MANAGER – bändikarjääri disainija ja kokkusõlmija

06-03-2010 | kirjutas: Helen Sildna

Teame ju küll, et mingil põhjusel peetakse manageri oluliseks nupuks bändide ja muusikute karjäärides, aga mille kõigega nad tegelikult siis ikka tegelevad? Pärisime aru viielt edukalt managerilt Skandinaavias, kes on tegelenud manageritöö ja muusikaäriga juba aastaid ning kelle juhitud ja juhendatud bände on saatnud ka rahvusvaheline edu.

Kõik viis on sattunud selle töö juurde täiesti erineval kombel - kes on hakanud manageerima iseenda bändi, kes alustanud muusikaäris hoopis muudel ametipostidel. Ükskõik, milline on nende tegijate taust ja esindatavad artistid, kõlavad siit vastustest läbi nii mõnedki õpetlikud mõtted. Kõigile, kes arvavad, et bändid „saavad kuulsaks“ kuidagi iseenesest, lihtsalt seetõttu, et nad andekad on, julgeks väita, et fakt, et maailm nende olemasolust üldse teadlik on, on kellegi suure ja süstemaatilise töö vili. Manager on tihti selle töö sõlmpunkt – bändi karjääri tegevjuht, kes toob mängu kõik ülejäänud olulised tegijad, nii partnerid kui publiku. Meie intervjueeritavad vastavad kõik samale neljale küsimusele.

Paul Cheetham on manageerinud ja nõustanud mitmeid Soome artiste, sealhulgas The Crash, The Rasmus, TV OFF, Manboy ja Murmansk. Ta on töötanud nii promootori, agendi, ajakirjaniku kui raadiosaatejuhina ning tänaseks on tal lisaks management-firmale The Clockwork Music Management ka uut muusikat promov veebikeskkond NMO ning värske amet Euroopa ühe suurima muusikatööstuse konverents-festivali Popkomm (mis peale aastast pausi sel aastal taas tagasi on) konsultandi ja programmijuhina.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
Manager on artisti karjääri käivitav mootor, kelle ülesandeks on leida parim lahendus plaadistus-, distributsiooni-, kirjastus- ja tuuritamisdiilide osas. Kui see on saavutatud, peab kandma hoolt, et toimuks stabiilne progress, kasv ja areng. Manager peab olema see meeskonnaliige bändis, kes ei lase kunagi silmist suurt pilti ning otsib pidevalt võimalusi, kuidas bändi eesmärke veel täpsemaks ja efektiivsemaks timmida.
Kuidas alustada?
Kõigepealt tuleb leida artist, kes vastab kriteeriumitele, mis loovad eeltingimused efektiivseks tööks. Minu jaoks on kõige eelduseks, et artistil oleks ilmselge talent ja karisma – midagi unikaalset nende muusikas, mis omab minu hinnangul potentsiaali ka müügieduks. Bänd peab olema ambitsioonikas, aga ambitsioon peab olema tasakaalus reaalsustunde, positiivse suhtumise ja tõelise pühendumisega. Ma eeldan, et artist oleks loov ning valmis ise panustama, olles aktiivne veebiturundusega või millegi muuga, milleks neil on oskusi ja ressurssi: muusika salvestamine, disain, imago loomine, blogi pidamine, heade tekstide kirjutamine ja miks mitte ka videote tegemine. Kui on artist, kes vastab nendele kriteeriumidele, on minu ülesandeks mõelda, millisele turule tuleks oma töö fokusseerida ja mis on parim viis sellele turule läheneda. Tavaliselt kaasan ma arutelusse ka oma kõige usaldusväärsemad kontaktid ja tööpartnerid, et saada vastava turu eksperthinnang ning luua strateegia, mis põhineb professionaalsel nõuandel, minu enda instinktil ja loomulikult ka artisti enda nägemusel, millisena nad oma karjääri näha soovivad.
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Põhiline, mis on muutunud, on see, et fookus ei ole enam täna kokkulepete ja ettemaksete saavutamises plaadifirmadega, selle asemel peab manager suutma leida uusi viise, kuidas artisti karjääri rahastada, otsides sponsoreid, reklaamidiile, investoreid. Internet pakub uusi võimalusi, mis võivad viia eduni, on oluline, et manager suudaks neid võimalusi nutikalt ära kasutada. Tänapäeval töötab manager artistiga tihti kui äripartner, etendades selles koosluses tegevjuhi rolli. Ta peab olema veel kreatiivsem, motiveeritum, aktiivsem ja heade kontaktidega varustatud, kui iial varem.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Peamine on, et oleks plaan – konkreetsed ja realistlikud eesmärgid, mis seotud ideedega, kuidas neid ellu viia. Oluline on säilitada eneseusku, kui asjad ei kulge nii, nagu loodetud või ei arene nii kiirelt, kui sooviks. Kõige olulisem on jätkata katkematu promo ja kommunikatsiooniga ning luua uut muusikat. Tuleb osata märgata võimalusi, kui need kätte jõuavad ning reageerida kiirelt, et neist võimalustest kinni haarata. Praktilistest asjades rääkides, annan ma bändidele alati nõu seada sisse oma firma juba karjääri varajases staadiumis – see ei ole vajalik vaid kontsertide, plaadimüügi ja merchandise’i tulude jälgimisel, vaid näitab, et artist suhtub asjasse professionaalselt ja perspektiiviga – on valmis tegema tööd ja võtma ka ise ärilisi riske, mitte ootama, et keegi tuleks ja nad edukaks teeks. Põhiline aga – ärge pabistage ja olge positiivsed!

Tapio Korjus on olnud tegev Soome muusikatööstuses 40 aastat, peamiselt managerina, kuid ka promootori, plaadifirma omaniku ja kirjastajana. Tapio on olnud üks Soome muusikatööstuse konverentsi Music & Media ja ka Soome muusikaekspordi kontori asutajaid. Hetkel Rockadillo Group of Companies juht ja omanik ning RinneRadio, Wimme ja Iiro Rantala New Trio manager.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
Manager on isik, kes koordineerib kõike, mis artistiga seondub – plaadistustest kuni kontsertesinemisteni. Manageri kohustuseks on jälgida pidevalt seda, mis artistile pikas perspektiivis kõige kasulikum on.
Kuidas alustada?
Leia oma artistile sobiv plaadifirma, leia agent. Tihti peab manager tegutsema ka agendina, vähemalt alguses.
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Ideaalis peaks ühel artistil olema manager, agent, plaadifirma ja kirjastaja. Kui sissetulekud on juba piisavad, siis ka ärinõustaja ja promotöötaja. Viimaste aastatega on aga need traditsioonilised rollid palju muutunud, peamiselt just uute ja nišibändide karjääride puhul. Realistlikum on 360 kraadi ärimudel (*), milles manageri rolliks on saanud pigem äriline partnerlus artistiga. Kui tänapäeval on plaadifirmade ettemaksed, mis varem artistide karjääre olulises osas finantseerisid, ära langenud, peavad artistid leidma ka uusi mooduseid, kuidas manageri motiveerida. Professionaalse manageri töö ei ole mitte lihtsalt täiskohaga töö vaid on 24h töö.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Hea manageri leidmine on raskem, kui hea agendi või plaadifirma leidmine, aga see on kõige alus. Ilma tasemel managerita on rahvusvahelise karjääri planeerimine põhimõtteliselt võimatu. Mingi piirini võib hea indie-plaadifirma või agent ka osasid esinduskohustusi täita ning alguses on oluline omada läheduses pigem head meeskonda, kui unistada koostööleppest mõne mõjuka rahvusvahelise manageriga. Ilma esindava üksuseta, kes oskaks sinu karjääri pikaajaliselt planeerida, ei jõuta aga tavaliselt kaugele.

Petri H. Lundén on kõrgelt hinnatud ja edukas manager, kes on ligi 20 aastat töötanud muusikaäris, olles bändide nagu The Cardigans ja Europe manager. Petri on õpetanud management-eriala Rootsis, Kalmari ülikoolis, ta on Rahvusvahelise Muusikamanageride Foorumi (International Music Managers Forum) juhatuse esimees ning firma Kentaro juht, mis omab kõigi Rootsi jalgpallimängude meediaõigusi. Petri on ka enamusosanik ja juhatuse esimees Skandinaavia suurimas artiste ja telesaatejuhte manageerivas firmas Hagenburg Law.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
Minu kindel veendumus on, et bändi manager peaks olema nagu tegevjuht väikses firmas ja artist on firma vara - toode, mida sihtgrupp (fännid) tahavad osta. Manager on isik, kes hoolitseb selle eest, et logistika, müük ja marketing tuntuse saavutamiseks oleks paigas ning võimalikult efektiivne. Muusikatööstuses tähendab see, et tuleb leida keegi, kes oleks valmis bändi investeerima (plaadifirma, kirjastaja, investor jne.). Manager kannab ka hoolt, et muusika jõuaks potentsiaalse fännini läbi pressi, raadio ja tele (PR) ja läbi live-kontsertide (tuurikorraldajad ja promootorid). Oluline on, et bänd oleks heas vormis, veenmaks potentsiaalset fänni, et oma aega ja raha artisti muusikale ja materjalidele kulutades, saavad nad tagasi midagi väärtuslikku. Manager peab ka jälgima, et artist omaks igal võimalikul viisil kontakti oma fännidega ja suhtleks nendega regulaarselt – hea uudis on, et see osa tegevusest on tänapäeval tänu internetile lihtsam ja odavam, kui iial varem. Loomulikult tuleb ka mõelda, kuidas see kommunikatsioon, võimalikult efektiivselt ja fänni jaoks mugavalt, bändi sissetulekuks muuta. Võib panna näiteks Klick Track netipoe bändi kodulehele ja hakata fännidele muusikat müüma.
Kuidas alustada?
See on kõige lihtsam osa: tegutse! Kui sa lihtsalt istud ja mõtled, siis kukudki läbi. Valides aga bändi, kellesse sa usud ning alustades sellest, et viia nad kokku oma fännbaasiga ja seda laiendada, on esimene oluline samm. Seejärel, nagu igasuguses äris, pead sa oma valdkonda tundma ja ennast pidevalt harima: kogu teavet lugedes, õppides ja suheldes. Aga jah, ilma selle esimese sammuta “tegutse!”, on sinu teadmised paraku praktilises mõttes kasutud.
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Cerne Canning (Franz Ferdinandi ja mitme teise bändi manager) ütles ühel paneelil kunagi nii: “Kui vanasti tegeles manager viie asjaga, siis nüüd tegeleme me viiekünnega”. Kuna kontroll karjääri ja fännide üle liigub tänapäeva muusikatööstuses taas tagasi looja ehk artisti enda kätte, kuhjub sinna ka reaalne töö. Ajal, mil plaadifirmad olid edukad ja valmis karjääridesse investeerima, oli neil armee palgatöötajaid, kes tegid ära suure osa tööst, millega tegelevad nüüd management’id – see puudutab aga pigem edukaid artiste, alustava bändi manager on teinud alati 100% kõigest, mida ÜLDSE tehakse. Ma ütlen alati nii – kui tahad, et bänd saaks päriselt ka aru, millega manager tegeleb, peaks manager igasuguse tegevuse lihtsalt lõpetama, siis saabub hetk, mil nad TEGELIKULT aru saavad, mida kõike nende edu heaks iga päev ja iga tund reaalselt tehakse.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Nagu absoluutselt iga artisti puhul, kes püüdleb rahvusvahelise karjääri poole, ole valmis töötama väga intensiivselt ja fokusseeritult. Kui jälgida, kuidas suured korporatsioonid rahvusvahelistele turgudele sisenevad, ei võta nad iial kõiki turgusid korraga ette. Tuleb keskenduda sellele riigile ja turule, mis su loomingule kõige paremini reageerib või kus on juba midagi toimumas ning keskenduda kõigepealt sellele. Kindlasti ei tohi unustada oma koduturgu (kui seal edukas oled), kuna see võib olla sulle leivaks, millega rahastada rahvusvahelisele turule minekut. Oluline on leida ka igal turul usaldusväärne nõustaja, kuna erinevates riikides toimivad päris erinevad äri- ja tegutsemismudelid.

