Cristina Scabbia on kriitikute suhtes tuim

Kirjutas MC STan B
01-12-2008

Selle aasta Green Christmas festivali peaesinejaks on Lacuna Coil Itaaliast. Kui teil selle modellist laulja käest isiklikult ei õnnestu saada autogrammi, siis võtke lohutuseks MC STan B oma. Järgneva vestluse, intervjuu kui soovite, tegi meie tubli ajakirjanik just nimelt Cristina Scabbiaga.

Hei, Cristina! Olete praegu tuuril või salvestate uut albumit?
Oleme hetkel Los Angeleses uut albumit salvestamas. Ilm on suurepärane ja albumi salvestamine edeneb, nii et kõik läheb hästi.

"Karmacode’i" ilmumisest on kaks aastat möödas, kriitikud ja fännid on selle väga hästi vastu võtnud ning olete ühele poole saamas ka selle albumi tuuridega. Hetkel siis salvestate uut albumit ja enne seda väljastate ühe live-DVD. Kuidas sa need kaks aastat kokku võtaksid?
Me pole kunagi live-albumit varem väljastanud, seega "Visual Karma" on esimene. Oleme olnud tuuridega väga hõivatud ning lõpuks leidsime aja DVD kokkupanekuks. Põhiliselt pausideta tuuritamine.

DVDl on kaks live’i: üks Wackenilt ja teine Jaapani festivalilt Loudpark. Pool tundi tagasi rääkisin Sharlee D’Angeloga, kelle uus live album on samuti Jaapanis salvestatud ning ta kiitis Jaapani publikut taevani. Oletan, et samal põhjusel panite ka selle DVDle?
Kui sa pole Jaapanis olnud, siis sa ei mõista seda, aga see on hoopis midagi teistsugust. Sinna minek on nagu reis Marsile, positiivses mõttes. Kõik on hull ja nii erinev USAst ja Euroopast. See oli väga eriline kontsert: inimesed olid väga viisakad, fännid toetasid, olemata seejuures tüütud, ja kontsert läks hästi. Loudpark on Jaapani üks tähtsamaid festivale. Tasakaaluks otsustasime võtta ühe Euroopa kontserdi ja Wacken on kindlasti üks suurimaid. Ka see läks hästi, saund oli ülihea, seega jäid need kaks.

Ma korraks peatun "Karmacode’il" veel. Kui te "Karmacode’i" väljastasite, siis mõned ütlesid, et olete oma saundi muutnud veidi raadiosõbralikumaks. Nõustud või saadaksid selle väite kuu peale?
Ma arvan, et bänd peab iga albumiga arenema ja katsetama erinevaid asju. Kui sa jääd ühte punkti toppama, siis tähendab see seda, et teed bändi ainult fännide rõõmuks ja see poleks aus. Kui tahad olla muusika suhtes siiras, siis ei usu, et ükski artist ei tahaks muutuda paremaks, muuta oma muusikat, mitte olla mõjutatud muust muusikast või elust enesest. Kuna me tuuritame USAs nii palju, siis on loogiline, et üks mõjutajatest oli Ameerika muusika. Tõenäoliselt jäi meile midagi külge ja mahutasime selle oma loomingusse. Kui sa aga lugudele keskendud, siis pole need üldse "ameerikalikud". Neil on selge Euroopa maik küljes. Kui keegi ütles, et oleme Ameerika turule orienteeritud, sest mingi pill kõlab „ameerikalikumalt“, siis on see üsnagi totter väide. Aga see ei olegi nii tähtis, sest ükskõik, mida me ka ei teeks, leidub alati keegi, kes kiidab seda ning keegi, kes kritiseerib. See ei lähe meile korda.

Nüüd, kus te uut albumit salvestate…
Ma ei tohi sulle kahjuks midagi uuest albumist rääkida.

Isegi mitte seda, mis…
Ei, ma ei tohi midagi rääkida. See peab jääma saladuseks praegu.

Milline on teie suhe vanemate albumitega? Kas esitate neilt midagi või pigem keskendute viimastele üllitistele, sest laiem publik ei ole vanemate albumitega nii tuttav?
See ei ole päris nii, et tahaksime nad unustada, aga ma võrdleksin seda olukorda riietega, mida kandsid aastaid tagasi. Nad on ikka alles, sa ei taha neid ära anda, sest nad meeldivad sulle, aga nad on sulle veidi kitsad. Sa aeg-ajalt vaatad neid, nad toovad häid mälestusi, aga samas tahad ka uusi riideid proovida. Me oleme alati põnevil, kui saame uusi lugusid mängida, sest neist õhkub värsket energiat. Arvan, et see on iga bändiga nii, isegi vanade olijatega, kes on sunnitud oma klassikalisi lugusid mängima. Ma väsiksin sellest ära, sest kuigi oleme mingeid lugusid aastaid mänginud, armastame neid, nad tegid meid kuulsaks, siis samal ajal tahaks ka uusi lugusid esitada, et midagigi teistmoodi oleks.

