Oleg isiklikultEesti hiphopi päästja ja tulevikulootus Oleg Kosjugin annab reedel Von Krahlis hooaja viimase kontserdi. Sel puhul vastas ta mitmele olulisele küsimusele.
Neile, kes sind veel ei tunne, tutvusta ennast lühidalt – kes oled, kus elad, millega tegeled, mis autoga sõidad, mis on lemmikjook ja mis tosse kannad?
Oleg Kosjugin. Ka teatakse mind Paks Loom, Big Mac, Borneo Kalda, Tallinnfilmi Turvamees, Nimeta Müts ja teiste nimede järgi. Elan enda arust Eestis. Imetlen end peeglist, kirjutan endale laulusõnu ja viisijuppe. Sõidan naise Fiat-iga ja käin 94-ndal Volbriööl ühe purjus soomlaselt välja tõstetud Reebok pumpadega.
Kuidas sai alguse sinu muusikutee ja mis oli esimene lugu, mille sa valmis tegid. Millal? Miks?
Muusikutee sai alguse, kui olin väiksem poiss ja võtsin puust reketi ja imiteerisin kitarrimängu Soome ansambli Kake Singersi loo „Kakerock“ saatel. Isa plaksutas ja ma mõtlesin – that´s it. Esimese loo, mida ma siiani mäletan, tegin mingi umbes võibolla 9-10-ne aastaselt. See oli kantrilugu nimega „Vana Kauboi“: „Vana kauboi käib mööda teed, tal silmist kadunud voolavad veed…..“ jne. Väga hea lugu on. 4 duuri lugu kusjuures.
Maardu turul räägiti, et sul on tingimisi all. Mille eest?
Huligaanitsemine avalikus kohas. Korduv huligaanitsemine. Tegelikult olen ammu ilma väga korralik juba ja ehitan Eesti riiki sellega, et maksan makse, et pärast saaks jobiseda, et mis kõike paska mu raha eest tehakse.
Kas karmidel teemadel räppimine sind mõnikord ära ei väsita, et tahaks mõne ilusa armastuslaulu teha, mis inimesi nutma ajaks härdusest?
Avaldan saladuse: päris alguses oli mul plaan teha Oleg Kosjugini nime all korralik narco corridose plaat. Mul oli juba räägitud Rauno Pehkaga, kes pidi muusika tegema, aga ta töötab Korvpalliliigas ja toonane (hull sõna) hooaeg venis jube pikaks ja sellisel kujul jäi see projekt soiku.
Kui tihti ise teiste tehtud muusikat kuulad ja mida täpsemalt?
Iga päev kuulan. Me visuaalne maailm koosneb ju suuresti youtube´i ja soundcloudi linkidest. Aga seda viskab nii jõhkralt peale, et sageli olen paanikas, et ei jõua kursis olla ja siis peab jälle muusikute seltskonnas häbenema, kui küsitakse, et kas ma Fleet Foxes´i viimast plaati olen kuulnud ja ma vastan, et esimene hooaeg oli jumala lahe, aga siis läks veits hollywoodiks ära.
Alanud 2012. aastaga seoses on igasugu ennustajad eriti suures hoos ja lubavad maailmalõppu ja tuumasõda ja igasugu väiksema kategooria hävinguid. Mida sina elukogenud ja palju näinud mehena selleks aastaks ennustad?
Ma arvan, et 2012 aasta lõpuks vaatavad kõik üksteisele sama juhmi näoga otsa ja aduvad, et midagi pole muutunud. Suured lõpud ja algused kestavad meie mõistes väga pikka aega.
Reedel annad sa Von Krahlis enda sõnul hooaja viimase kontserdi. Mis hooajast jutt käib ja mida see lõpp tähendama peaks selles kontekstis nüüd siis? Mis saab edasi? Kas tuleb järgmine EP? Või album? Miks?
Ma lähen pikemaks ajaks kinni. Tegelikult võtan aja maha kevadeni. Ma arvan, et 2011 oli mul rekordarv esinemisi igast bändidega. Kokku 4 nädalavahetust oli, kus polnud midagi. Päris koittoomekas juba ja veits pean nüüd vahet. Suvel väljastan kuulajate suurel soovil paarsada limiteeritud Oleg Kosjugini EP-d sama materjaliga. Võibolla tuleb sinna ka paar lisalugu. See on puhtalt sellepärast, et inimesed küsivad mult plaati osta. A ja see lisalugu tuleb ka jaanuaris. See oli tegelt esimene lugu, mille välja mõtlesin, kui Pehka projekt soiku jäi. See on selline teistsugune, värdjama uuekoolima minekuga. Sellepärast nimetan seda ka boonuslooks ja ilmubki hiljem.
Mis on sinu viimased sõnad?
Isane vombat pidi aint aastaseks elama, kuna aastasena saab ta täiskasvanuks ja unustab söömise ja joomise ja seksib end surnuks.
Oleg Kosjugin annab viimase kontserdi enne puhkusele minekut reedel, 6. jaanuaril Tallinnas, Von Krahli teatri baaris toimuval peol „Featuring:“.