Kari Pössi alustas 1988. aastal mitmete Soome bändide agendina ja aastast 1997 ka managerina. Karile kuuluv Blue Buddha agentuur esindab 25 artisti, nendest tuntuimad on 22-Pistepirkko, Eläkeläiset, Joensuu 1685, Suburban Tribe, Naked ja Husky Rescue. Kari on hetkel ka Nakedi manager, Rahvusvahelise Muusikamanageride Foorumi (International Music Managers Forum) juhatuse liige ning Soome Muusikamanageride Foorumi juhatuse esimees.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
Tohutult tööd. Sa pead olema kursis absoluutselt kõigega. Oskaks vaid näha ka tulevikku, oleks super. Tihtipeale on see stressirohke töö, aga päris kindlasti saad sa olla artist ja looja, ilma, et peaksid ise bändipiltidel figureerima.
Kuidas alustada?
Hea haridus tuleb kindlasti kasuks: äri- või õigusalane taust on ideaalne, kuid kindlasti ei ole see tingimuseks. Kui oled valmis kõvasti töötama, siis teretulemast! Üks asi veel – hea artist, keda manageerida, on ikka ka oluline.
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Tänapäeval pead sa omama oluliselt rohkem infot ja teadmisi kui kunagi varem. Kuna informatsiooni hulk ja liikumine on tohutult kiire, pead sa suutma infot efektiivselt filtreerida ja oluliseks-ebaoluliseks lahterdada.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Aus vastus on see, et ma ei tea – aga kuna midagi tuleb öelda, siis – tuleb olla lihtsalt kõvasti parem kui teised, tohutult tööd teha ja enesekindel olla.

Rasmus Stolberg on Taani ühe edukaima indie-bändi Efterklang bändiliige ja manager, kes on toonud bändile diilid kultuslike plaadifirmadega nagu Leaf ja 4AD. Rasmus on asutanud ja manageerib ka Efterklangi enda plaadifirmat-veebipoodi Rumraket, mis on andnud välja peale Efterklangi ka Taxi Taxi!, Grizzly Bear ja Amiina plaate.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
Tavaliselt ma jälgin, et bändidel, kellega ma töötan, oleks loogilised ja perspektiivikad kokkulepped plaadifirma, agendi ja kirjastajaga ning et need ärisuhted kulgeksid kenasti, et artist saaks salvestada plaate, olla tuuril ja mängida fantastilisi kontserte üle maailma.
Kuidas alustada?
Mina alustasin kõigepealt enda bändi manageerimisest – kõige paremini õpid sa tegutsedes!
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Täna on põhiline küsimus, kuidas tulla toime ja muuta bänd edukaks ilma suure plaadifirma ja nende promo-eelarve abita.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Keskenduge muusikale! Teie esimene prioriteet peaks olema alati muusika. Kui olete juba ise rahul muusikaga, mida te teete, siis ärge unustage väljapoole suhelda ja kommunikeeruda – saatke e-maile, helistage, olge online, andke kontserte. Tegelege asjaga sammsammult.


(*) 360 kraadi ärimudel ehk 360 deal sai alguse suurplaadifirmade initsiatiivist oma tulubaasi suurendada, püüdes enda käsutusse saada ka artistiga seonduvad tulud muudest valdkondadest nagu kontsert-tuurid, kirjastamine ja merchandise, viimaste aastatega on aga tekkinud mitmeid muusikafirmasid, mis tegelevadki kõigi artisti puudutavate aspektidega, näiteks Soome üks juhtivaid independent agentuure Fullsteam, samuti hiigelkorporatsioon LiveNation, kes tegi diili nt. Madonnaga kõigi võimalike muusikaäri valdkondade peale. Aina rohkem omavad aga õigusi kõigi valdkondade üle artistid-managementid ise.


 www.tallinnmusicweek.ee
 www.musiccase.ee

kodutööstus
07-03-2010
kell 10:43

Väga äga artikel. Aga Pössi on siiski Suburban Tribei mitte Suburbian Trive manager :).

atso
07-03-2010
kell 12:16

Professionaalse manageri töö ei ole mitte lihtsalt täiskohaga töö vaid on 24h töö.

Ehk mõelge alati, kui telefoni välja lülitate, managerid.

Cyberbear
07-03-2010
kell 12:21

Tore lugu, kuid Eestis oleks vist rohkem päevakajaliseks teemaks bändi n-ö sisemanageri töö...

Konnasiilike
07-03-2010
kell 12:41

Bändide, eriti algajate ettekujutus manageri omamisest on umbes sarnane nagu keskmise töövõtja ettekujutus tööandjast. Ehk siis - tööandja palkab töötaja omale esmase eesmärgiga selleks, et saaks talle palka maksta. Töötamine ja töötamine eesmärgiga, et see töö tööandjale raha sisse tooks, eriti töötaja jaoks kuigi oluline ei tundu ja siis ei saada aru, miks kurat just mind ära koondati.

Manageriga on ka umbes nii. "Ma ei saanud kuulsaks sellepärast, et mul ei ole head manageri kunagi olnud, kes oleks meile kontserte ja värki sebind ja üldse" - enesele aru andmata, et kui see bänd on miskit, mida tegelt inimesed on nõus vaatama ja selle vaatamise eest oma reaalset raha välja käima, siis tavaliselt leiab pädev manager selle ise üles.

voss
07-03-2010
kell 13:30

kogu asja essents on see:"Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Peamine on, et oleks plaan – konkreetsed ja realistlikud eesmärgid, mis seotud ideedega, kuidas neid ellu viia."

Mitmel bändil on olemas strateegia?

ghola
07-03-2010
kell 14:23

tõesti - ilma masterplanita on ka manageridel raske aidata, kuigi nad teinekord võivad oma teadmiste ja asjadega selle loomise juures väga kasulikudki olla.
ja bändi peab 100% asja juures olema, otherwise tuleb liikmeid välja vahetada lihtsalt. või võib tegevuse sootuks lõpetda :)

Floyder
07-03-2010
kell 14:45

Väga huvitav teema tõepoolest. Aga tulles tagasi Eesti asjade juurde - kes on meie kohalikult turul need "pilditagused" tegijad, kelle ees kohalikud bändid mütsi maha võtavad? Väga hea oleks teada neid nimesid ning nendega tehtud intervjuusid samuti. Või siis nende kohalike bändide kommentaare, kes reaalselt selle valdkonnaga kokku puutuvad. Sest enamus peavad kogu selle töö ikkagi ise ära tegema ja leiutama nö jalgratast. Mida peab tegema mingi alternatiivne indie-bänd, kes soovib saada profi tagasisidet ning nõuandeid (peale seda, kui rada7 foorumis on loomulikult öeldud oma soojad "kiidusõnad":p). Pole vast mõtet pöörduda Anne Veski manageri poole, mis sest, et ta omas vallas on suht tegija?

Konnasiilike
07-03-2010
kell 15:35

Mida peab tegema mingi alternatiivne indie-bänd, kes soovib saada profi tagasisidet ning nõuandeid (peale seda, kui rada7 foorumis on loomulikult öeldud oma soojad kiidusõnad :p).


Saa oma järgmisele kontserdile 20 maksvat pileti ostnud vaatajat, kes tulevad sinna SINU pärast, anna nii hea kontsert, et need 20 pileti ostnud vaatajat võtavad järgmine kord sõbra kaasa ja on 40 pileti ostnud vaatajat. Järgmine kord anna veel parem kontsert, et ülejäänud kontserdil oleks juba 60 pileti ostnud vaatajat. Vaata iga kord, mis tõmbab inimesed käima, ja millest inimestel on pohhui. Mängi järgmine kord rohkem seda, mis tõmbab käima, fiksi või jäta välja see, millest on inimestel pohhui. Kui sa oled laval, siis it isn't about YOU, it's about THEM. Oma Kunstilised Ambitsioonid jäta prooviruumi, kui sa oled laval siis on sinu ainus eesmärk seal pakkuda kohale tulnud inimestele meelelahutust. Kui sa seda ei suuda, ei osta need inimesed enam mitte kunagi sinu musa kuulamiseks piletit.

Konnasiilike
07-03-2010
kell 15:36

ptüi, ülejärgmisel, mitte ülejäänud kontserdil.

Konnasiilike
07-03-2010
kell 15:42

jah, ja kui sa suudad suht stabiilselt alati saada oma igale kontserdile 100 maksvat inimest, kes joovad õlut ja teevad baarile kassat, oodatakse sind juba mängima. Siis hakka mõtlema "iga kümnes piletihoidja saab sokid Floyderi kitarri pildiga" stiilis kampaaniatele.

Kõigepealt peab sul olema toode, mida müüa (sul on bänd, ma kujutan ette, et su toode on su muusika, eksju) ja siis alles saad sa hakata mõtlema sekundaarsele promole. Muidu on see kõik tühi kott ja inimesed saavad sellest õige pea aru ja kedagi ei huvita ei su kontsert ega ka su sokid.

ghola
07-03-2010
kell 15:46


Mida peab tegema mingi alternatiivne indie-bänd, kes soovib saada profi tagasisidet ning nõuandeid (peale seda, kui rada7 foorumis on loomulikult öeldud oma soojad kiidusõnad :p).


üks hea sõber ütles kunagi karjääri kohta miski sellise lause:
"kui sa tahad, et sul karjääriga lood kõik hästi oleks, tuleb sul end õigete inimestega magatada."

hahaha. aga tegelt piisab ka ehk muul viisil leitud kontaktidest ja ise tubli olemisest. eriti hea edukuse nimel tuleb end isegi kõvasti ületada, et noh, areenile näha ja pääseda.
eneseületus. uhh. sama raskesti kaalub nagu see sõna "masterplan".

et kas konnasiilikese skeemi järgi ikka seda "profi tagasisidet", mida Floyder küsis, saada on võimalik. võibolla - kui meil riigis töökaid agente oleks :)
võibolla on ka, mine sa seda tea.

Cyberbear
07-03-2010
kell 15:51

Tõsiseltvõetav käitumine võiks ka üks märksõna olla. Aga mis see on ja kuidas seda üle pingutamata teha, on juba teine asi.

Konnasiilike
07-03-2010
kell 15:53

võibolla - kui meil riigis töökaid agente oleks :)võibolla on ka, mine sa seda tea.


