Marten Kuningas: „Muusika salvestamise ajal ma ei söö šokolaadi ega halvaad!“

Kirjutas janno
08-08-2012

Foto: Aron Urb / orants.eeKui musta ja valge vahel laiutavad vähesed värvitoonid hetkeks kõrvale jätta, siis on maailmas kahte sorti muusikaartiste. Esimesed on sellised, kelle algusest peale vormivad oma tahte ja näo järgi produtsendid, stilistid ja kogu ülejäänud muusikatööstus. Teised aga sellised, kes teismeeas oma muusikamaitse ja subkultuurilise identiteedi kaudu end ise vormivad. Hiljem tulevad ajalehe artiklid ja superstaari saated, igasugused muud välised mõjutajad, kes neid teisi omakorda millekski vormida püüavad. Sealt algab lahing, mille puhul vahettegemine, kas meedia kasutab ära artisti või artist meediat, on juba üsna keeruline.

Ilmselt kõlab see kõik liiga lihtsustatult, aga Marten Kuningas, usun, esindab pigem neid teisi. Kusagilt jookseb ehk veel läbi hägune piir undeground’i ja pop’i vahelt. Kust täpselt, sellest ei saa ilmselt aru enam ükski inimene. Kui Sa oled aga artist nagu Marten, olgugi, et pisikeses Eestis, pead sa aga kõige sellega rinda pistma. Marten räägibki siin vahetult peale oma debüütplaadi "Janu" edu ja enne 11. augustil Jõgevamaal festivalil Torma Tornaado esinemist artistiks olemise valudest ja võludest.

Tulid muusikasse ju tegelikult tundmatut keldribändi tehes. Kas ja kuidas on see kogemus sulle nüüdseks kasuks tulnud?
Ma ütleks, et ma olin muusikas juba lapsena. Siis oli side muusikaga intiimsem, kõik hakkas lihtsasti külge ja meeldima. Esimese bändi ajad on muidugi eriti südamelähedased, sest just algusaegadel, nö keldrifaasis oli kõige lõbusam. Siis puudusid igasugused ootused ja ambitsioonid. Tulistasime, mis torust tuli, toorest viljaliha.

Oled öelnud, et sinu debüütplaat "Janu" on isiklik plaat. Mulle näib, et olemuselt lihtne, vahel lõbusalt absurdne, siis palju tõsisem ja lõpuks muigega endasse vaatav. Miks lähed enda vastu nii isiklikuks? Kas siin ei ole oht kusagilt vastu näppe saada?
On muidugi oht vastu näppe saada, aga ega see veel konti murra.

Kui raske on üldse olla artist? Kas oled nüüd vanem ja targem ja oskad selle kõigega paremini toime tulla?
Väga raske on. Ka toimetulekuga on raskusi. Tahaks kõigile korda minna, aga ma ei tule toime. Ja ma ei räägi siin mõnest üksikust juhtumist. See valdab ikkagi aja majoriteeti.

Mulle tundub, et viimasel ajal on üldse Eesti popmuusikasse ilmunud sotsiaalselt veidi teravamad teemad, mis nagu peegeldaks hetke ebakindlat olukorda. Kas lugu "Teel voorusesse" on kuidagi seotud ajastuga? Võib sealt välja lugeda mingit üldist ebakindlust, mis praegu ühiskonnas valitseb?
Mulle tundub ka. Kui juba üks inimene tunneb nii, nagu ses laulus lauldakse, siis võib eeldada, et ta ei ole ainus. Inimene on oma ajastu nägu.

Väga meeldib, et sinu lugudes on lüürika ja meloodiate mitmekesisus võrdselt tähtsad. Kas süvened mõnikord luuletustesse ja juttudesse ning on mõned autorid, kelle lugemine aitab sind laulutekstide tegemisel?
Tore! Süvenen luuletustesse ja juttudesse küll, ja küllap tuleb sealt ka abi, aga see on pigem poolteadlik. Ennem varastan meloodiaid, kui kujundeid ja sõnavara.
Foto: Aron Urb / orants.ee
Oled koos HU?’ga salvestanud kaasakiskuva kaveri loost "Areen" filmist Teisikud Radari esituses. Kuidas see projekt sündis ja kuidas sujus koostöö HU?’ga?
Ühel neljapäeval olin mina sõbral külas. Heliseb telefon. Vaatan – ohooo, Heidy Purga! No ja, mis selgus? Selgus, et Eesti film sai 100-aastaseks ja Heidy oli juba HU?’ga rääkinud, et just selline kaver teha ja Eesti Laulul esitada; et asi on nüüd minu taga. Ega mina siis ka mingi järjekordne tüütu kopra tamm tahtnud olla. Kergitasin end, tulin eest ära, läksin raadiomajja DJ Kriitilise stuudiosse ja laulsin oma osa sisse.

