Metal on Metal Leedust ja Neljapäev with Lazers kütavad Robotaanika Pargi kuumaks

Kirjutas Peinka
14-07-2009

7.–8. augustini leiab ulmeliselt kauni loodusega Pedassaare saarel aset maise reaalsuse piire kõigutav festival „Robotaanika Park“. Inimeste tundeid ja teadvuseseisundeid lennutavad Siiriuse poole mitmed Eesti parimad ja huvitavamad elektroonilise muusika ässad. Aga mitte ainult Eesti ässad.

Festivali peaesineja on nüüdseks juba legendaarne mässu-tantsu punt Metal on Metal Leedust. Kogu nende MTV taust, staarlus ja pidevalt väljamüüdud kontserdid tegelikult ei loe. Loeb ehe fiiling, mida nad endaga kaasas kannavad.

Teine punt ässasid on järsku otsekui õhust tekkinud trio Martin (Mowka), Tajo (Don’tBelieveTheHype™) ja Madis ehk Neljapäev With Lazers, kes on ametlikult omanimelise peoseeriaga klubis Maailm ehitanud peonäljas Tartu üliõpilastele sauna. Viimseni täis tuubitud Laserite sauna, see tähendab.

Metal on Metal – tunnevad armastust

Tere Kym Wild, Milline on tänavune Leedu suvi? On teil peale pideva peopanemise aega olnud ka ujumas käia ja päevitada?
Meie jaoks suvi alles algab, kuid oleme juba praegu oma parimas vormis. Manfredas on nüüdseks peaaegu elukutseline kalamees ja minust on saamas professionaalne ekstreem-matkaja. Need alad ei ole just olümpiamängud, aga me oleme oma saavutustega rahul.

Ahjaa, meie kolmanda liikme, Miss Americaga on lood päris kehvad – eile tähistasime tema sünnipäeva ning ta on praegugi veel voodis ja võitleb jubeda pohmelliga.

Üldiselt on sel suvel olnud vähem pidutsemist ja sellepärast on meil olnud rohkem aega olla õues ja tegeleda oma hobidega.

Metal on Metal on olnud Eestis kolm korda, milline on Eesti peorahvas võrreldes Leedu omaga?
Kahjuks oleme veetnud Eestis ainult kolm ööd, kuid kogemus on olnud kõva! Peorahva kohta ei oska palju öelda, sest alati on olnud kiire tulek ja minek. Meie jaoks seondub viibimine Eestis kõige positiivsega, eriti meenub miski koht Tallinnas, kus saab kella viie ajal öösel pelmeene. „Viljandi Folk“ on olnud vahva ning ka samal ajal toimunud miski anti-festival samas linnas.

Seekord „Robotaanika Pargis“ loodame kohaliku peorahvaga paremini tutvuda. Ehk pärast oskame Eesti inimeste kohta rohkem rääkida.

Olete kohe-kohe välja laskmas uut singlit „Damn!“ Myspace’i näide kõlab väga jõuliselt. Kuidas see lugu sündis? Kas video tuleb ka?
Ma arvan, et paljude jaoks on situatsioon, millest lugu “Damn!” räägib, tuttav. Oleme püüdnud edasi anda tunnet olukorras, kus lähed peole ja lõpuks jäädki sinna – peole järgneb afterparty ja sellele omakorda uus afterparty jne. Ring ei lõpe. Oleme Mom’i seltskonnaga korduvalt taolisesse ringi kinni jäänud – lugu võib lausa autobiograafiliseks nimetada.

“Damn!-il” on tõesti video ka, see on lindis juba eelmisest aastast. Meie plaadifirma ei lase seda aga enne avalikkuse ette, kui singel on ametlikult väljas. Soovitan vaadata Youtube’i või registreerida ennast Myspace’i kaudu meie uudiskirja, sealt saab uue sinku ja video kohta värskeid uudiseid.