Agent teenib artisti müügist ntx 10 kuni 20 protsenti. Kui 10 - 20 protsenti nullist on null. Kui artisti ei õnnestu müüa, siis ei ole ka agenti. Kõigepealt peavad tulema artistid, kelle nägemise eest inimesed midagi maksma on nõus, siis tulevad ka agendid järele. Eestis muidugi kipuvad need agendid bändide enda sees olema - pirukas on niigi väike ja sellest veel 1 tükk ära anda siis kui endalegi vähe on siis seda eriti ei kiputa tegema.

Üldises plaanis pikas perspektiivis on edukad need bändid, kes teevad hästi musa ja kelle pea ka äriliselt jagab.

ghola
07-03-2010
kell 15:57

ok siis olen lihtsalt sõna "agent" vales kohas kasutanud. pidasin ehk silmas inimest, kes tahaks manageriks hakata, on asjadega kursis ja otsib endale bändi :)

enivei.
alustava bändi (üks) stardipakett, lihtne: pill selgeks, lood valmis, bändiga selgeks, lindistad 1-3 lugu, paned need myspacesse üles, meedia vahendusel teed end nähtavaks - meil on rada7, teised musafoorumid, facebook ja orks (mis on muuseas suurepärased infoportaalid, eriti, kui sul listis palju sõpru on, mõtle veel sellele, kui sul on bändis 4 inimest ja neil on ka kontod, haha), melu.ee, ajalehed, kus mussiga tegelevad inimesed nupukesi võivad kirjutada jne (silmad lahti ja sa näed, kus keegi midagi teeb... võimalik, et ühendust võtmise korral isegi õnnestub midagi).

varsti kutsutakse ehk esinema kusagile (esialgu proovi sõiduraha küsimisega proovida, paljud saadavad algajad bändid neljakohalise peale tingimata pikalt :)). või veel parem - korralda kodulinnas mõnes kohas kontsert (enne tegemist uuri ka seda, kuidas asju korraldatakse ehk... pisut võiks mingeid standardeid jälgida ju).
kui on sõprusbände - veel vägevam, tehke pisike tuurike mööda linnu vms. rentige buss, võtke sõbrad ka kaasa ja win-win.

ja kui on hea bänd sinna maani, siis on ju hästi. kui kedagi ei koti, no, siis kedagi ei koti.

aga see on üks võimalus. mitmest võibolla. ja see ei pea mitte mingil juhul juhtuma 1-4 kuu jooksul. eeltöö võib vahelt rohkemgi aega võtta - olenevalt sellest, kui palju keegi mänginud on jne. ja loomulikult, ainult masterplani olemasolul saaks asi niivõrd fikseeritult toimida :)

ghola
07-03-2010
kell 16:00


Tõsiseltvõetav käitumine võiks ka üks märksõna olla. Aga mis see on ja kuidas seda üle pingutamata teha, on juba teine asi.


jah :D järjekordne asi, millega on VÄGA LIHTNE pange astuda :D

Konnasiilike
07-03-2010
kell 16:27

ok siis olen lihtsalt sõna agent vales kohas kasutanud. pidasin ehk silmas inimest, kes tahaks manageriks hakata, on asjadega kursis ja otsib endale bändi :)

Manager, kelle suurimaks argumendiks "töö saamisel" on see, et ta tahab manageriks hakata ja asjadega kursis olla, on oma põhiülesannetes, ehk bändi müümisel 'tõenäoliselt' väga ebakompetentne. Ma ei kutsuks teda manageriks, ma kutsuks teda bändi sõbraks, kellel on telefon. Selleks, et väärida manageri tiitlit, võiksid sa suuta midagi manageerida, mis lahtiseletatult tähendab sa peaksid suutma bändi müüa.

enivei.alustava bändi (üks) stardipakett, lihtne: pill selgeks, lood valmis, bändiga selgeks, lindistad 1-3 lugu, paned need myspacesse üles, meedia vahendusel teed end nähtavaks - meil on rada7, teised musafoorumid, facebook ja orks (mis on muuseas suurepärased infoportaalid, eriti, kui sul listis palju sõpru on, mõtle veel sellele, kui sul on bändis 4 inimest ja neil on ka kontod, haha), melu.ee, ajalehed, kus mussiga tegelevad inimesed nupukesi võivad kirjutada jne (silmad lahti ja sa näed, kus keegi midagi teeb... võimalik, et ühendust võtmise korral isegi õnnestub midagi). varsti kutsutakse ehk esinema kusagile (esialgu proovi sõiduraha küsimisega proovida, paljud saadavad algajad bändid neljakohalise peale tingimata pikalt :)). või veel parem - korralda kodulinnas mõnes kohas kontsert (enne tegemist uuri ka seda, kuidas asju korraldatakse ehk... pisut võiks mingeid standardeid jälgida ju). kui on sõprusbände - veel vägevam, tehke pisike tuurike mööda linnu vms. rentige buss, võtke sõbrad ka kaasa ja win-win.


See kõik on väga tore, aga sa kirjeldasid 2 pikka lõiku protsesse. See on nagu töötaja, kes kirjeldab oma aruandes, kuidas ta koostas nädalas 16 müügipakkumist sellistele ja teistsugustele objektidele, suhtles nii mitme erineva inimesega, oli üldse äärmiselt tubli töötaja, kirjeldas oma tujusid ja entusiasmi iga müügipakkumise koostamise juures.... kuid ei saanud selle tulemusena mitte ühtegi tellimust.

ja kui on hea bänd sinna maani, siis on ju hästi. kui kedagi ei koti, no, siis kedagi ei koti.

Alusta oma analüüsiga teinekord sellest. Eesmärk ei ole ei lugude selgeks õppimine ega bussi rentimine, et eesti väikelinnades minituur korraldada. Eesmärk on see, et inimesed tuleksid sind nendele tuuridele vaatama ja selle tulemusena su fänniks muutuksid. Kui inimesed muutuksid su fännideks ka ilma tuurideta, siis sa ei peakski ilmtingimata tuurile üldse minema. OK Go sai massiliselt fänne ühe youtube'i videoga.

ghola
07-03-2010
kell 16:32

ei viitsi lugedagi

bonne
07-03-2010
kell 16:33

veel väike parandus..mitte Suburbian vaid Suburban. hea artikkel.

ghola
07-03-2010
kell 16:41

aka ma ei tahtnudki üldse antud momendil eesmärgist rääkida. st kui see sinu nn "protsess" feilib, siis pole eriti asja unistadagi. tihti probleem selles peitubki. sada häda. ja tihti as for kooliealised, kes võiks, aga ei tee. ei viitsi rohkem. bye.

Konnasiilike
07-03-2010
kell 16:49

aka ma ei tahtnudki üldse antud momendil eesmärgist rääkida. st kui see sinu nn protsess feilib, siis pole eriti asja unistadagi. tihti probleem selles peitubki. sada häda. ja tihti as for kooliealised, kes võiks, aga ei tee. ei viitsi rohkem. bye.


Ma ei tea, kas see protsess feilib või mitte. See sõltub eelkõige sellest, mis sa müüd ja su eesmärgist. See ongi see, mille kohta Voss ütles "master plan". Üks ja sama protsess võib erinevate asjade juures anda väga erinevaid tulemusi, sellepärast protsessile kuskil keskendumine eriti mõistlik ei ole. Samas on see muidugi kergem, sest "ma ju teen kõik nii nagu peab tegema".

ghola
07-03-2010
kell 17:42

no KLE

sa ajad mingit teist rida praegu üldse ja ei huvita mind kaasa minemine.

mu jutt ei puuduta masterplani ega eesmärkki. vaid seda, telliskivide peal suuskadega ikka liugu ei lase. söö neid metafoore terviseks. ole terve.

ghola
07-03-2010
kell 17:45

muidugi see ka omaette klass, silmad-kõrvad kinni.

terro
07-03-2010
kell 18:07


Oma Kunstilised Ambitsioonid jäta prooviruumi, kui sa oled laval siis on sinu ainus eesmärk seal pakkuda kohale tulnud inimestele meelelahutust. Eesmärk ei ole ei lugude selgeks õppimine ega bussi rentimine, et eesti väikelinnades minituur korraldada. Eesmärk on see, et inimesed tuleksid sind nendele tuuridele vaatama ja selle tulemusena su fänniks muutuksid.


n ma arvasin siiamaani et rahuldus saabub huvitava loome teostamises ja pakkumises.
..meelelahutusega fännistamas
n

ghola
07-03-2010
kell 18:13

selleks tulebki selgeks teha, kas sa teed seda bändi iseenda rahulduseks või, uh, see kõlab nüüd nii ebatruult, võimaliku sissetuleku põhjusel. muidugi, kompromissid pole välistatud.

terro
07-03-2010
kell 18:18


selleks tulebki selgeks teha, kas sa teed seda bändi iseenda rahulduseks või, uh, see kõlab nüüd nii ebatruult, võimaliku sissetuleku põhjusel. muidugi, kompromissid pole välistatud.


jah eks ta olegi selline vahepealse leiutamine

Konnasiilike
07-03-2010
kell 18:19

ma arvasin siiamaani et rahuldus saabub huvitava loome teostamises ja pakkumises...meelelahutusega fännistamas


Kui sul pakub kogu vajaliku rahulduse huvitava loome teostamine ja pakkumine, siis pole sul ju manageri vaja. Tee oma loomingut. Paku seda myspace'is. Eesmärk saavutatud, kumbki ei vaja manageri mitte millekski.

Cyberbear
07-03-2010
kell 18:27

Äkki tõstataks küsimuse nii, et mõtle läbi kuidas oma kunstilised ambitsioonid veenvalt ja söödavalt välja mängida?

Konnasiilike
07-03-2010
kell 18:40

Äkki tõstataks küsimuse nii, et mõtle läbi kuidas oma kunstilised ambitsioonid veenvalt ja söödavalt välja mängida?


Asi taandub tõsiasjale, et kõige otsustab lõpuks fakt, kas sul on kuulaja või sul ei ole. See on paraku kõige viimane asi, mida algaja artist kuulda tahab ja ta on valmis selle tõsiasja vastu võitlema viimse veretilgani.

FanAttic
07-03-2010
kell 18:49

Ma arvan, et eelkõige peab bändil olema mugav oma muusikat teha. Ja alles siis vaatama müümisele. Kui eesmärk ei ole just järgmine Shanon, Sulo, või mis iganes "projekt". Trendidega flirtimine suurema müügitulu eesmärgil on nii ja naa. Võib tuua uusi kuulajad ja võib kaotada vanu fänne. Kui pole tegemist popmuusikaga, siis arvan, et trendidega flirt maksab kätte, sest truud fännid toovad kastanid tulest välja ja yheööliblikad kaovad pärast trendide muutumist.

A mis puutub ghola strateegiasse, siis ma ennekõike küsiks ausat arvamust nende lugude kohta, enne kui neid igale poole toppima hakkaks. Praegu aetakse lademetes ikka igast sitta üles ja jube raske on orienteeruda. Teen kolm lugu enam-vähem selgeks, mingi lindistuse ka kuskil, siis hakkan käima noortebändide konkurssitel... no mai tea. Kerge ületootmine. On ka häid näiteid (bände, kes võtavad aja maha ja ei aja igat esimest vaimuvälgatust kuhugile myspace'i üles), kuid radas ei viitsi ma enam ntx igast uusi bände kuulata. Latt on nii krdi madalale lastud igast kooli-ja noortebändide festivalidega, et igasugust poolfabrikaati on kõik kohad täis. Ja siis ongi mul 7-8 Eesti bändi, kelle konsadel käin ja kes kunagi alt ei vea.

