Ülevaade aprillis ilmunud muusikaga vähem või rohkem seotud artiklitest. Kes tegid Billie Eilishi; kui kantri siis "Old Town Road" ikkagi on; palju muusikatarvitamine reostab; miks süüdistab Sigur Rós eksperte; mis eluvaldkonnas on punk kõige populaarsem; kuidas piraatida striimimist moraalselt vastuvõetavalt.
AKTIIVNE MÜÜK JA TURUNDUS
The Economist lahkab näiliselt eikuskilt areenile ilmunud Billie Eilishi edu kainetes kategooriates.
Staariambitsioone saab rahuldada jättes vahele traditsioonilised staaritootmiskanalid, interneti võimalusi kasutades jõuab vajaliku kuulajasegmendini ilma, et oleks vaja ületada ühiskondlikku populaarsuskünnist. Vanemate jaoks on laste playlistides tundmatud nimed, popmuusika on tekitanud ennenägematu põlvkondliku lõhe.
Billie Eilishi puhul on ühendatud nii vanad kui uued mudelid. Metoodiline ja sihipärane töö artistiga algas 2016, kui talendiettevõte Platoon hakkas staari vormima, koordineeris tema tegemisi Souncloudis, misjärel sekkus plaadifirma Interscope ja viimased kaks aastat on teda sättinud Apple Music. Taaskord on "eikuskilt" taga suure hulga inimeste töötunnid.
https://www.economist.com/prospero/2019/04/05/is-billie-eilish-really-changing-pop-stardom
Billie Eilishi albumit saatis meeletu mõõdetav edu juba enne ilmumist. Edu taga oli Apple Musicu pakutav pre-add funktsioon (Spotify puhul pre-save), mis lubab enda kollektsiooni lisada albumi enne selle ilmumist.
https://haulixdaily.com/2019/03/pre-adds-pre-saves-business
UK meediauuringute keskus MIDiA, mis tegeleb peamiselt ingliskeelse maailma trendide kaardistamisega, on avaldanud prognoosi kümnest trendist, mis võivad muuta muusikatööstust. Huvitavamad neist:
* Väärtusahelate segipaiskamine – striimiteenuste otsediilid artistidega, plaadifirmade enda striimiteenused ja tehnoloogiaettevõtete sekkumine meelelahutusmaailma.
* Albumijärgne majandusmudel – artistide fookus ei ole perioode kokku võtvatel albumitel, vaid kuulajate pideva tähelepanu hoidmises.
* Uued formaadid – väljapool Hiinat on muusikatarvitamise formaatide osas leiutamine toppama jäänud, seal mõistetakse müüa muusikale lisaks ka fänn olemist.
* Regionaalsed turud – staarid ei tule vaid ingliskeelsest maailmast, hõlbus ligipääs muusikale annab võimaluse kohalikele nagu on näidanud youtubes suuri vaatajaarve saavad India ja Ladina-Ameerika artistid.
http://www.midiaresearch.com/blog/10-trends-that-will-reshape-the-music-industry/
SCHRÖDINGERI FESTIVAL
Omajagu kära tekitanud festival Woodstock 50 jääb ära ja samal ka toimub.
Enim kära tekitas avastus, et festivalil ei mängigi samad bändid, mis esimesel korral. Eksperdid on selle peale juhtinud tähelepanu asjaolule, et festival ei pidanud toimuma/ei toimu ka samas kohas ega samal aastal, mis esimene.
https://pitchfork.com/news/woodstock-50-anniversary-festival-canceled/
SCHRÖDINGERI ŽANR
NPRis arutelvad The New Yorkeri ja Rolling Stonei ajakirjanikud, kas Lil Nas X’i kantriträpi pala "Old Town Road" ikka on kantri? Lugu eemaldati Billboardi kantritabelist (aga jäi hiphopi ja R&B tabelisse), sest polevat piisavalt kantri. Jõutakse saalomonilikule otsusele, et see on Billboardi asi, kui eksklusiivne klubi Billboardi kantriedetabel on või ei ole. Billboardi Hot Country Songs tabelit koostatakse striimi, müügi ja raadiokordade näitajate alusel.
