vinüülil. Lennutan oma higiste näppudega ketta viie meetri kauguselt veatult plaadimasinassse, Schampler on sellel laupäeval, 2. Juulil toimuva muusikafestivali Schilling 2011 tutvustav сборник (plaadiga oleks võinud veel kaasas olla üks schampus). Seega võtan äärmise muusikalise asjatundlikkusega kõik lood ükshaaval läbi, et mitte üldistada.
Alustuseks hakkab mängima see inglise bänd, kelle nimi on esinejate nimekirjas esimesel kohal ja kõlab täpselt nii hästi, kui üks 80ndate inglise heavy metal bänd kõlama peab. Millised meloodiad, millised rifid. Tuletab meelde, et pean teksad lühikeseks tegema festivaliks, lubab palavat ilma.
Ultimate Thulelt on helinäiteplaadile sattunud üks soiguv ballaad, mis meenutab mulle mingit halba Meat Loafi. Sibul laulab välja magamisest, mis on tal äkki laupäevaks õnnestunud, sest Riho on nii lahe. Ääremärkusena peab mainima et kogumiku lindistamise ajal on lugude vahele sattunud natukene kohalike jorisemist, helitehnik peaks hoolsam olema.
Sibulapoisi päästab välja see eelmine bänd, kes on plaadile pääsenud kahe looga, Kreeka või Portugali omad sellist luksust lubada ei saaks. Võibolla tehti soodukat ka, sest see lugu on ausalt hea (Oddfellows Casino “We Will Be Here”).
Laulan Sinule. Ma ei tea miks ma arvasin et see on mingi Põlva tüübi projekt, aga vahelehel on kirjas, et Taavi Tulev. Pettus, rohkem sellel ei peatu.
Leningradi bänd Ifwe nimi on kodulehel valesti, häälikupaar kokku kirjutatud.
Nüüd rikutakse muster ja tuleb välismaa musa. Läti industrial-metal bänd Starmetis on kuuendana äärmiselt meeldiv üllatus, trummibiit. Lõunanaabrite Nine Inch Nails või Ministry, Die Krupps või midagi sellist. Jätsin nime meelde ja kohe järgmisena alustab pigem death metal’it viljelev Design A Wave, kes on põiminud oma kurja vokaali taustale ka süntesaatori helisid, kellele see meeldib ja kellele jälle mitte, maitse asi.
Pastacaga on kõik Eesti raske-, kesk- ja kerge roki sõbrad juba ammu tuttavad. Elektri-vilepilli eepos “Sinu Plaadid” algab seitsmeminutilise soologa ja jätab ilmselt iga inimese külmaks.
Superliustik ”Taiko” on selline progerokikas pala, sama vana ja eepiline kui Scorpions, kananahk moodustub ihule ning tuleb meelde, et välgumihkli peab kaasa võtma.
Tartust pärit Motörheadi kaverbänd Kreatiivmootor on väga tip-top. Nii kiire, et mul läheb lugemine sassi (mille lugemine?). Rütmiline mootorsae sämplimine niidab jalad alt.
Eesti doom-metal’i lootus, keldribänd, kelle kohta olen kuulnud, et keegi kellelegi rääkis, et ta kuulis, et selline bänd, et nemad kuskil laval üles ei astugi, puhas (kodu)stuudio bänd. Keegi ei tea mis juhtus, aga nüüd esinevad nad Eesti provintsis. Imandra Lake – Igane (Seeland remix) on väga kurja naisvokaaliga lugu hävingust ja kaosest: “pean siit ma lahkuma/sillad kõik lõhkuma”. Ma ei tea mitu linna Eestis on, kus oleks üle ühe silla, pakun, et silmas peetakse Tartut. Vabaduse sild ja Kaarsild oleks kindla peale minekud. Selline hukatusliku sõnumiga lugu on Schillingu muusikalise näidisplaadi eelviimane pala, millele järgneb veel lühike kohalike joru, mis on suhteliselt väljakannatamatu.
Kellel Hard Rock Laagri piletit ei ole veel ostetud ja kes Martini sünnipäevale ei lähe, tulge kindlasti laupäeval Kilingi-Nõmmele.
PS. Jalgratastega stardib laupäeval 06:56 Balti jaamast Pärnu rongi peale ekipaaž rokkareid, et siis sealt edasi pedaalides Imandra Lake’i ajaks festivalile jõuda.