Konnasiilike
07-03-2010
kell 18:56

Ma arvan, et eelkõige peab bändil olema mugav oma muusikat teha. Ja alles siis vaatama müümisele.
...

Ja siis ongi mul 7-8 Eesti bändi, kelle konsadel käin ja kes kunagi alt ei vea.


Mitte müük ei ole oluline iseenesest, oluline on see, et sina kui bänd oleks üks neist seitsmest eesti bändist, kelle kontserdi nägemise eest FanAttic sedavõrd hooliks, et oleks nõus piletiraha maksma. Oluline on olla selles, mis sa teed nii hea, et sa lähed korda inimestele. Kui see ei ole sulle mugav, siis ei tee sa lõpuks eriti pikalt musa nagunii.

Ma kordan. 20 fänni, kes tulevad sind vaatama sinu musa pärast, on parem asi kui 1000 sõpra myspace'is. Need 20 tegelikult on nõus end sinu pärast liigutama, st sa tähendad neile midagi. Järelikult käitu nendega nii, et nad tunneksid, et ka nemad sulle midagi tähendaksid. Sa lõpuks teed oma musa siiski neile. Vastasel juhul on kord nädalas iseenesele prooviruumis kontserdi andmas käimine väga okei tegevusplaan.

atso
07-03-2010
kell 19:04


tõesti - ilma masterplanita on ka manageridel raske aidata, kuigi nad teinekord võivad oma teadmiste ja asjadega selle loomise juures väga kasulikudki olla. ja bändi peab 100% asja juures olema, otherwise tuleb liikmeid välja vahetada lihtsalt. või võib tegevuse sootuks lõpetda :)


või lihtsalt tehagi pühapäeva projekti, aga siis mitte vinguda, et midagi ei toimu.

ghola
07-03-2010
kell 19:09

jaa, miks mitte, kui sedasi kokku leppida on võimalik :)

Konnasiilike
07-03-2010
kell 19:15

aga siis ei ole manageri vaja.

ghola
07-03-2010
kell 19:15


Praegu aetakse lademetes ikka igast sitta üles ja jube raske on orienteeruda. Teen kolm lugu enam-vähem selgeks, mingi lindistuse ka kuskil, siis hakkan käima noortebändide konkurssitel... no mai tea.


hmm jaa... sellised faktorid nagu liigne kiirustamine või liigne maitsetus. ja jällegi algajate viga - silmad ja kõrvad kinni, ei tahagi teada vb, mida keegi arvab, aga kuulsaks tahaks küll saada. ja kähku!!!!!! kuigi väärt soovitus enne kõvasti väiksemale ringkonnale kuulata anda (ja selleks vist ei saa olla bestikad sõbrad, sest nad ei taha halvasti öelda, teinekord ei tule selle pealegi).

vahest öeldakse, et esimene läheb ikka aiataha X)

terro
07-03-2010
kell 19:19

sessuhtes olen nõus, et toimub mitte kerge ületootmine vaid massiline n
ja muidugi, bänd 100% asja juures on alati õige ja kõige esimene point, tehku nad siis mida iganes artsyt või kommertsi.
ja kui siin väga entusiastlikult räägivad ka võibolla ka reaalsed managerid? (ma ei tea kes on nimede taga) siis äkki tutvustaks, et mis bändide?

Cyberbear
07-03-2010
kell 19:22


Äkki tõstataks küsimuse nii, et mõtle läbi kuidas oma kunstilised ambitsioonid veenvalt ja söödavalt välja mängida?Asi taandub tõsiasjale, et kõige otsustab lõpuks fakt, kas sul on kuulaja või sul ei ole. See on paraku kõige viimane asi, mida algaja artist kuulda tahab ja ta on valmis selle tõsiasja vastu võitlema viimse veretilgani.


Jah, ja see algabki paljuski sellest, kuidas bänd end välja mängib. Kogemus (otsene ja kaudne) ütleb, et jube lihtne ja vahva on kirjutada paukuv bänditutvustus/manifest, kuid selle tasemel olemine polegi nii lihtne. Ja tõehetkeks on siinkohal just kontsert. Kui kontsert toimib, tekkib ka kumu.

Konnasiilike
07-03-2010
kell 19:31

ja kui siin väga entusiastlikult räägivad ka võibolla ka reaalsed managerid? (ma ei tea kes on nimede taga) siis äkki tutvustaks, et mis bändide?


Atso on eesti ühe kõikide aegadema edukaima bändi Metsatöll de facto manager.

Cyberbear
07-03-2010
kell 20:03

Njaa, Metsatöll on huvitav case study...

helens
07-03-2010
kell 20:20

oo mis tore arutelu!

põhiline küsimus on jah kõigepealt selles, et kas bänd ikka üldse tahab ja viitsib enda tegevuse kui mõttestatud karjääri peale mõelda või tehakse asja niisama enda lõbuks - nagu pühapäevaprojekti - nagu Atso tabavalt ütles siin.

Metsatölli saavutus on super - 11 riiki ja 32 kontserti (oli vist nii?), aga vot siin on nüüd see suur ja oluline küsimus- et kui "asjaks läheb", siis kui paljud bändidest oleksid valmis võtma end töölt lahti, elama paar kuud tuuribussis, müüma igal õhtul isiklikult merchi letis oma plaate ja t-shirte, et tuuri-kulusid tagasi teenida jne. Eesti siseselt on kõigil siin veel enamvähem mõnus elu, aga kui väljapoole pürgida, on seal vahepeal päris kindlasti üks etapp, mis nõuab ikka suurt-suurt tööd, hullu järjepidevust, vähemalt üle aasta uue plaadi välja andist, et oleks pidevalt värsket materjali, millega töötada, konstantset promo jne. ühesõnaga- hard work on see päris kindlasti.

aga Konnasiilikesel on ses osas 100% õigus. iga bänd peab endale publikut ja fänne ise kasvatama ja siis vaatama kuidas neid fänne hoida. kui nüüd ükskõik milline nendest viiest vastanud managerist mõnest eesti bändist huvituks, tuleks bändil kõigepealt ükshaaval laduda ette kõik see, mid neil juba endal ette on näidata.

aga jah Eesti kontekstis, paljud toimivad ja tegutsevad managerid / agendid (need rollid meil siin tihti kattuvad) on ka ise bändidest välja kasvanud - lihtsalt see ettevõtlik bändiliige, kes võtab asjaajamise enda peale ja nii on. (Efterklangi manager Rasmus on täpselt samasugune näide)

Ma isiklikult usun väga sellisesse mudelisse, et keegi koduturul toimekas bänd võetaks näiteks mõne soome manageri poolt co-manageerimisele, kasvõi esialgu nõustamise baasil. kriitiliselt oluline, et samaaegselt areneksid meil siin nii bändid-muusikud ise kui ka tänapäevane-läänelik management-knowhow. mida rohkem turg organiseerub ja hakkab tekkima ka pädev muusika-industry professionaalide kiht, seda rohkem võimalusti on eesti muusikal.

Paul, Tapio, Kari tulevad vastanutest päris kindlasti ka TMWile, lisaks tuleb kogu Fullsteam crew ja veel paljusid agente, leibeli-tegelasi jne. Tuleb uurida nende inimeste taustu ja hinnata ise objektiivse pilguga, keda neist võiks sinu bänd huvitada ja siis mõelda, kuidas saaksid oma bändi edusamme punkthaaval kirjeldada. ja siis tuleb nende inimestega ühendust võtta ja nendega siin kokku saada. mine tea - äkki tekivadki mingid koostööpunktid kuskil. Kõige olulisem on see, et tuleb suhtlema hakata.

terro
07-03-2010
kell 20:39


?Atso on eesti ühe kõikide aegadema edukaima bändi Metsatöll de facto manager.


ok ja atsot ma tean
n a jutt oli nagu siin muudest, konnasiilike äkki sa ise?

helens
07-03-2010
kell 20:52


?Atso on eesti ühe kõikide aegadema edukaima bändi Metsatöll de facto manager.ok ja atsot ma tean a jutt oli nagu siin muudest, konnasiilike äkki sa ise?


jaa mind ka väga huvitama hakkas :)

laulansulle
07-03-2010
kell 20:56

oi mäneger oleks hea asi küll!

Konnasiilike
07-03-2010
kell 21:10

Mina ei ole manager. Mina pean stuudiot.

Konnasiilike
07-03-2010
kell 22:21

Praegu tundub olevat see koht, kuhu kannatab kokku panna mõned tsitaadid Bob Ohlssonilt. Ta on väga vana ja on teinud plaate koos pisikeste Stevie Wonderi ja Michael Jacksoniga ühes sellises toredas kohas nagu Motown. Tal on palju häid mõtteid.

In the beginning every artist is their own manager, publicist, promoter, producer, record label, distributer, broadcaster, sponsor and salesperson.

A record label is just another financial backer. In exchange for an advance against royalties they provide financing for an artist to use for expanding their audience. The good thing is that they only need to be paid back out of sales whereas a bank needs to be paid back no matter what. A manager can also finance a career but they expect to be repaid from all of the artists' earnings.

In order to raise significant backing, an artist needs to demonstrate that they are extraordinarily good at entertaining and creating lasting relationships with an audience.

It really comes down to your personal goals.

Operating at the level labels traditionally expect is one hell of a lot of work. It has not been uncommon for artists to freak out when they finally rub the stars out of their eyes and realize that it isn't just about them doing what they've been doing as part-timers only getting paid a lot of money.

What you are selling to a label or a big promoter is access to your audience. You need to figure out what that's worth, what you get in return for splitting the proceeds and what it would really take to expand your audience. Any talk of "potential" should be a red flag. It's all ONLY about your fan base. I would expect to turn down the first label offers one gets.

The biggest things a label brings to the table besides money is the favors they can call in to take advantage of performing opportunities and the ability to manufacture immense amounts of product in the event you happen to get a hit.


Konnasiilike
07-03-2010
kell 22:35

Jätkan:


The two big questions are:

1. How do we make music worth paying for?

and

2. How do we sell a single song without spending more on marketing and exposure than any single song can possibly earn?

The only way I've ever seen people learn how to create new music and performances that people love is out in front of a live audience with immediate feedback.

This has been the common denominator of every successful artist and songwriter I've ever known including all genres.

Experience only comes naturally to people who can afford to perform two or three hundred nights a year. Obviously talent is necessary but when the pool of experienced people is severely limited by economics, the odds of talent and experience coming together have been diminished dramatically. Cream rises to the top but only when you've milked enough cows!