https://www.npr.org/2019/03/29/708170981/does-country-music-have-room-for-new-sounds-in-its-genre
Mängu sekkus kantrimees Billy Ray Cyrus, kes leidis, et see lugu on piisavalt kantri, et laenas noorele artistile oma populaarsukrediiti ja avaldas loost featuring versiooni, mis tõusis samuti kantritabelisse.
https://www.vulture.com/2019/04/billy-ray-cyrus-defends-lil-nas-xs-old-town-road-as-country.html
The New Yorkeris kommenteeritakse juhtumit muusikaliste taksonoomiate valguses ja esitatakse küsimusi, kas sellisel edetabelite struktuuril on erilist mõtet ja kui relevatnsed on fikseeritud žanrid, kui popmuusika pidevalt areneb ja kas žanrimääratlustega on üldse midagi peale hakata?
Carl von Linne, kes lõi elusorganismide süstemaatika (mida on korduvalt parandatud), et mõista paremini elusolendite vahelisi seoseid ja oleks kommunkatiivses plaanis hõlpsam, arvaks natuke teistmoodi. Kuigi tema taksonoomiate järgi ükski elusolend siiski ei ole kunagi arenenud ega hakka ka arenema.
Lil Nas X ise vastab rahvapäraselt, et teda ei huvita, tema pala on nii kantri kui hiphop. Võimalik, et ta avastas seened – neid uurib botaanika, kuigi need on geneetiliselt lähemal loomadele.
https://www.newyorker.com/culture/cultural-comment/old-town-road-and-the-overdue-death-of-genre
Võimalik, et seened olid avastatud juba varem, sest Noisey tutvustab hiphopi ja kantrimuusika sõbralikke, tögavaid ja arusaamatuid läbikäimisi alates sajandivahetusest.
ALAILMASTUMINE
Aimar Ventsel arutleb Sirbis, kas subkultuurid on üheselt globaalsed või oma eripäradega lokaalsed nähtused ja esitab küsimuse, kas Eesti subkultuuride ideoloogias, struktuuris, praktikates ja esteetikas võib olla midagi äratuntavalt Eestilikku. Nagu tekstis näiteks toodud Potsdami pungiklubi piletimüüja tähelepanek Poola punkarite kohta: „Kõige vastikumad on Poola punkarid. Nad joovad raha maha ja siis manguvad sisse. Kui sa neid sisse ei lase, siis lähevad agressiivseks.“
https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kas-saab-raakida-rahvuslikust-subkultuurist/
PUNK MASSIDESSE
Punk on murdnud absoluutsesse peavoolu. Lekkinud paroole analüüsides leiti Briti rahvusliku küberjulgeoleku keskuses, et kõige populaarsem bändinimeline parool on blink182, mis tõepoolest vastab sagedastele nõudmistele, et paroolis oleks korraga tähed ja numbrid.
https://edition.cnn.com/2019/04/22/uk/most-common-passwords-scli-gbr-intl
EBAÕIGLANE TASU
Islandi bändi Sigur Rós liikmed, kes ei ole raamatupidamiseksperdid, on kaevatud riigi poolt kohtusse, sest nihverdatud on maksudega. Valesse taskusse on läinud üle miljoni dollari väärtuses maksuraha. Bänd süüdistab oma raamatupidamiseksperti.
ÕIGLANE TASU
Music Industry Blogis arutletakse, kas striimiteenuste praegusele tasumudelile alternatiiviks peetav kasutajakeskne tasumudel ikka on midagi väärt ja pakutakse sellelegi alternatiivi. Eeskujuks on võrgumängu "Fortnite" mudel, mis lubab valida kuni kaks mängustriimijat, kes teenivad 5% kõikide mängija mängusiseste kulutuste pealt. Selles mängus saab virtuaalse raha eest osta mitmesugust sodi ja virtuaalset raha saab osta kehtiva valuuta eest.
Spotify põhjal tuuakse näide, kuidas kuulaja valib kuni kaks artisti, kes mõlemad saavad 1% kasutaja kuutasu sellest osast, mis läheb plaadifirmadele. 6,99 eurose kuutasu juures jääb otsetoetus ühelt kasutajalt kuskil 0,04 euro ümber artisti kohta, mis viib taaskord kahtlusteni, et kuulajate hulk ja sissetulekud võivad omavahel olla seotud.