Kas muusika produtseerimisel oled pigem lo-fi artist või püüdled mingit laadi täiuslikkuse poole? Kas sul on mõned kindlad nipid, mida näiteks salvestamisel alati kasutad?
Olen täiuslik artist, kes püüdleb lo-fi poole. Salvestamise ajal ma ei söö šokolaadi ega halvaad. Katsun üldse söömisest hoiduda, muidu võivad igasugused üleliigsed muginad peale jääda.

Peale soolo- ja muude projektide teed lugusid ka mõnusalt vanakooli saundiga hip-hop bändis Doktor Normal ja MC Roki. Millised on viimased uudised sellelt rindelt?
Oktoobris teeb MC Roki väikse soolotuuri ja räpib Tallinn-Stockholmi laeval. Üldiselt on mõtet hakata ootama albumit järgmisest aastast.

Mil määral on su muusikamaitse aastatega muutunud. Kes olid sinu iidolid aastal 2006 ja kes on aastal 2012?
Kui 2006 keerles veel Thom Yorke’i pea kaela otsas nagu vurr, siis 2012 trambib Jerry Lee Lewis valgete kingadega mustadel klahvidel.

Millist muusikat teeb Marten Kuningas aastal 2050?
Puhast joogamuusikat paaniflöödil.

Kusagil mainisid, et sind on tüüdanud pidev võrdlemine Vaiko Eplikuga. Kas koostöö temaga jäi katki selle tõttu? Kas nüüd võiks see uuesti jätkuda?
Ei mäleta, et ma midagi sellist oleksin öelnud. Mul ei ole nende võrdluste vastu midagi, ongi pull! Et oot-oot, kumb see nüüd siis laulab? Või et: vaata aga vaata – Vaiko Eplik, aga näeb välja nagu Marten Kuningas, jõle põnev ikka!
Foto: Aron Urb / orants.ee
Räägime natuke naistest. Kas oskad sõnadesse panna, mis teeb ühest naisest sellise, kelle pärast oled nõus kõik muu kõrvale jätma?
Tal peaks olema palju raha (või kinnisvara) ja ta peaks olema väga ilus.

Kas Eesti oma väiksuses on sinu jaoks pigem elamisväärne või mõnikord häiriv keskkond?
Pigem elamisväärne, aga mõnikord ka häiriv keskkond.

Milline on olnud kõige absurdsem hetk Marten Kuninga elus?
Hetk tagasi. Ma ei oska seda sõnadesse panna.

Mida sa praegu kõige rohkem kardad?
Et ma leiutan aparaadi, mis viib mind Põhjasõja-aegsesse Tallinna ja ma nakatun muhk-katku, aga mul õnnestub tagasi tulla täpselt oma parima sõbra sünnipäevapeole.

Kui keegi keelaks sul kaheks aastaks muusika tegemise ja kirjutamise ning ulataks piisava koguse sularaha, siis millega ja kus sa järgmised kaks aastat tegeleksid?
Alustaksin investeerimist. Esmalt panen raha kasvama, siis laseksin Eesti teed korda teha, lõpuks kutsuksin kõik inimesed teedele seda harukordset juhtumit tähistama. Kui keeld on möödas, teeksin plaadi Eesti teedest.

Kas sa oled midagi kuulnud varem Tormast, mille lähedal nüüd 11. augustil esined:)? Või tekitab näiteks Vaiatu, Võtikvere, Rääbise, Lullikatku või Sadala mingeid seoseid?
Võtikverest olen läbi sõitnud. Lullikatku tekitab judinaid, sest meenutab mu parima sõbra sünnipäevapidu. Ma parem ei räägiks sellest.

Marten Kuningas on festivali Torma Tornaado peaesineja. Rohkem infot:

http://www.rampade.org

http://www.rada7.ee/yritus/63524/

http://www.facebook.com/events/248198325299297/

Veel artikleid