Floyder
07-03-2010
kell 22:46

Klassikaline rada7:)
Okei. Ma püüan ümber sõnastada. Eesti mõistes on tegijad kes?
The Sun? Smilers? Mingid tümpsutegijad, kelle nime ma ei julge öelda, äkki nimetan midagi valesti, ma tõesti ei ole kursis. Siis on ju Hedvig Hansonid, Liisi Koiksonid jms. Point is - mingi käputäis tegijaid on ju meil olemas, kes figureerivad raadiotes, vupsavad mingi regulaarsusega üles teles ja ajakirjanduses jne. Nad annavad välja plaate (Konnasiilike aitab neid selles). Neid teatakse-tuntakse. Nende plaate ostetakse. Nende kontserdile minnakse. Nad ei ole ka NIIIII suured, et nad vajaksid mingit armeed neid teenindama, kuid ilmselt on siiski KEEGI, kes nende asjadega tegeleb. Kes helistab, saadab meili, suhtleb meediaga, promob uut plaati, otsib fotograafi, kujundaja jne jne. Keegi, kes ütleb Liisi Koiksonile peale pikka arutelu: "Tead, minu ettepanek oleks see lugu pregult kõrvale jätta või teha seda hoopis nii..." Või midagi sellist. Keegi, kes on olnud mittekoosseisulise bändi liikmena plaadi sünni protsessi juures ning seda olulisel määral oma know-how-ga mõjutanud. Või siis öelnud Padarile: "Tanel, ära seda särki enam selga pane esinemisteks, no offence."
Mind ei huvita, kas ta saab selle eest raha või kui palju ta saab. Mind huvitab, kes ta on ning mida teatakse temast Rada7-s. Ma ei ole selliste inimestega iialgi kohtunud, kuid tahaksin väga. Lisaks sellele, et see eeldab ülimalt usalduslikku suhet bändiga, on seal eesti tingimusi arvestades tubli annus mingit salapärast missioonitunnet vms. Või ma eksin?

NormanK
07-03-2010
kell 23:16

Ei, te kõik eksite;

kõik maine kuulsus on kaduv, kõik läbilöögid ajutised. 10(0) aastat pärast sinu surma ei huvita, mitu maailmatuuri sa tegid, milliseid lugusid mängiti raadios, mitu plaati müüsid, vaid hoopis mis valikuid tegid oma muusikas & kui need on liialt mõõdetud kaalutud kalkuleeritud (nagu teie siin radas oma ideaalis kipute kujutama), siis jääb see näha. Ja ajalugu ehk tunneme, et kõik see keskpärane vaimuloome, millest kaasaegsete massid vaimustuvad suure andumusega, muutub üsna pea teisejärguliseks ning siis mõttetuks.

Ning saage lahti sellest kujutelmast et muusikat tehakse publiku või enese rahulduseks. Muusikat tehakse sest teisiti ei saa.

Heavyuser
07-03-2010
kell 23:27

siin on üks vend kes teeb muusikat, sest teisiti ei saa. huvitav kas tal ka manager on

Paide Piim
07-03-2010
kell 23:59

Muusikat tehakse sest teisiti ei saa.


Saab küll teisiti ,kuula vaikust ,palju täiuslikum ja mitmetasandilisem,kui mingi inimahvi skeem asjast :)

FanAttic
08-03-2010
kell 08:34

10(0) aastat pärast sinu surma ei huvita, mitu maailmatuuri sa tegid, milliseid lugusid mängiti raadios, mitu plaati müüsid, vaid hoopis mis valikuid tegid oma muusikas & kui need on liialt mõõdetud kaalutud kalkuleeritud (nagu teie siin radas oma ideaalis kipute kujutama), siis jääb see näha.
Kuulasin su myspace'i ja ma ei ostaks su plaati ja ma ei tuleks su konsale, sest tõenäoliselt hakkaks kohe väga igav. Aga sa tee oma muusikat, sest teisti ei saa.
Tegelt tahtsin seda öelda, et selleks, et keegi mäletaks, peaks millegagi hakkama ka saama ja kuidagi meelde jääma. Meeldejäämine, pikemas perspektiivis, eeldab legendi staatust ja myydi tekkimist. Võib ju ka nii, et oma muusikaliste valikute tõttu säilitan täieliku sõltumatuse ja kõik muu on ebaoluline. Arvan, et vähesed artistid suudavad selliste valikute tagajärjel suuremale areenile kerkida.

cockstar
08-03-2010
kell 10:17

Floyder tahtis teada, kes on Eestis managerid näiteks - Pandre, Saller, Atso...

Siis on igast muid tüüpe ka, kes vanast ajast meenuvad - Arne Valmis, Paul Pihlak, Kõmmari, Henri Laasner, Didi, Saluraid, Raudkats, Gun, Lembetu. Nimekiri jätkuks...

Sten
08-03-2010
kell 10:30

Aarne Valmis tegelikult.

cockstar
08-03-2010
kell 10:37

Lukin tuli ka veel meelde.

PS! Floyder - Padarile ei pea keegi nõu andma, mis särgi ta õhtul selga võiks panna livele. Nii väga kui kõigile ei meeldi siin suni või smilersit maha teha siis nii Salleril kui Padaril on see lava karisma lisaks muusikalistele oskustele nii väga paigas, et nad võiks suure tõenäosusega ka Marati dressi laval "õigeks" kanda. See aga on hoopis teine teema - võite öelda, et ma olen tropp ja loll ja ei tea asjadest midagi.
Aga see karisma teema lihtsalt kas on või ei ole ning seda ei muuda särki vahetades. Neil on see olemas ja seepärast on neid nauding lava peal vaadata. Inimest, kellel see lava karisma puudub ei ole nauding vaadata. Samamoodi nagu inimest, kes järljendab asju, mida ta ise pole. Rolling Stones teeb " Satisfactionit" (tõsiselt jueb lugu mu meelest) ja nad on seda tehes väga kuulid ja õiged - mine vaata nüüd mingis pubis kedagi sama lugu tegemas - noodid on õiged aga sült on sült. Pane tüübile kasvõi sama soeng, riided ja sama suur suu kui Jaggeril - ikka ei päästa.

Muidugi ei puutu see kuidgai manageri teemaga kokku aga pigem mõte oli selles, et Konnasiilike räägib õiget juttu. Ennekõike peab olema bänd, mida müüa ja bänd peab end ise müüma. Siis edasi juba manager aitab edasi järgmisele levelile sest mingi hetk lihtsalt poel võimalik sul kahte asja sama hästi korraga teha. Aga esimese asjana müüb ennast ikkagi bänd - müüb ka sellele samale managerile (kui on kõva manager) mitte manager ei müü end bändile.

TPB
08-03-2010
kell 11:02

liitun üpris hilja aruteluga.........aga
Vajadus manageri järgi tekib iseenesest.......või siis ei teki teda kunagi.
Mingist hetkest on väga hea meel maksta kellelegi raha selle eest, et oma kaelast organisatoorne ajukepp ära saada.
Eesti mõistes tähendab muusika tegemine enamjaolt ikka ka päevatöö tegemist ning kui sa pead veel pool oma tööpäevast bändiga tegelema siis mingi hetk sa lihtsalt ei jõua....või võtad ennast töölt lahti...
Manageri leidmine ei ole kerge ja kellegi viies või kuues arvamus on ka raske.
Aga siiski eeldusel et manager ei ole eile sündinud vaid on manageri nime vääriline siis on ta näinud väga palju bände ja korraldanud väga palju üritusi ning kui ta ütleb et "kle TP, ära seda särki enam selga pane" siis tõenäoliselt on tal pealtvaatajana õigus.
Või kasvõi playlisti küsimused jne jne...bänd on vb mingi konkreetse looga ära harjunud aga mina ausalt ei näe saalis rahvast kolmandast reast kaugemale ega taju saali reaktsioone tervikuna lugudele. Helimees ei ole ka õige mees neid hinnanguid andma kuid manager peaks suutma näha tervikut ja andma ka selles osas nõu.
Ning igasuguste tulevaste projektide paikapanekul on manageri abikäsi HINDAMATU. Mina naudin täiel rinnal seda, et kui manager küsib et kas need need kuupäevad on vabad ning mõne päeva pärast tuleb confirmitud konsade list koos loadin/out kellaaegadega. Minu kohustus on oma pillid korras hoida ja mängida laval sõrmed küljest ja ma TEAN et raider on saadetud ja kõik on kohale jõudes korras.

TPB
08-03-2010
kell 11:13

meenus üks aastatetagune keiss Cookiesega...
Manager ütles et saatis sinku ja jutu kahesajale korraldajale/klubile/pubile jne ja sai ainult 3 vastust!......pole vist mõtet vms asjaga tegeleda manageril kui keegi bändi ei taha.

toonelind
08-03-2010
kell 11:16

aarne valmis manageriks, no palju õnne.

Cyberbear
08-03-2010
kell 11:21


aarne valmis manageriks, no palju õnne.


Mingil tasandil end väga tõestanud mänedźer, mis siin kobiseda?

toonelind
08-03-2010
kell 11:24

nojah, aga räägime nüüd perspektiivist lugupeetud dividendimiljonäriga, kelle plaadifirma veeb võlgnevuse tõttu suletud on. kas lihtsam poleks oma raha kohe kellelegi ära anda?

TPB
08-03-2010
kell 11:26

mis vahet seal on, 100 prossa nullist on null........kui sa tahad kommertsmuusika valdkonnas kuhugile jõuda siis pead pool perset kuradile ära andma.....sa kas pead seda õigustatud diiliks või mitte

Konnasiilike
08-03-2010
kell 11:28

aarne valmis manageriks, no palju õnne.Mingil tasandil end väga tõestanud mänedźer, mis siin kobiseda?


Manager ei ole metseen, valgustatud monarh või kunstiline juht. Manager on ennekõike bändi müügimees.

Valmis - fantastiliselt oskab müüa, missiis, et ei tea muusikast mitte midagi ja on ise esimene mees, kes seda sulle ütleb. 2008 suvel, kui masu uksest sisse ronis olid ainult tema tuurid veel kasumis.

Sten
08-03-2010
kell 11:33

Aarnel on kogemust, sidemeid ja tema sõna loeb päris palju. Kui selline mees sinu huvide eest seisab, on kohalikul muusikamaastilikul päris palju eeliseid. Küsimus pigem selles, kui kõva tegija sa pead olema, et Aarne sinu asjadega tegeleda viitsiks (et mitte ülekohtune olla, sõnastan, "et tal sinu jaoks aega jätkuks", tegemist väga hõivatud tegelasega).

Paraku ka temal telefonile vastamisega vahel probleeme, mille tõttu ka tulemus kannatanud.

Konnasiilike
08-03-2010
kell 11:37

kui kõva tegija sa pead olema, et Aarne sinu asjadega tegeleda viitsiks

Lühike vastus on, et kui sa siin teemas uurid, kes on head managerid ja mismoodi neid enda orkestrit manageerima saaks meelitada, siis sa veel ei ole tasemel, et nad sinu peale rohkem kui korra mõelda viitsiks.

Sten
08-03-2010
kell 11:55

No see oli rohkem selline retoorilise küsimuse moodi jah, endal reaalne kogemus olemas.

Lembetu
08-03-2010
kell 16:09

Manager ma vaevalt olen. Kui vaja, siis aitan. Olen asja veits lähemalt näinud kui tavapillimees. Oleks rohkem aega, siis katsetaks küll. Usun et õnnestuks :)

Floyder tahtis teada, kes on Eestis managerid näiteks - Pandre, Saller, Atso...Siis on igast muid tüüpe ka, kes vanast ajast meenuvad - Arne Valmis, Paul Pihlak, Kõmmari, Henri Laasner, Didi, Saluraid, Raudkats, Gun, Lembetu. Nimekiri jätkuks...


cockstar
08-03-2010
kell 16:15

Lembetu - Loitsu endi asju pidasin silmas su puhul. Aga usun ka, et õnnestuks :D

Lõo
08-03-2010
kell 16:24

Suurepärane ja ülivajalik diskussioon siin. Selgelt oleme ühe uue, pika ja vaevalise etapi alguses, mille teises otsas saab mõne aja pärast olema mõne artisti rahvusvaheline edulugu.

