Reedel, 26.märtsil toimub Tallinn Music Weeki raames Club Hollywoodis Julm Recordsi showcase. Sellel puhul võtsin ruttu Priit „Julm“ Juurmanniga ühendust ning uurisin talt Julm Recordsi ja Rulers of the Deep’i tegemiste kohta.
Sul tuleb reedel Club Hollywoodis Julm records’i showcase. Ma olen aru saanud, et see on nii Julm Recordsi kui ka Rulers of the Deep’i showcase. Räägi alustuseks, kuidas Julm Recordsil läheb? Miks sa selle omal ajal üldse lõid?
See jääb kaugesse minevikku. Aasta oli siis ’99, kui me Taavi Tuisu ehk Dave Stormiga hakkasime plaani pidama, et peaks ikka plaadifirma tegema. Jutud võisid käia juba ’98. Lihtsalt see alguseprotsess võttis väga kaua aega. Enne kui jõudsime juuridise isiku vormistamiseni, uurisime pikalt, kuidas Eestis neid plaate toota ja kes levitada võiks. See tundus esialgu üsna hägune, sest puudus ju igasugune know-how. Tasapisi tuli tarkust juurde. Algul asutasime Ceremony Recordsi, mis koos Cabrio Recordsiga on nüüdseks põhiliselt Dave Stormi mängumaa. Mina astusin sealt välja, sest meie saundipildid hakkasid erinema. Ma läksin rohkem jazzima ja tech’ima suuna poole. Taavi jäi rohkem sellise soulful’i peale, kuigi praegu on ta Cabrio all võtnud tech-house’i suuna.
Esimese plaadi andsin ma reaalselt välja 2002. aastal, vinüülformaadis, ja selleks oli „Umblu feat. Cassioware – Angel“. See kukkus kahjuks väga kehva ajajärku. Siis toimus esimene laine, kus rodumisi läks palju levitajaid pankrotti. Kuigi Miami Winter Music Conference’il sai Umblu väga sooja vastuvõtu osaliseks, ei saanud ma plaadi eest ühtegi kopikat. Kogu tiraaž jäi levitajate juurde kinni ja see, mis maha müüdi, läks n-ö looja karja. See tõmbas mõneks ajaks hinge kinni, aga ma otsustasin ikkagi jätkata muusika välja andmist, sest see kihk ja missioonitunne oli olemas. Sealt edasi tulid järjepanu erinevad albumid, ennekõike CD-formaadis. Ma arvasin, et CD on see formaat, mis jääb elama. Vinüüli läbimüügid näitasid tollal selget allaminekutrendi. CD-ga läks alguses kenasti, sain endale rahvusvahelise levitaja, kõik oli ilus ja paljulubav, aga mingi hetk jõudis kätte aeg, kus CD-de läbimüük kahanes minimaalseks. Tänapäeval võin öelda, et ma endiselt annan muusikat välja. Eesti turu jaoks vormistan ka CD-formaadi, aga muidu käib kõik digitaalsel kujul. Digilevi on rahvusvahelises mõttes kõige olulisem.
Kõige paljulubavam artist su leibeli all on hetkel Spin Science. Mis on sinu meelest temas uut ja paljulubavat, mida teistel ei ole?
Spin Science’i saund on mulle algusest peale meeldinud. Kohe, kui tal esimesed lood hakkasid välja tulema, oli mul selge pilt, et tema muusikat peab välja andma. Õnneks on ta isegi kommenteerinud, et kui me tema kraami üles korjasime ja lasime ROTD’i loomingut remiksida, siis see aitas teda päris tublisti. Sellest on ainult hea meel. Ta teeb endiselt head muusikat ja miks teda siis mitte väljastada. Mida rohkem tuleb Eesti muusikat Eesti koduleibelite vahendusel välja, seda parem. Seda enam annab see meile võimaluse ehitada oma tugevat skenet ja reputatsiooni välismaailma jaoks.
Räägime veidi Rulersist. Eelmine aasta tähistasite 10. sünnipäeva. Kui te alustasite, siis tegite põhiliselt deep-house’i, tänapäeva Rulers on veidi mainstreamilikum. Kas Rulers on jõudnud sellisesse staadiumisse, kus kohtuvad sinu ja Meri nišiteemad ja pop-maailm?
