Kuula: Estoner - "Tahm"

Giungla: "Ma vihkan neid kohti, kus heli on nii vaikne, et kuuled oma kidrakeeli!"

28-03-2017 | kirjutas: MC STan B

Giungla on Emanuela Drei, laulja-lugudekirjutaja Bolognast, Itaaliast. Olles mänginud power-pop bändis Heike Has The Giggles ja tuuritanud bassistina His Clancyness'i ridades, alustas ta 2015. aastal sooloprojekti, ümbritsedes ennast efektipedaalide, trummimasina ja kitarriga. Emanuela rääkis Rada7-le, kuidas on laval üksi mängida, mida on tema laivilt oodata ning avaldab meile ka ühe oma vanaema retseptidest. Giunglat saab Tallinn Music Weekil näha 31. märtsil Rada7.ee spektaaklil klubis Sinilind.


Giungla, esiteks, räägi meile natukene endast.

Tervist! Mu nimi on Emanuela, aga kõik kutsuvad mind Emaks. Olen itaallane. Teen muusikat ja hiljuti andsin välja uue singli Londoni leibeli Bad Life/Some Kinda Love alt.

Su artistinimi tähendab itaalia keeles džunglit. Olen džunglis käinud ja minu jaoks on see koht, mis on tihedalt täis erinevat floorat-faunat, samas sinu muusika on küllaltki minimalistlik. Äkki seletad, kuidas su nimi ja muusika teineteist täiendavad?

Mulle meeldib, et see sõna annab sulle aimu millestki, mille üle sul pole täit kontrolli. Nii lähenen ka muusikale, eriti laivis. Mu laulud võivad tunduda minimalistlikud, sest nad asuvad kohe asja kallale, aga ma usun, et neis on peidus ka teine pale. Peab valitsema tasakaal moonutatud helide poolt tekitatud kaose ja popiliku lugude kirjutamise vahel.

Enne, kui hakkasid sooloartistiks, mängisid ka power-pop bändis Heike Has the Giggles ja tuuritasid koos His Clancynessiga, kus mängisid bassi. Miks sa otsustasid oma tee leida ja sooloartistiks hakata?

Ma olen alati mänginud bändides ja alguses tahtsin panna oma bändi kokku, aga mulle tundus, et ma raiskan liiga palju aega, joostes järele inimestele, kellega tahaksin koostööd teha. Minust oli ka vale eeldada ja nõuda, et keegi teine hoolib sellest projektist sama palju kui mina. Lõpuks mõtlesin asjadega edasi minna ja kasutada neid pille, mida saan käte-jalgadega mängida ehk siis kitarr ja mõned pedaalid. Ma ei mõelnud, et alustan „sooloprojekti” kui sellist. Tahtsin lihtsalt kuskilt alustada, lõpetada teiste asjade pärast muretsemise ja nautida, mida teen. Ma olen väga õnnelik, et asjad nii läksid. Mulle väga meeldib selline vabaduse tunne.

Ma lugesin, et su EP lastakse peagi (või on juba?) välja vinüülil ja sa olid sellepärast erakordselt elevil. Kas sa kogud ise ka vinüüle? Milline on kõige hinnalisem vinüül, mis sul on?

Mul on Ariel Pink’s Haunted Graffiti EP „Reminiscences” vinüülil. Ma arvan, et see on päris haruldane. See oli viimane eksemplar tema merchilauas, kui ta 2009. aastal Ferraras esines ning mul on sinise ümbrisega versioon. Väga palju inimesi seal kontserdil polnud, aga see oli suurepärane laiv. Ta isegi lahkus lavalt ja läks vetsu mikriga laulma. Pärast kontserti ajasime juttu ja sõime koos piadinat ühe toiduauto juures. Mäletan, et ta ütles mulle: „Ema Pink kõlaks ideaalselt, ei?”.

Kas sa kunagi mõne EP kassetil annaksid välja? Kas sinu arvates kasseti näol annab artist oma fännidele midagi erakordselt eksklusiivset või see on lihtsalt eputamine?

Kassette on odav toota ja nad on toredad asjad. Ikka parem, kui lihtsalt lipik, kus allalaadimiskood peal. Seega on nad ideaalsed DIY projektidele. Mulle meeldib, kui neid kasutatakse flaieritena või kingitustena mõnel üritusel. Mul on õnn isegi omada mõningaid limiteeritud kassette. Ma ei tea, kas ma ise annaks midagi kassetil välja, võib-olla mõne väga erilise sündmuse puhul.


Millal võime oodata su debüütalbumit? Samal teemal jätkates, kui produktiivne sa oled? Kas sa kirjutad muusikat iga päev või on sul pikki perioode, kus sa lihtsalt ei suuda luua ühtegi riffi ega meloodiat?

Minu jaoks on alati tähtis olnud kvaliteet, mitte kvantiteet, nii et ma pean olema omadega õiges kohas, nii füüsiliselt kui vaimselt. Kui ma tuuritan, siis mul on palju raskem keskenduda, sest ma olen ise enda tuurimänedžer ja pean korraga mitmele asjale mõtlema. Aga ma kindlasti istun iga päev oma laua taga ning töötan oma muusika kallal. Lisan detaile, teen märkmeid. See on nagu harjutamine, viis lasta ideedel vaikselt areneda, kuni olen valmis nad kokku koguma. Kokkuvõteks võin siis öelda, et varsti on uut muusikat oodata küll.

Vaatan, et selle aasta esimeses pooles on su tuurigraafik täis showcase-festivale. Lisaks Tallinn Music Weekile esinesid ka Eurosonicul ja SXSW-l. Kuidas sind seal vastu võeti?