Väga tore oleks mõnikord diskussioonis välja toodud detaile ka näost näkku arutada. Tore oleks teada, kes on kes.
Võite seda võtta off-topicuna, aga ma usun, et teema on oluline.
Olen tihti radas käies häiritud kirjutajate anonüümsusest. See muudab diskussioonid kuidagi umbmõttteliseks ja mõnikord ka kaalutuks, sest pole teada, kas kirjutaja praalib või räägib elukogemusest. Kui kogemusest, siis millisest. Nimi aitaks vältida asjatut jahumist ja anonüümset enesetõestamist (et siis, kelle, eks?).

Arvestades radas kirjutajate muusikalise maitse mitmekesisust ja viimasel ajal Eestiski levima hakanud tolerantsust muusikainimeste seas - aga eriti sarnaste asjatundlike arutelude pärast - võiks kasvõi diskussioonide sees oma tegelikule isikule vihjata.

Ma mõistan, et kuna samal ajal on mängus ka raha ja võim, siis mõned inimesed ei pruugi tahta oma positsiooni paljastada, aga millegipärast on mul tunne, et siuke puhas krüptonüümitamine tõmbab asjalike jutuajamiste tõsiseltvõetavuse oluliselt alla.

Praegu on põnevad ajad. Meie kandis pole aastakümneid erinevate muusikavaldkondade inimesed teineteise vastu nii suuurt huvi üles näidanud. Võiks ju ühe sammu selle huvi hoidmiseks veel astuda.
Andres

Sten
08-03-2010
kell 17:00

Logi sisse ja vaata inimeste profiile, pea kõikidel siin teemas sõna võtnutel on seal piisavalt infot, et kergesti leida, kellega või mis organisatsiooni esindajaga on tegemist.

Lõo
08-03-2010
kell 18:05

Mõistagi, smart comm, see on iseenesest mõistetav option. Peab kohe lisama, et TMW pakub sellele lisaks ka delegaadi akrediteeringut, mis tagab otsekontakti pea kõigiga, kes siin kaasa räägivad jne.
Kuid hoogsa netidiskusiooni käigus on profiiliuurimine ebamugav. Mul näiteks ei ole reegliks radas end ainult pilgu viskamiseks ka sisse logida. Login sisse, kui ma tõesti tahan midagi öelda. Kujuta ette olukorda, kus sul oli pikk ja tõsine silmast silma jutuajamine, aga enese tutvustamine jäi vahele...
Konkreetselt see diskussioon siin on tubli 4+, aga niigi vohavas infokülluses supeldes, tahaks teada kohe ja konkreetselt, that's all.

Enda kogemusest saan nimetada Luarvik Luarviku musamaastikule toomise. Sel ajal oli see manageerimise teema endiselt uus ja vaevaline. Eriti, kui muusika, peavoolu raadiokraamiga võrreldes, liiga "teistmoodi", intrumentaalne vmt. Aga ma alustasin bändi promomiseks terve pidudeseeria organiseerimisega EKAs ja tollases mõnusas kultuurivaakumis töötas see suurepäraselt (a. 2000-...). LL-i reklaamiks sai muidki trikke kasutatud. Meedia võttis bändi, profiili arvestades, ideaalselt vastu.
Ühesõnaga, soovitus, mida ka ülalpool gurud annavad - oma levikanalid ja oma fan base kõigepealt, oma tool kit ja oma lähenemine.
Mis Eestis alles alustavatel bändidel tihti probleemiks, on kiire publiku küllastamine. Isegi, kui alguses suure hurraaga tehakse keskmiselt mingi kolm-neli kontserti kuus, siis selle kiiiruse juures, aasta-kaks hiljem peab kindlasti oskama üllatada millegi uuega. Selge see, eks ole, aga ütleme, kui publik väsib, sest publikut on konkreetse nishi jaoks liiga vähe, siis bänd väsib samuti. Sellevõrra pole ka raha, et jätkata ja motivatsioon kisub kreeni. Viimati, andku tüdrukud andeks, oli selle fenomeni näiteks Stella. Ootan neilt endiselt midagi palju jõulisemat.
Oma soolo osas rõhun peaaegu ainult kontsertidele ja pean otsekontakti kõige olulisemaks. Publik ja fan base on ainuke indikaator, lakmuspaber ja katalüsaator. Soolo on minu playroom, aga kui vaatan ambitsioonikaid või ka pretentsioonikaid pop-bände, siis tänapäeval on image'i ja eriti visuaalse kuvandi osakaal oluliselt suurem, kui varem. Mõtlen kitsamalt meie kohalikku arenevat muusikamaailma. Selles osas ootan veel palju üllatusi.

Sten
08-03-2010
kell 21:52

No mõistetav jah, samas kipub nii olema, et suurem osa siin kirjutajaid on jälle ammu kursis, kes mingi nime taga on :)

Floyder
09-03-2010
kell 00:07

@cockstar - ega sa ometi ei loe mu tekstist välja, et ma reaalselt halvustaksin The Suni / Smilersit jm keda mainisin? Eelarvamused kõrvale, eks. Hetkel ei ole oluline, kas mulle meeldib kellegi muusika, vaid see kui veenev keegi on ning kas nad on esimesed nimed, mis minul kui suvalisel kuulajal pähe tulevad. Ja näe, olidki. See ongi edu. Selles osas ongi just nii nagu sa väga hästi Jaggeri ja "Satisfactioni" näite varal ise ütlesid: Lavaline karisma, see kas on või seda ei ole.

AGA. Sageli on vaja üht väga elukogenud ning usaldusväärset inimest/inimesi, kes nö "meelitaks" bändist / muusikust välja just selle külje, mille arendamisele ta ise absull tähelepanu ei oska pöörata. Arvate, et ainult teie piiritust karismast piisab ning see lahendab iseenesest kõik teie bändi probleemid? Yeah, right.... On vaja ikka peegeldust, tagasisidet, suunamist.
Rada7 malbe kirjalik kriitika kahjuks siin täielikult välja ei aita, sest see on liiga umbisikuline ning sageli ka pohhuistlik (Endal ka pidevalt "juhtub"). Sisuliselt tähendab see ju mõneti "toote vormimist" vastavalt hetketrendidele. Kuid mis teha - ole samm ajast maas või kaks sammu ajast liiga ees (supp sõnumist, välimusest, helipildist, viisist kuidas end turustada... lavashows't jms) ning sind lihtsalt ei pandagi tähele, sest pole neid "kellel oleks kõrvu kuulda" nagu öeldakse. Meie kõrvad/maitsed on ju tegelikult kõik tuunitud meie ajastu suurte disainerite poolt - manageride ja helimeeste kombo.
On inimesi, kes ei lepi sellise näiliselt vägivaldse "vormimisega" - ideaalid on umbes sihukesed, et "I am so indie, et teie ajupestud maitsega võrreldes olen ma tegelikult teie uus kultuuriheeros ja loon ise täiesti uued trendid" vms. On neid, kes saavad aru, et kogenumate "kõrvalseisjate" tagasiside on hädavajalik reaalse peegelpildi saamiseks iseendast.
Mind huvitab see teema just seetõttu, et talendid ning geniaalsed ideed vohavad meie ümber ja meie sees, kuid need lihtsalt lämbuvad keldrites nagu idud ning igale inimesele/kollektiivile olemuslikus piiratuses, millest keegi ei ole omal jõul võimeline välja murdma.
Hoopis iseteema on loomulikult KUI kuulsaks keegi tahab saada. Mõni lihtsalt ei saa hästi aru reaalelu piiridest ("Sky is the limit!"...my ass....), teine ei näe jälle üldse, kui hea ta on ning et ta võiks saavutada palju enam jne jne. Mingi heatahtliku manageri aus külaskäik ning nimekiri stiilis "10 asja, mida peaksite KOHE tegema, et jõuda SINNA" oleks siinkohal ikka puhas kuld. Midagi karjäärinõustamise teenuse sarnast:) Managerid, sebijad, "läbilöönud" bändide mootorid - tehke aeg-ajalt seminare/workshoppe vms. Huvilisi ilmselt oleks. Ja see oleks lõbus ning vajalik samaaegselt. Ma olen veendunud, et rahvas maksaks ka üht-teist, et teie kogemusest õppust võtta. Äkki see parandaks nats seda Eesti muusika ajamise asja?

ivo
09-03-2010
kell 00:17


Managerid, sebijad, läbilöönud bändide mootorid - tehke aeg-ajalt seminare/workshoppe vms. Huvilisi ilmselt oleks. Ja see oleks lõbus ning vajalik samaaegselt. Ma olen veendunud, et rahvas maksaks ka üht-teist, et teie kogemusest õppust võtta. Äkki see parandaks nats seda Eesti muusika ajamise asja?


Hmm... ühtlasi soovitaks vaadata eelmise aasta TMW seminare ja oodata kannatlikult selle aasta nimekirja.

Lõo
09-03-2010
kell 00:44

See on üsna tugev üldistus. Vaata kasvõi ülalolevat diskussiooni. Ei jää just muljet, et kõik juba vanad semud on.
Ilmselgelt räägivad siin mitmed kogenumad daamid-härrad, kes sellest hoolimata omavahel päris tuttavad pole. Ka mina tunnen mõnda ega oota kellegi patroniseerimist. Räägin tõsiseltvõetavast diskussioonist, milles osalejatel pole tingimata vajadust dungeon style cybergartenit teha ja radas kes-aiast mängimas käia.
Hiljuti oli pressis põhimõtteliselt sama teema laiemalt käsitletud netikommentaaridega seoses, aga siin rohkem nagu koduõuel, tõin teema üles sel lihtsal põhjusel, et hoolimata näilisest tuntusest, kõik ikkagi ei tunne veel teineteist. Alright?
Lisaks tuleb arvestada, et foorumit käib lugemas palju enam rahvast, kui on regatud liikmeid. Ja pidevalt tekib ka liikmeid juurde, kes ei pruugi veel kõiki tunda. Igal juhul, nice to meet you, räägime parem manageridest...

Lõo
09-03-2010
kell 00:52

Hoi, viimane komm Stenile põhiliselt.
Mis aga puudutab manageride ja produtsentide koolitusse, kvaliteeti, olemasolusse jne, loodame ka Katlas sellele oma panuse anda niipea, kui valmis oleme. Selleks on päris head eeldused. Konkreetseid lubadusi veel ei jaga.

Fused
09-03-2010
kell 01:10


Hmm... ühtlasi soovitaks vaadata eelmise aasta TMW seminare ja oodata kannatlikult selle aasta nimekirja.

