Nädala muusikapai nr 78

Muri, avaldamas arvamust meie muusikamaitse osasMuri, avaldamas arvamust meie muusikamaitse osas
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.

Kirurg – "Stairway to Dog’s Heaven"

MC STan B: Ma ei kipu pimesi kiitma, kui mõni sõber või tuttav uue loo avaldab, aga selle loo puhul võin kiita küll. Forgotten Sunrise’ist tuntud Anders Meltsil on uus techno projekt Kirurg, Väga hea astumine ning nüüd isutab, et Kirurg ilmutaks kasvõi EP, sest tahaks kuulda veel ja veel.

Trash: Ma nii vana mees, et rõõmupisaraid toovad silmanurka vaid minevikuhelide taasesitused. Mõni küll ekslikult väidab, et sa, Trash, oled väga uudset ja moodsat mussi osanud oma leibeli alla sahkerdada, aga tean ise paremini, et puha pettus ja kiitjate teadmatus, sest igas uues artistis leian esmalt köitvana just saunde aegadest ammustest. Anders muidugi eakaaslasena sedasorti mees, et restoranilaua taha istudes võime vabalt menüüst sarnased road valida – apetiiseriks metalit, kõhutäiteks EBM/industriali ning magustoiduks õhulisemat tumedat ambienti, seega ei olegi midagi imestada, kui ta minu meeltele nii tuttavliku loo teeb. Loo, mis läbi ja lõhki nostalgilistest vaibidest kantud, sünteetilisest hoover soundist kuni valitud sämplitekstini.

MMMD – "Hagazussa Madichon"

Marko: HÕFFil linastus sel aastal sünge, müstiline ja aeglane Saksamaa film "Hagazussa"
tegu oli ühega sellistest, millele sobiv muusika annab kõvasti rammu juurde. Otsisin tegelikult juba kohe peale nägemist filmimuusikat, aga selle kohta infot ei liikunud. Nüüd siis uudis, et heliriba pressitakse lõpuks vinüülile ja võetakse vastu eeltellimusi.

Regret – "Agent From An Agency"

Ivo: Aastake ja natuke peale tagasi toimus Tallinn Music Weeki raames Rada7.ee spektaakel (vt. meenutuseks fotolugu), kust ühe esinejana sai äärmuslikult ülevoolavaid kiidusõnu just nimelt Regret. Tollal oli tema programmi võtmine pooleldi huupi. Interveebides leidus mitu väga põnevat, aga siiski vaid paar lugu. Lavalisest olemisest polnud muidugi aimugi, aga osutus lotovõiduks. Tegin tollal temaga ka ta esimese intervjuu, et natukenegi aru saada, sest ka biograafia oli ülimalt napisõnaline – "Through regret comes understanding". Mõni kuud tagasi aga ilmus koos Cubus Larviku ja monsieur franziga kohaliku eksperimentaalleibeli Serious Serious alt tema esimene reliis ning selles pressiteates räägitakse juba suurejoonelisemate sõnadega noore Londonis tegutseva produtsendi ja visuaalkunstniku Grete Ly Valingu pop-eksperimentide debüüt-EPst "Gentlemen Only". Aastaga on tema muusika muutunud arusaadavamaks, võibolla piisavalt küpsenud, ning EP esimese pala "Agent From An Agency" võib julgelt soovitusena välja käia küll.

Sonic Jesus – "No Way"

Evert: Tänavusel Devilstone festivalil esinenud Sonic Jesus ei jäänud livel eriti meelde, aga tagantjärgi on päris mõnus kuulata. Viimasel ajal on mul muidu just vastupidiseid kogemusi, olen päris palju toredaid kontserte näinud aga hiljem sama esitaja viimast plaati kuulates on kuidagi tuim tunne soolikates sees. Pühapäeval sõidan igal juhul Lätti Nick Cave kontserdile, et tuleks ka win-win kogemus ära.

Ka sel suvel ei pääse kuidagi mööda sellest, et tuleb augusti alul sõita Põlvasse, sest just seal, Intsikurmu metsapargis, toimub taas 3.-4. augustil Intsikurmu Festival. Esinejate seast leiab tagumikukeerutajaid Ühendriikidest, põnevaid tegijaid Inglismaalt, Saksamaalt, Venemaalt, Ungarist, Lätist ja Iisrealist ning muidugi on laval ka kohalikud tegijad. Üheks neist on funk-ässad Lexsoul Dancemachine, kes paistab olevat parajasti ametis peamiselt oma eelmise aasta lõpul ilmunud albumi "Sunny Holiday In Lexico" välismaakeelsete positiivsete arvustuste kogumisega. Läheneva Intsikurmu esinemise ootel aga leidsid poisid mahti jagada värsket muusikat.

Louis Cole – "When You’re Ugly"

Robert Linna: Minu selle suve hümn. Tõesti üks parimaid lugusid, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. Groove on paigas, video on aces ja sõnad on elu-moto.

The Fearless Flyers – "Introducing the Fearless Flyers"

Kristen Kütner: Igal võimalusel promon ma Vulfpeck’i ja kõike sellega seonduvat. Bänd toodab iga plaadi ja uue projektiga kulda. The Fearless Flyers’i kompott sisaldab kolme minu absoluutset lemmikut: Nate Smith, Joe Dart ja Mark Lettieri. Dream team to the max!

Kaidi Tatham – "It’s A World Before You"

Martin Laksberg: Olen Kaidi Tathami tegemisi jälginud 2001. aastast, broken beati kuldajastust saati. Ta on olnud Bugz in the Atticus, tegutsenud Agent K nime all ja viimati ka Shokazuluna, aga kindlasti väärib rohkem tunnustust. Jõhkrad harmooniad, jazzfungi mõjutused, minu suurimaid inspiratsioone – paar nädalat tagasi ilmus tema uus sooloalbum.

Kamasi Washington – "Fists of Fury"

Jürgen Kütner: 2018. aastal tuli Kamasi Washingtonil välja album "Heaven and Earth". Üldiselt väga korralik noodiküte, aga mind võlus ära eelkõige albumi avalugu "Fists of Fury", kus lisaks Kamasi bändile ja süngele naisvokaalile on justkui tunda ka veidi Ennio Morrioconet ja Frank Zappat.

The Texas Gentlemen – “Shakin’ All Over”

Caspar Salo: Jahmatavalt veenev kamp. Justkui keegi oleks leidnud kuningas Elvise kadunud 7-tollise ajast, kus tal polnud veel ühtegi väsimusmärki. Sellel bändil tuleb nii, et pane ämber alla.

Veel artikleid