Mis kogemus on teil rannapidudega? Kas rannapeol mängimine nõuab teistsugust musavalikut kui tavaline klubipidu?
Leedus on oma juhuslik mitteametlik peoseeria mere ääres. Tavalisi klubivõtteid tuleb rannapeo puhul muuta, sest paljud neist kuumadel suveöödel lihtsalt ei tööta. Rääkides musavalikust – see peab kindlasti olema teistsugune. Looduses mängides sulandame oma setti tihti vana diskot, rokki, jämmi ja muud mõnusat.

See tähendab vähem energiat, kuid rohkem emotsiooni – oskame kaasaegse soundi jätta klubipõrandale. Kes teab, mida me seekord „Robotaanika Pargis“ mängime, kuid sisetunne ütleb, et maandume kuskil vahepeal.

Ütle üks lugu, mida sa rannapeol kindlasti mängiksid.
Kurat seda teab, kuid Donna Summeri “I Feel Love” oleks ilmselt äss. Ma luban, et kui saatus peaks mind kokku viima loo autori Giorgio Moroderiga, siis ma teen talle väga kalleid jooke välja selle loo kirjutamise eest.

Me püüame „Robotaanika Parki“ sulandada kokku erinevaid emotsioone. Kui Metal on Metal oleks emotsioon, siis milline?
Oletame, et sulle hakkab üks tüdruk täiega meeldima, hangid ta numbri, seebitad teda, et ta sinuga välja tuleks. See hetk, kui ta ütleb “jah”, on sama emotsioon, mille järgi MoM tahab inimestele pärast festivali meelde jääda. Teisisõnu – sa oled nii rõõmus, et surud sada kätekõverdust ühe hingetõmbega.

Tüdrukud tahavad teada, kas teil on pärast esinemist plaanis paljalt ujuma minna?
Kui liiga palavaks läheb, ma olen päris kindel, et me läheme alasti ujuma juba oma show ajal! Nii et – palun, kui vähegi võimalik, paigutage lava merele võimalikult lähedale. Või siis pange need tüdrukud lähedale – stage diving’u jaoks.

Neljapäev with Lazers – müristab ja pillub äikesenooli

Neljapäev with Lazers alustas 2008. aasta juulikuus, kui Tartus polnud midagi teha, suvepäike küttis pead soojaks ning kuum ja kärisev elektrobiit mängis pigem kodustes magamistubades ja pööningutel kui pidudel.

Esimesel peol mängisid Martin (Mowka), Oliver ja Madis, järgmisel asendas Oliveri juba Tajo (Don’tBelieveTheHype™) ning edaspidi ongi selles koosseisus lazereid tulistatud nii Tartus klubis Maailm kui ka Tallinnas Von Krahlis. Yayhooray!

Tere, Tajo! Korraldate pidevalt Tartu klubis Maailm täismajale pidusid. Millega te peorahva armastuse ära teeninud olete?
Sest me oleme lihtsalt nii head, ha-ha? Ma arvan, et me teeme midagi uut ja värsket ja me ei sea mingeid piire muusikale, mida me mängime, ega ka oma publikule.

Me tantsime sama hullult ja vahest hulleminigi kaasa kui meie publik ja meil on kõigil hea olla, ühel õhtul kuus hingab 300–400 inimest täpselt ühe BPMi järgi. Hommikul käed ja jalad värisevad ja ise ka ei usu, mis eile kõik juhtus.

Kas Tartus on šefim peorahvas kui Tallinnas?
Ükskõik kuidas ma nüüd vastan, üks publik solvub, okou. Tegelikult on nii, et palju Tallinna publikut käib ekstra Tartus kohal ja vastupidi – palju tuttavaid nägusid ootab meid nii Maailmas kui ka Krahlis. Samas tundub, et Tartu publik on “mees” – läheb kohe esimesest trummilöögist käima ja rebib katuse katki ning tantsib hommikuni ja siis veel ühe päeva otsa.
Tallinna publik on “naine” – ootab alul umbusklikult nurgas ja kuulab pool tundi, enne kui tantsima tuleb. Aga kui maitse suus, ei lähe siis ka ära, kui Krahlis tuled põlema pannakse ja tehnikud kõlareid maha võtma hakkavad.

Veel artikleid