See kõik on loomulikult super. Neile, kes asjas juba sees ning tahavad end edasi arendada ja oma haaret laiendada. Aga lihtsurelikele ja õppidasoovijaile on see suht kasutu. Seega pooldan kahe käega Floyderi ideed:
Managerid, sebijad, läbilöönud bändide mootorid - tehke aeg-ajalt seminare/workshoppe vms. Huvilisi ilmselt oleks. Ja see oleks lõbus ning vajalik samaaegselt. Ma olen veendunud, et rahvas maksaks ka üht-teist, et teie kogemusest õppust võtta. Äkki see parandaks nats seda Eesti muusika ajamise asja

Sellistele ettevõtmistele oleks kindlasti turgu.

Lembetu
09-03-2010
kell 02:13

Fused: selliseid seminare/töötubasi tegelikult isegi korraldatakse. Reklaam pole ehk olnud piisav aga isegi siit Radast leiab aeg-ajalt et sähergusi asju siiski aeg-ajalt toimub. Loomulikult võiks rohkem olla ja tõsisemalt ettevalmistatud/reklaamitud.

ghola
09-03-2010
kell 02:27


Aga lihtsurelikele ja õppidasoovijaile on see suht kasutu.


hm, pean end suht lihtsurelikuks selles valdkonnas, kuid eelmise aasta teemasid vaadates küll midagi sellist polnud, millest aru ei saaks (või no mine sa tea) või mis ei huvitaks. isegi, kui sul kohe peale seda seminari selle uue infoga midagi ette võtta ei ole, arendab ja annab uusi mõtteid ehk ikka. loomulikult tuleb asjad lahendada samm-sammult, aga on nagu lihtsam, kui tead, kuhu poole astuma hakata. vist.
huvi pakub igatahes ja võimaluse korral võtangi võimalikult paljust osa.

olude sunnil hakkasin ka uurima, mida miski organ teeb ja praeguse seisuga tundub seda kõike niiii palju. st kogu see managmenti värk kui selline ja veel nii soolases võtmes on minu (lihtsureliku, kellele muudkui süstitakse seda, et jookse Maxima kassalindil ja miks sina parem peaks teistest olema, et midagi teistsugust juhtuma võiks hakata jne, hollywoodi pole olemas ja norrat pole olemas ja üldse midagi pole olemas, see on TVs ainult (mitte, et ma lihttööd nõnda vihaselt pelgaks)) kuidagi ulmeliselt... suur. ja no, minu kui väga noore "artisti" jaoks tegelt ongi ka.

kui praegu mõistusest puudu, tuleb kogu see trall kahtlemata kasuks ja ehk hiljem, kui mitte siis juba, kui plaan on okei, on kõigest sellest kasu ka. isegi, kui end mõne nädala möödudes, mille jooksul inspireeritult ja motiveeritult tegelen sellega, millega seks puhuks peab, end ikka veel kõigeks selleks küpsena ei tunne, saab sealt kuus kogemust ja see võib olla hindamatu.

praegu on pea laiali otsas ja juhe koos. võimalikul järgmisel korral ehk enam ei ole (kuna olen kinnitust saanud, käega katsutavalt, et jah, on olemas sellised organid ja inimesed, kes asjaga piisavalt intensiivselt tegelevad, et asja saaks). st mul on väga positiivne suhtumine sellesse kõigesse ja olen väga enesekindel ja püüan ka eneseteadlik olla, aga see üksi taevamannat ei too...

sest veel diipi pannes on täitsa... hmm... vastik või imeline, kuidas muidu tundub, et täiega tead, mida sa teed ja tahad... selle hetkeni, kuni maailmapildi ÜKS uus mõõde sulle avardub. muutus jah hirmuäratavalt suureks (ja norra, mida enne olemas polnud, läks kaardile tekkides hoopis veel kaugemale minu asukohast (näiteks), kui algul tundsin, et olla võinuks), võttis jala ka värisema - jaa, aga kas see peatab mind ka? eii.

uus mõõde, kasvuruum - siit ma tulen.

yours sincerely,
ghola-dark-midnight-deep-story-teller


PS. Ma rääkisin välis-delegaatide keissist muide (aka kui eriti suuri plaane plaanid, no siis need peavad ikka... ERITI suured olema). Praktiline tähelepanu esialgu kodumaalastele vist siiski suunata tuleb. Minul. Vähemalt. Üldiselt on selle ürituse tulek mind mõndadele asjadele mõtlema pannud ja tung ennast ületada näiteks sellega, et lõpuks promo otstarbel midagi paremat ka linti võtta (näiteks noh). okei bye.

PPS. Selle teise siin toimuva aruteluga vist ei lähe niivõrd kokku jälle. Polnudki ka minu eesmärk.

PPPS. Huvitav, kas mul homme üle lugedes piinlik ka millegipärast on?

Fused
09-03-2010
kell 11:20

Lembetu: Jah, selliseid asju korraldatakse, ka Radas paar kuulutust üleval olnud, kuid probleem on enemasti see, et need a) ei ole mõledud suvalisele jorsile tänavalt, keda asi huvitab kuid ei oma vastavaid tutvusi b) on mõeldud neile, kes asjaga juba tegelevad ning üht-teist jagavad. Seega inimene, kes tahaks antud vallas (või, tegelikult, ükskõik, mille muuga muusika taga) esimesi samme astuda ja katsetada, kas plank peab, ei olegi nagu võimalust. Viimase pooleteise aastaga on olnud vaid üks kuulutus, mis võimaldas ükskõik, kelle osavõttu (bändituuri korraldamise workshop Kopli noortekas).

Ghola: Lihtsureliku all ei mõelnud ma seda teist äärmust (ambitsioonitut Maxima kassalindil jooksjat).

ivo
09-03-2010
kell 11:25

Ei saa siiski aru, mis su tingimused on. Väga arusaamatu. Kas üldse vaevusid vaatama TMW eelmise aasta seminariteemasid?

ghola
09-03-2010
kell 11:26

ja ennast lihtsurelikuks nimetades ei pidanud ma ka ennast äärmuseks :) (ambitsioonituks macima kassalindil jooksjaks)

ghola
09-03-2010
kell 11:27

x* - i make mistake :(

Fused
09-03-2010
kell 11:41


Ei saa siiski aru, mis su tingimused on. Väga arusaamatu. Kas üldse vaevusid vaatama TMW eelmise aasta seminariteemasid?

Piilusin neid juba eelmisel aastal ning vaatasin ka siis nüüd üle. Teemad paelusid siis ja teevad seda tänaseni. Vabandan nüüd väga, kui olen asjast terve aja valesti aru saanud, kuid kas see mitte polnud nii, et seminardest saavad osa võtta vaid delegaadid?

Üldiselt rääkides, ma ei tee maha TMW'd - see on tõeliselt tänuväärt ja äärmiselt vajalik üritus, kuid proovisin rõhuda sellele, et muusika telgitagustega tutvumiseks võiks olla veel võimalusi. Eesti pinnal.

Konnasiilike
09-03-2010
kell 12:39

Ilmselgelt räägivad siin mitmed kogenumad daamid-härrad, kes sellest hoolimata omavahel päris tuttavad pole. Ka mina tunnen mõnda ega oota kellegi patroniseerimist. Räägin tõsiseltvõetavast diskussioonist, milles osalejatel pole tingimata vajadust dungeon style cybergartenit teha ja radas kes-aiast mängimas käia. Hiljuti oli pressis põhimõtteliselt sama teema laiemalt käsitletud netikommentaaridega seoses, aga siin rohkem nagu koduõuel, tõin teema üles sel lihtsal põhjusel, et hoolimata näilisest tuntusest, kõik ikkagi ei tunne veel teineteist. Alright? Lisaks tuleb arvestada, et foorumit käib lugemas palju enam rahvast, kui on regatud liikmeid. Ja pidevalt tekib ka liikmeid juurde, kes ei pruugi veel kõiki tunda.


Ma ilmtingimata ei saa päris täpselt aru, mis su probleem praegu on. See on foorum. Siin on diskussioonid. Inimesed enamasti teavad üksteist. Kui ei tea, aga kellegi sõnavõtud tunduvad kas iseäranis huvitavad või iseäranis pentsikud, siis piisab tavaliselt paarile nupule klikkimisest, et teada saada, kes-mis keegi sõnavõtja on. Ja eesti on nii väike, et kui see ei aita, siis aitab tavaliselt telefonikõne.

Et siin teemas on olnud asjalik diskussioon, ei ole kellegi laimamist ega isiklikke solvanguid, siis vajadus siduda poste nime ja ip aadressiga mulle küll kohale ei jõua. Kõlab veidi nii nagu sa mõtleks, "ee jaa see inimene tundub täitsa asjalikku juttu rääkivat, aga kuna ma ei tea, mis bände ta on maailma upitanud, siis ma kavatsen teda edaspidi ignoreerida niikaua kuni ta mulle oma väärilisust ei ole suutnud tõestada".

helens
09-03-2010
kell 13:16

heihei, Andrese soov jumala õige, peakski regulaarselt ka näostnäkku taolisi asju arutama. isiklikult rääkides- kui ma kuskil sõna võtan, siis mulle põhimõtteliselt meeldib, et teatakse et see olem mina - helen sildna mitte keegi teine. iga mees / naine olgu oma sõna taga, anonüümsus on põhjendamatu kui räägitakse oma arvamusest ja kogemusest. siin radas on minu jaoks niimõnigi müstika-valdkonda kuuluv tegelane tuliste "kultuuri maksutamise" teemade ajast :) ei aita siin ma profiili vaatamine, kui inimene on otsustanud anonüümseks jääda, siis kannab ta ka hoolt, et jääb. siin rada7 keskkonnas ongi sobilik see valik neile anda.

TMWi seminaridest saavad jah võtta osa delegaadid. delegaatideks saab iga programmis oleva bändi esindaja (ideaalis jah manager) ning igaüks kes registreerub meie lehel. Kellele saab takistuseks registreerumistasu, siis palun võtke ühendust Ivo või minuga, püüame leida lahenduse ja vajadusel teeme soodustuse. meie jaoks on oluline, et tegijad, kellel see info on vajalik, saaksid selle info kätte. samas, ei arva ma, et TMW delegaadipass väga kallis oleks - kui tegutsete aktiivselt selles valdkonnas, on see teile vajalik kulutus. ja sellist ettevõtmist korraldada on väga kulukas. Ideoloogiliselt oluline on siinse muusikaskene mõttemaailma juurutada ka arusaama, et tuleb ise ka rahaliselt panustada. see on sama, et kui lähed sõbra bändi kontserti vaatama, siis osta pilet. Et see vereringlus siin eestis tööle hakkaks, peamegi kõik ka rahaliselt panustama, see on fakt.







atso
09-03-2010
kell 13:32

tegelikult mõnes mõttes hea, ei pea vastama eelarvamusega, et äkki on sõber või inimene keda läheb vaja.
Kui jutt loll, siis ei lähe inimest ka vaja ja väga hea ongi kui solvub.

samas mõne kasutajanime taga oleva inimse isik huvitab küll:) just heas mõttes.

Fused
09-03-2010
kell 13:54


TMWi seminaridest saavad jah võtta osa delegaadid. delegaatideks saab iga programmis oleva bändi esindaja (ideaalis jah manager) ning igaüks kes registreerub meie lehel. Kellele saab takistuseks registreerumistasu, siis palun võtke ühendust Ivo või minuga, püüame leida lahenduse ja vajadusel teeme soodustuse. meie jaoks on oluline, et tegijad, kellel see info on vajalik, saaksid selle info kätte. samas, ei arva ma, et TMW delegaadipass väga kallis oleks - kui tegutsete aktiivselt selles valdkonnas, on see teile vajalik kulutus. ja sellist ettevõtmist korraldada on väga kulukas. Ideoloogiliselt oluline on siinse muusikaskene mõttemaailma juurutada ka arusaama, et tuleb ise ka rahaliselt panustada. see on sama, et kui lähed sõbra bändi kontserti vaatama, siis osta pilet. Et see vereringlus siin eestis tööle hakkaks, peamegi kõik ka rahaliselt panustama, see on fakt.

