Nädala muusikapai nr 20

Elina kass Maus.Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.

Health – "Euphoria"

MC STan B: Kaks aastat tagasi ilmus USA mürarokkaritel Health väga-väga hea album "Death Magic" ning nagu tavaks saanud, ilmus eelmisel nädalal ka remiks-album, sisaldades paar uut lugu ja palju häid remikse. "Euphoria" kohta küsis Healthi Facebooki lehel üks murelik fänn, kas Health plaanib softimaks minna, mille peale bänd vastas: "The opposite hold onto yr dick new shit coming soon.". Jääme lootma.

Ian William Craig – "Contain"

painkiller: Ian William Craig on jälle üks üliproduktiivne Kanada artist, kellest järjest rohkem kirjutatakse. Väidetavalt ooperilaulja koolitusega tüüp kasutab häält ambient taustadel ja kogu see krempel on moonutatud William Basinskiliku kasseti distortioniga. Vähemalt selles stiilis on viimased plaadid olnud ja uus lugu paistab olevat midagi sarnast. Aga kuna tegemist on ikkagi väga omanäolise kõlapildiga, siis ei ole mul uue plaadi vastu midagi, tuleb ära ooda, kui plaat 5. mail FatCat Recordsi alt ilmub. Praegu on himus kahju, et eelmisel suvel ei jõudnud teda Lätti kuulama minna.

Schwefelgelb – "Aus dem Hals der Flasche"

evertp:Tutvusin oma uue lemmikuga teel Riiga. Olime just möödunud Laagri "Maksimarketist" kui Anders torkas roadtripiks kirjutatud CD-R plaadi mängijasse ja ütles õhinaga umbes nii: "Kuula nüüd seda!" ja "Alles eile ilmus, sain just EP alla sikutatud ja panin plaadile, enne seda olid ainult üksikud lood netist alla laetavad ja täpselt enne sõitu sain kõrvetatud" ja "Täielik kuld jällegi, mõni tüüp lihtsalt suudab" – ja ma pean nõustuma. Muusikasoovitusele lisaks pakun ka kohasoovitust. Minge Lätti! Minge Riiga, eriti minge Depo klubisse. Minge sinna eriti siis, kui Sturmi poolt pidu korraldatakse ja just siis, kui teile väga-väga meeldib tumedamalt kõmisev techno, industriaal ja noise, kleepuvalt naksuvad põrandad, seintel ja laes võbisevad lambikesed. Mitte, et Schwefelgelb oleks seal esinenud, mitte sel korral siiski.

Wiley – "Up On This" (feat. Chip, Ice Kid & Little D)
https://play.spotify.com/track/1qbk0ZbuSsgsWoFLMTvWKC

Remi Prual (Lejal Genes): Grime esiisa Wiley uuel albumil "Godfather" on bassihitte ja turvagrime-radu, millede keskel kruvib toorelt "On This". Wiley võtab ülbe mõnuga kokku, et kes ja miks ta on see, kes ta on. Liikumise ajalooline eestvedaja on kaasülbitsejateks kutsunud oma tänased noored protežeed, kelledest enim jääb närvi loksutama Ice Kid. Chip on OK. Stormzy album tuli otsa. Keegi kuskil kindlasti kirjutab, et tuleb põnev aasta. Mõned loevad ja kuulavad ning on närvis. "Top grime dons are the livest."

Petit Biscuit – "Petit Biscuit" EP

Ago Teppand (Cartoon): Kõrvapai. Väga tuus produktsioon ja mõnus musa. Tundub et tal on natuke teistmoodi muusikaline mõtlemine ja päris täpselt sellist asja polegi varem kuulnud. Hingelt tundub nagu elektrooniline Sigur Ros veidi. Vokaal on läbi loo olemas, aga sõnu pole otseselt kuskil. 17-aastane poiss Prantsusmaalt.

Grandbrothers – "Ezra was Right"

Merli Antsmaa (Jazzkaar): See on põnev klaveri-elektroonika duo, keda kuulsin eelmisel aastal Eurosonicul ning aasta jooksul olen siit-sealt nende kohta kuulnud. Neil läheb järjest paremini! Eriliseks teeb duo see, et klaverisse on pandud mingid erilised jubinad ja vastuvõtjad, mis tekitavad lisahelisid ja biite. Aprillis on võimalik neid kuulda ka Jazzkaarel.

Chris Corcoran Band – "A Shot In The Dark"

Andres Roots: Briti kitarrist Chris Corcoran on teinud kaks suurepärast trio-plaati, aga nüüd tundub midagi uut ja suuremat teoksil olevat. Miks ta mulle meeldib – ajab oma asja ja mängib muusikat, mitte soolosid. Ja see lugu muidugi on Mancini ka veel!

Sleaford Mods – "English Tapas"

Ivo: Sel nädalal jäi kõrvu päris mitu head asja, aga statistika vastu ei saa – last.fm-i järgi kõlas 165 korda klappidest-kõlaritest Sleaford Modsi reedel ilmuv plaat. Jason Williamson, kes vastutab bändis sõnalise osa eest, kommenteerib albumi nime: "Andrew walked into some random pub and saw "English Tapas" scrawled on the menu board. Underneath this beautiful coupling of words were it’s components, half a scotch egg, cup of chips, pickle and a mini pork pie. It says everything about this fucking place. It’s comedy, it’s make do, it’s ignorant and above all, it’s shit." Duo kaardistabki momenti, mis arusaadavalt pakub hetkel priskelt teemasid Trumpist Brexitini, ning lisab sinna personaalse vaatenurga.

Sylvan Esso – "Kick Jump Twist"

Iiris Vesik: Äge lugu sellelt naiselt on ka "Die young", aga ma ei leidnud seda. Minu meelest päris cool blip-pop saund. Hea lugu, mida kuulata surnuaedades jalutades.

Viimase aja power metal (esimene youtube’i playlist otsingust)
Ixion Saga DT
Kirill: Olen pikalt eemal olnud power metal žanrist ja tahtsin uurida, mis vahepeal skenes toimunud on. Lõin Youtube’i lahti, kuulasin seda põhjalikku playlisti ja pean ütlema, et asjad on sama naeruväärsed nagu alati. Väga hea.
Märkimisväärsed märkimised:
Southern Skies – Behind The Sun
Black Hole – Lost World
Coffeinne – No Escape

Code Orange – "Forever"

Genka: Selline bänd nagu Code Orange andis aasta alguses välja albumi "Forever" (videosingel ilmus küll tsipa enne). Kuidagi avastasin enda jaoks hiljuti, mõjus väga värkselt. Ka vanemad asjad. Väga lihtne ja turvaline, samas on lugudes palju ootamatuid lahendusi, mis teeb asja huvitavaks. Fenotüübilt nagu mingid Briti indie-teismelised on kodust ära USA-sse põgenenud ja metali avastanud. Tüdruk mängib kitarri, mis on ka lahe. Kellel rohkem huvi, võib tervet plaati siit kuulata.

Veel artikleid