Mõlemad kogemused olid suurepärased. Laivid olid inimestest pungil ja see on nii rahuldustpakkuv, et nii palju inimesi tuli just sinu pärast, kuigi nad oleksid saanud valida ükskõik millise teise bändi, kes samal ajal mängib. Ma olen selle eest äärmiselt tänulik.

Mida võib Giungla laivilt oodata? Kuidas sa publikut köidad? Kas üksi laval olles on publikut raskem köita?

Ma tahaks arvata, et ma olen laval olles korraga kaitsetu ja enesekindel ning agressiivne. Minu muusika on päris hoogne, aga ma olen kindlasti väga tagasihoidlik inimene ja palju lugude vahel ei räägi, kuigi tean, et kõik pilgud on mulle pööratud. Ma ei mõtle sellele väga. Ma usun, et mõned inimesed hindavad fakti, et ma teen oma asja ja tajuvad, et mul ei sel ajal kuskile põgeneda. Igatahes, ma poleks kunagi arvanud, et ma hakkan üksinda mängimist nii väga nautima. Ma väga armastan seda. Vahel mängin viimase loo publiku keskel ka.

Räägi meile Itaalia muusikaskenest. Mis linnas on kõige värvikam muusika- ja kultuurielu. Kas regiooniti on asi erinev? Äkki näiteks mõni stiil on erakordselt popp Põhja-Itaalias, aga hoopis midagi muud on popp Rooma kandis jne?

Ma elan Bolognas. Väike linn, aga täis kontserdipaikasid ja laive (DIY-d, kidrapõhist rocki ja peamiselt eksperimentaalset elektroonilist mussi). See on ka suurepärane koht Itaalias muusika jaoks. Ravenna samuti. Milano skene on tõenäoliselt vaheldusrikkam. Torinos tehakse väga head elektroonilist mussi, aga pea võimatu on niimoodi üldistada, sest skened on küllaltki killustunud. Itaalia nüüd nii suur ka ei ole, nii et kui me just nišimuusikast ei räägi, siis ei ütleks, et regioonid teineteisest väga erinevad. Põhimõtteliselt bändid, kes laulavad itaalia keeles, žanrist hoolimata, on väga popid.

Millistes kohtades sulle kõige rohkem meeldib esineda? Vastupidi ka: milliseid kohti väldid iga hinna eest?

Iga paik on äge, kui inimesed on päriselt huvitatud. Ma vihkan neid kohti, kus inimesed istuvad ja ajavad juttu ja heli on nii vaikne, et sa kuuled oma kidrakeeli.

Mida sa veel teed peale muusika ja reisimise? Mis teemal saaksid tunde rääkida?

Olen graafiline disainer ja käin ka kursusel, et saada helirežissööriks/produtsendiks filmi alal. Ma võin tunde rääkida ketsidest, kidrapedaalidest ja kutsikatest.

Mida ootad Tallinn Music Week’ilt? Samuti, mida me saame sinult oodata?

See on mu esimene kord Eestis ja olen väga elevil, et saan inimestega kohtuda ja näha teisi bände. Mul oli hiljuti võimalus näha Tommy Cashi ja ta on vahva. Mis mind puudutab, siis lasen muusikal enda eest rääkida.

Kuna sa oled pärit Bolognast, siis anna palun parim Bolognese kastme retsept. Või kui oled taimetoitlane, siis mõne muu kohaliku roa retsept.

Ma kahjuks pean sind kurvastama, aga olen taimetoitlane, nii et ma ei tea Bolognese kastmest midagi. Ma võin vanaemalt küsida, samas.
Giungla saatis hiljem Cappellettide retsepti, mis on Emilia-Romagna piirkonnas väga popp ja ka tema lemmik.

Cappellettid. Nimi tuleb sellest, et need näevad välja nagu väikesed mütsid.

Sega täidise jaoks kokku:
200g värsket raviggiolo juustu või ricottat
350 g riivitud Parmesani
2-3 muna
näputäis soola
näputais muskaati

Värske pasta jaoks:
600g jahu
4 muna
näputäis soola

Toimi nii:
Pane jahu lauale ja tee keskele auk. Vispelda munad ja sool ning kalla auku. Vaikselt sega kahvliga jahu muna sisse. Sõtku tainast kuniks ta on elastne ja ei jää sõrmede külge. Äärmisel juhul võid lisada ka sortsu jääkülma vett. Lase taignal tunnikese toatemperatuuril puhata.
Rulli tainas õhukeseks taignarulli või pastamasina abil. Lõika 3-4 suurt ruutu ja pane iga ruudu keskele täidist. Voldi ruut kolmnurgaks ja vajuta ääred kokku. Voldi kolmnurga kaks nurka omavahel kokku.
Pane pannile tükk võid ja mõned salveilehed ning lase võil sulada. Ära lase keema. Keeda cappellettisid paar minutit soolaga maitsestatud vees, nõruta ja lisa paariks minutiks salveivõisse. Tõsta tulelt ning serveeri ohtra riivitud parmesaniga.

Lemmik rada 7?
Warpaint "Disco//Very"

MC STan B
Bojaarikultuuri külalislektor Rada7-s.

Vaata selle autori kõiki artikleid »

Rada7.ee
28-03-2017
kell 11:07

Giungla astub üles ka linnalaval, 31. märtsil, Mustas Puudlis kell 15.45!

ivo
28-03-2017
kell 11:07

Kindlalt üks artiste, kelle esinemist väga ootan.

painkiller
28-03-2017
kell 11:10

ma kindlasti proovin seda retsepti