Ma esiteks oponeeriksin veidi sellele, et algul tegime ainult deep’i muusikat. Ma ütleksin, et me tegime nii deep’i muusikat kui ka sellist „suure saali muusikat“. Küll erinevates kontekstides, kas siis remiksidena või meie alter-ego Vibe Residents’i nime alt, mis oli Roger Sanchezile kuuluva Stealth Recordsi artist. Tänaseks võib öelda, et house’i saundipilt on tervikuna muutunud nagu meiegi. Ainuüksi see „käsitöö“ oskus on edasiarenenud. Sellest tingituna on meie muusika muutunud, aga ma ei ütleks, et ta on muutunud kommertslikumaks. Endiselt teeme house’i väga laia haardega – nii deep’imat kui peo-orientatsiooniga lugusid. Kui aga rääkida n-ö raadiolugudest, siis meie valmidus neid teha saabus meie roosa plaadiga („Ready to go Overground“). Selline alateadlik mõte, et „võiks ju teha, võiks ju proovida“ oli juba varem. Otsustasime Sofia Rubina, Anna Põldvee ja Eva Vainoga proovida ja tulemus tuli väga hea. Sealt edasi tuli Birgit Õigemeele album, mis minu arvates õnnestus väga hästi.
Mis sa arvad, kas Birgit Õigemeelel oleks ka lootust viimase plaadiga ka välismaal läbi lüüa? Kuidas rahvusvaheline skene eestikeelse house’i plaadi vastu võtaks?
Väga raske öelda. Ma arvan, et eestikeelsena ei võtaks rahvusvaheline ringkond seda nii hästi vastu. Selle peaks ikkagi tegema ingliskeelseks. Kas materjalil on potentsiaali, kui teha ta ingliskeelseks? Ka seda on tegelikult väga raske hinnata. Selleks peaks hakkama tööga otsast peale. Võtma kõik lood ette, tegema ingliskeelsed tekstid, vaatama, kuidas flow kujuneb, kas peab muutma meloodiat jne. Ja siis vaatama, kas power on veel alles. Niimoodi on jube keeruline teoretiseerida. Jätaksin otsad lahti ja mõtleksin pigem sedapidi, et esimen samm on tehtud ja äkki tuleb teine plaat veel. Äkki tuleb singel, millel katsetame inglise keelega. Väga raske on öelda, et on see album ja nüüd lähme-teeme ja vaatame, kuidas läheb. Midagi ei saa ette prognoosida.
Kas 10 aastaga on tulnud mõtteid stiilis: „Aitab ka. Lõpetame tipul!“ või jätkate veel 10 aastat? On aja maha võtmise mõtteid?
Ma ei ütleks, et meil oleks mõtteid, et võtame aja maha. Kuigi, kui analüüsida seda kümmet aastat, siis meie loomeintensiivsuse perioodid on vaheldunud ka rahulikemate perioodidega, nii et võib öelda, et me oleme juba aega maha võtnud. Teinud asju veidi easy‘malt. Kujutan ette, et tulevikus võib tulla neid veelgi. Samas, meile meeldib see, mis me teeme. See on lõbus, huvitav, arendav ja me jätkame tegevust.
Mis sul hetkel iPodis või CD-mängijas mängib?
Väga huvitav küsimus. Ma olen kuulanud palju vana trubaduuripõhist folk-muusikat 60-70ndatest ja väga moodsat hiphoppi.
Mis on sinu lemmik rada7? Samas, kui sul see meelde ei tule, siis võid vastata ka, mis on su lemmik 7-tolline?
Seitsmendat lugu mul meelde ei tule, aga kõige olulisem 7“ on Sven Grünbergi esimene seitsme-tolline singel. Esimene elektrooniline plaat Nõukogude Liidus. Enam-vähem 30 aastat tagasi. See on oluline plaat. Seda suurem rõõm on, et S.Grünberg annab sel aastal sellest re-release’i välja.
Midagi lõpetuseks? Mida võib teie showcase’ilt oodata?
Oodata saab sealt igasuguseid põnevaid asju. Esinevad eesti klubikultuuri raudvarad Kolzar ja Rando Sulg. Spin Science, kes just asja andis välja oma uue EP. Oma uut albumit ette valmistav Broken Time Orchestra annab kiire lühikese live’i ja loomulikult Rulers of the Deep’i DJ-Set ja live, mis tuleb väga special. Oleme seda põhjalikult ette valmistanud ja ma arvan, et tõsistele fännidele, keda meil on õnneks väga palju, pakub see kindlasti äratundmisrõõmu ja head mängulist emotsiooni.
Ürituse teema:
26-03-10 Tallinn Music Week 2010: Eesti Klubimuusika Tähelaev
[url=http://www.rada7.ee/?s=f&k=1&id=42850" target="_blank" class="text"