Raha rahaks - on paratamatu, et muusikatööstuses seda kulub kõikjale ja pidevalt. Samuti kujutan ka ette, et sellise kaliibriga üritust kui TMW korraldada pole odav. Seega on delegaadi nö hinnakiri täiesti mõistlik.
Probleemiks kujuneb pigem see osa, et registreerima oodataksegi muusikuid, promootoreid, managere ja inimesi, kes juba antud vallas tegutsevad ja kel mingeid saavutusi ette näidata. Minul, kui täiesti tavalisel ja kogenematul näol rahvamassist, ei ole mitte midagi ette näidata. Mul ei ole isegi kohustuslike väljade täitmiseks (registratisiooni lehel) piisavalt kogemusi ja andmeid (a la firma, kellele töötan).
Millega ma tahangi öelda, et omas valdkonnas on TMW Eesti muusika(tööstuse) jaoks erakordne ja asendamatu võimalus. Kui nüüd võtta aga asi päris mitu kraadi madalamaks, täiest algtasemele, on nišš ikkagist täitmata.

laulansulle
09-03-2010
kell 13:57

küsimus artistilt-autorilt: kuidas leida head ja ajudega mänedžeri? või peaks tema leidma hoopis mind? tutvumiskuulutustes keegi ennast veel ei paku.

Konnasiilike
09-03-2010
kell 14:01

küsimus artistilt-autorilt: kuidas leida head ja ajudega mänedžeri? või peaks tema leidma hoopis mind? tutvumiskuulutustes keegi ennast veel ei paku.


tavaliselt leiab ta su ise üles kui tal seierid näitavad, et sinuga võiks midagi teenida.

Konnasiilike
09-03-2010
kell 14:02

Minul, kui täiesti tavalisel ja kogenematul näol rahvamassist, ei ole mitte midagi ette näidata. Mul ei ole isegi kohustuslike väljade täitmiseks (registratisiooni lehel) piisavalt kogemusi ja andmeid (a la firma, kellele töötan). Millega ma tahangi öelda, et omas valdkonnas on TMW Eesti muusika(tööstuse) jaoks erakordne ja asendamatu võimalus. Kui nüüd võtta aga asi päris mitu kraadi madalamaks, täiest algtasemele, on nišš ikkagist täitmata.


Ehh. Ära põe. Selliste üritustega on nii, et kui seal on liikmemaks ja sa selle ära maksad ei koti mitte kedagi see, kui Tähtis Inimene sa oled.

Sten
09-03-2010
kell 14:25

Täitsa hakkas huvitama, kas on lootust, et enne 14. märtsi (mil hind tõuseb) see TMW seminaride nimekiri avalikustatakse?

Sten
09-03-2010
kell 14:27

Eelmise aasta seminarid olid küll 100% n pealkirjade järgi.

helens
09-03-2010
kell 14:33


küsimus artistilt-autorilt: kuidas leida head ja ajudega mänedžeri? või peaks tema leidma hoopis mind? tutvumiskuulutustes keegi ennast veel ei paku.


see ongi see teema, et kuhugimaani tuleb ise ennast viia, ehk oletame, et Sul oleks sihikul mõni tõesti proff ja spets manager (võibolla ka mitte eestist), kellega tahaksid ise ühendust võtta, siis kas oskaksid kõigepealt ennast talle müüa kirjutades oma senine karjäär kokku 10ks punktiks, mis näitavad seda, mida oled ise juba saavutanud.

olulised asjad on vahel võibolla isegi ootamatult elementaarsed a'la milline näeb välja Su kohulehekülg / myspace sait, palju Sul seal fänne on, kuidas nendega suhtled ja sidet pead, milline on Sinu bio või siis promotekst / tutvustsus, millised Su promopildid jne. kõik see on väga oluline ja annab ülevaate sellest kui tõsiselt Sa kõigepealt ise oma karjääri suhtud. (ma ei räägi siin konkreetselt Sinust vaid üldiselt eks) ja siis sealt edasi, kas kuulud mõne plaadifirma alla, kui ei siis miks jne.

eelmisel TMWil oli selline ilmekas seik - üks mõned õlled joonud eesti muusik trampis kamba skandinaavlaste lauda ja hakkas seal häälekalt oma suurt mure ja rasket elu kurtma, kuidas eestis teda keegi ei mõista, kontsertidele mängima ei võeta, TMWile ka ei võetud -- et TEGELIKULT olen ma geenius, aga keegi ei saa aru. selle peale võttis naksakas Anna Hildur (islandi muusikaekspordi juht) tegelase käsile ja ütles et tead, mine nüüd õige tagasi ja tule uuesti, me anname Sulle siin nüüd teise võimaluse -- ja mõtle nüüd hästi läbi, et mida Sa tahad et me Sinust ja Su karjäärist ja muusikast teaksime - kas me ikka tegelikult peame Su ebaõnnestumiste jadaga kursis olema? Tüüp mõtles ja sai aru küll.

Samamoodi - miks me siin TMW raames jändame nagu hullud nende 1000 tähemärgiga inglisekeelsete promotekstidega. sest see on nii KRIITILISELT oluline, KUIDAS sa ennast tutvustad ja presenteerid. et kui Sul on üks ainus võimalus 100 sõna ja ühe pildiga öelda endast kõik, siis kuidas sa seda ikka teed.








helens
09-03-2010
kell 14:34


Täitsa hakkas huvitama, kas on lootust, et enne 14. märtsi (mil hind tõuseb) see TMW seminaride nimekiri avalikustatakse?


arvatavasti jõuab kava järgmise nädala algusest lehele üles. ehk siis tuleb usaldada, et kui eelmisel aastal oli hea siis sel aastal on ka hea :)

Lõo
09-03-2010
kell 15:48


Ma ilmtingimata ei saa päris täpselt aru, mis su probleem praegu on. See on foorum. Siin on diskussioonid. Inimesed enamasti teavad üksteist. Kui ei tea, aga kellegi sõnavõtud tunduvad kas iseäranis huvitavad või iseäranis pentsikud, siis piisab tavaliselt paarile nupule klikkimisest, et teada saada, kes-mis keegi sõnavõtja on. Ja eesti on nii väike, et kui see ei aita, siis aitab tavaliselt telefonikõne. Et siin teemas on olnud asjalik diskussioon, ei ole kellegi laimamist ega isiklikke solvanguid, siis vajadus siduda poste nime ja ip aadressiga mulle küll kohale ei jõua. Kõlab veidi nii nagu sa mõtleks, ee jaa see inimene tundub täitsa asjalikku juttu rääkivat, aga kuna ma ei tea, mis bände ta on maailma upitanud, siis ma kavatsen teda edaspidi ignoreerida niikaua kuni ta mulle oma väärilisust ei ole suutnud tõestada .


Toonitaks veelkord, et ma ei pea konkreetselt just siinset diskussiooni silmas, vaid räägin nö suhtluskultuurist avalikus ruumis ja sh. radast laiemalt. Lisaks, see oli vaid remargina mõeldud, sest näis puudutavat antud teemat. Seepärast, et tundub, et erinevate muusikaringkondade esindajad on hakanud Eestis viimasel ajal üksteisele lähenema. Tunnen selle üle heameelt. Samas, kui kuulen arvamust, et "me tunneme ju kõik kõiki niikuinii", siis sorry... see ei ole kaugeltki tõsi. Vbl ühe skene siseselt ainult, aga rada on juba päris laia profiiliga keskkond. Kui sa oled, ütleme metalimees ja kulutad palju aega oma asja ajamisele, sa ei satu ilmselt teiste tegemisi väga jälgima ja seal tulebki sõber konkreetsus appi, eks. Aga, ütleme, et sa oled manager või mõni labeli mees ja püüad suurt pilti silme ees hoida, siis tuleb jällegi konkreetsus appi. Hmm... hakkan ennast juba kordama

Et seda alateemat vähegi kokkupoole tõmmata, viitaksin Heleni mälupildile eelmises kommentaaris - konkreetne ja selge enesetutvustus, avatud suhtlemine ja oma point on teema. Oma (üldtuntud hüüd)nime sellele alla kirjutada on normaalne ja konkreetne. No more, no less

fumie
09-03-2010
kell 15:53

igaühe enda asi, kuidas ta sellisest suhtlusest kasu lõigata tahab. anonüümseid ei võeta niikuinii teistega võrdväärselt tõsiselt. samas on mõnikord ka anonüümsust vaja, et mõnele valusamale punktile tähelepanu juhtida ilma enda karjääri ohtu seadmata (:

atso
09-03-2010
kell 17:24

minu enda kogemus ka mida eelmine aasta nägin. ehk soovitus:
1.Palun mõelge jutt välja enne, kui lähete promo andma, kellelegi, kes tundub, et on kõva mees.
2. Kui see mees räägib kellegagi, ärge toppige ennast vahele.
3.Ärge puhuge sellele mehele näkku enda meetrist alkoholimõõka, nii et ta peab pea ära keerama.
4.ärge võtke kaasa ühtegi plaati, mis on taskus suitsust välja kukkunud tubakaga koos ja vildikaga peale kirjutatud tekstiga.
5. ärge riietuge nagu alkassid.
------------------------------------------------
period.

atso
09-03-2010
kell 17:27

Tehke seda palun eesti muusika maine, mitte enda bändi pärast.

hanz
09-03-2010
kell 17:28

4.ärge võtke kaasa ühtegi plaati, mis on /.../ vildikaga peale kirjutatud tekstiga.


kas selle soovituse põhjuseks on see, et inimene ei pruugi käekirjast aru saada või on sel mõni muu põhjendus?

atso
09-03-2010
kell 17:31

on, selline nagu on su promoplaat, on ka sinu bänd. ja tavaliselt see plaat lauaservast kaugemale ei jõua.

cd lahendused teevad sulle 3 tunniga ok promod valmis.

helens
09-03-2010
kell 17:32


minu enda kogemus ka mida eelmine aasta nägin. ehk soovitus:1.Palun mõelge jutt välja enne, kui lähete promo andma, kellelegi, kes tundub, et on kõva mees.2. Kui see mees räägib kellegagi, ärge toppige ennast vahele.3.Ärge puhuge sellele mehele näkku enda meetrist alkoholimõõka, nii et ta peab pea ära keerama.4.ärge võtke kaasa ühtegi plaati, mis on taskus suitsust välja kukkunud tubakaga koos ja vildikaga peale kirjutatud tekstiga.5. ärge riietuge nagu alkassid.------------------------------------------------period.


oii kui hea :)

Atso kas võib palun seda "Atso 5 nõuannet bändi-managerile" kuskil kasutada? tahaks panna kokku sellise "rada7 tarkuseterad" antud teemast

atso
09-03-2010
kell 17:39

:) muidugi, ma ju üritan ainult aidata:)