Sa oled oma karjääri jooksul teinud koostööd mitmete nimekate artistidega, viimased olid Dave Mustaine ja Apocalyptica. Kuidas said nendega jutule?
Kõik on mind ise üles leidnud ja koostööd pakkunud. Ma saan tohutult pakkumisi ja valin ainult need, mis mulle meeldivad. Kui sa võrdled kolme koostööd (nende seas oli veel ka Alter Bridge), siis nad on kõik erinevad ja need bändid ei mängi üldse sama stiili, mis meie. Arvasin, et oleks huvitav ära õppida teistsugused lood ja laulda inimestega, kellega pole seda varem teinud. See on artistile arendav. Samas, ma ütlesin paljudele pakkumistele ka ära, sest ma ei pidanud neid piisavalt huvitavateks. Mõned olidki sellised: „Hei, laulda tahad vä?“ Ma pole selline, ei taha kõigiga laulda.

Kellega sa aga ise tahaksid kunagi koostööd teha?
Tead, on nii palju bände ja lauljad, kes mulle meeldivad, nii et raske öelda. Kõik sõltub loost, sest paljude lugude puhul mängib olulist rolli just atmosfäär ja tunne, mille põhjal ütled kas "jah" või "ei". Kui ma peaksin mõne bändi valima, siis… (Mõtleb veidi.) See võib olla Metallica, Jonathan Davis Kornist või siis hoopis midagi uut. Vahel juhtub, et kohtun muusikutega, kes mängivad minu jaoks midagi uudset, nii et asi pole nii väga nimes, vaid loos endas.

Metal on üldiselt domineeritud meeste poolt. Kas bändi algusaegadel pidid ennast ka rohkem tõestama või koheldi sind kui võrdset?
Ausalt öeldes, ei saaks mind sellest miski vähem huvitada. Ma pole sellele kunagi mõelnud. Mu kolleegid austavad mind. Tunnen teisigi naislauljad ning kõigisse on suhtutud austusväärselt. See on küll meeste poolt domineeritud stiil, kuna paljudes bändides on ainult mehed, aga vähestel on millegi üle nuriseda. Kui kellelegi muusika ei meeldi, siis nad otsivad teise bändi. Keegi ei tule näkku kritiseerima. Kui sind kritiseeritakse, siis järelikult püüdsid millegagi tähelepanu. See pole tähtis, nii kaua, kui bänd on ainus, mis kriitikutele muret valmistab. Ma tean, kes ma olen, kui palju vaeva olen näinud, et jõuda, kus me oleme. Ma ei näe ennast naisena bändis, vaid lauljana.

Itaalia bände, keda tean, suudaksin ainult ühe käe sõrmedel üles lugeda ja siis ka jääks sõrmi üle. Äkki ütleksid mõned, kelle kohta võiks uurida?
Raske öelda, sest mul ei tule keegi meelde. Tundub, et Itaalia bändid on minevikus kinni ja üritavad taasluua varem tehtut. Kardavad midagi uut proovida. Ma saan sellest aru, sest kohalik meedia pole Itaalias just kõige toetavam. Rock ja metal on ikka veel underground. See pole nagu USAs, nii et ma ei saa kahjuks ühtegi nime öelda.

Sult on seda kindlasti keegi juba küsinud, aga kas oled näinud, et Eesti otsib superstaaris laulis üks tüdruk "Swampedi"? Mis arvasid sellest?
Ma olin hämmingus. Ta on väga hea laulja ning olin üllatunud, et kõikidest lugudest valis ta meie oma. Olen õnnelik, et ta võitis.

Kui ta aga tahaks teiega koos esineda, kas laseksite?
Ma ei tea. Meil on väga range poliitika, mis puudutab kontserte. Kui ta esineks, läheksin pigem ise temaga lavale. Me lubame väga harva kedagi koos meiega lavale ja ka siis on nad üldjuhul lähedased sõbrad.

Tulete Eestisse natuke enne jõule. Hoiatan sind, et siin võib sel ajal väga külm olla, nii et võta midagi sooja kaasa.
Ma tean. Oleme selleks ajaks kaks kuud tuuritanud, nii et midagi sooja on ikka kaasas.

Hakkame vaikselt lõpetama. Räägi mõnest heast seigast, mis tuuridel juhtunud on.
Me oleme nii palju tuuritanud, et neid seiku, mida meenutada on tohutult palju. Üks on aga kõige eredamalt meeles. Paar aastat tagasi tuuritasime koos Rob Zombiega. Pärast show’d vedelesime lihtsalt diivanitel ja Rob Zombie astus sisse ja ütles: „Hei! Mu ühele sõbrale teie show väga meeldis, kas ma võin teda teile tutvustada? Ta tahab teiega kohtuda.“ Olime nõus ning järsku jalutas riietusruumi Nicholas Cage, nii et see on üks parimaid juhtumeid. Sellest on isegi mu Myspace’is pilt.

Mis su iPodis mängib praegu?
Mul pole iPodi endaga kaasas, aga mulle meeldib erinevat muusikat kuulata, mitte ühele keskenduda. Vahel kuulan YouTube’ist mingeid lugusid või kui keegi soovitab mulle mõnda bändi, siis uurin nende kohta. Mul pole praegu kahjuks aega muusikat kuulata.

Traditsiooniline küsimus: mis on su lemmik rada 7?
Mul pole üldse aimugi. Rada 7? Tead, mul pole isegi lemmiklugu, nii et jään vastuse võlgu.

Midagi lõpetuseks?
Näeme mõne aja pärast!

Veel artikleid