Bobby Owsinski tuletab meelde "1000 fänni teooriat". Kunagi Wiredi ajakirjaniku Kevin Kelly välja pakutud "1000 fänni teooria", mis on oma olemuselt küll rohkem hüpotees, väidab midagi seesugust, et võta oma soovitud aastateenistus, mis lubaks ainult loomingust elatuda, jaga see tuhandega ja nii leiad, palju iga fänni pealt tuleks aastas teenida. On ka sõnastatud nii, et leia 1000 fänni, kes on nõus kulutama sinu loomingule aastast ühe päevapalga ja oled omadega mäel. Need on küll üsna meelevaldsed ühikud, aga see annab raamistiku sihtide seadmiseks, mis on etem töövõte kui niisama vingumine.
https://music3point0.com/2019/04/25/1000-true-fans-2/
Endiselt on võrgus 11 aastat tagasi avaldatud 1000 fänni algtekst.
https://kk.org/thetechnium/1000-true-fans/
Spotifyl tuleb tänavu suurte plaadifirmadega kataloogide kasutamise osas lepinguid uuendada. See on kriitilise tähtusega, kuna suurte plaadifirmade kataloogid on ainuke toode, mida Spotifyl siiamaani pakkuda on. Plaadifirmade soov on olnud, et Spotify tõstaks hindu, Spotify soov on olla konkurentsivõimeline ja mitte tõsta.
Rolling Stone pakub välja radikaalse lahenduse, suured võiks käed lüüa Merliniga, mis on indiplaadifirmade esindusmuskel ja Spotify ära osta, nii saaks teenustasudelt säästa ja saab vältida võimalikku stsenaariumit, et pikemas plaanis paneb Spotifyle käpa peale mõni tehnoloogiaettevõtete tippmängijatest. Muusikatööstuse insaider väidab, et turuhinda (25 miljardit dollarit) ei kavatse Spotify eest keegi maksta. Loo humoorikam külg peitub asjaolus, et plaadifirmad juba omasid kokku 18% Spotifyst aga pärast IPOt müüsid suure osa oma aktsiatest maha.
MUUSIKAREOSTUS
On püütud kokku lüüa muusikatarvitamise keskkonnamõjusid, lootes leida kõige ökoloogilisemat tarvitamismudelit. Aluseks on võetud Ühendriikide muusikatarbimine, mille plasti ja energiakulu on teisendatud CO2 ekvivalentühikutesse. Välja on jäetud füüsiliste kandjate ja mängijate transpordile kuluv energia, instrumentide valmistamise ja salvestamise kulud ning samuti on täpsustamata, kuskohast pärineb info, palju kulub energiat muusikafailide ladustamisele serveris ja kasutaja seadmes.
Tulemuseks on saadud, et Ühendriikides on muusikavärgi ökoloogiline jalajälg formaadi kohta CO2 ekvivalentühikutes kõige madalam kassettide puhul aastal 1988 (136 miljonit kg) ja kõrgeim striimi ja allalaadmiste kokkuliidetud koguhulga puhul 2016 (hinnanguliselt 200 kuni 350 miljonit kg), mis on kuni 0,006% Ühendriikide 2016. aasta CO2 emissioonist.
Mis on väga halb stats, sest USA elanike arv on tõusnud vahepealse ajaga 250 miljonilt 330 peale ja muusika tarvitamise kulud võrreldes keskmise sissetulekuga on langenud kordades. Mida rohkem tarvitakse, seda suurem on kumulatiivne keskkonnamõju.
See rabav seaduspära kehtib ka majoneesi tarvitamise puhul.
Varasemalt sarnastel teemadel ilmunud raportite põhjal on jõutud järeldusele, et tegureid on nii palju, et midagi selget öelda ei saa, aga sellegipoolest on ajakirjas "Slate" 2009. aastal kokku pusitud, et kui muusika on odavam, hangitakse seda rohkem ja keskkonnamõju võib olla suurem, sest kollektsioon on suurem. Seal oli võrdluses CD ostmine ja allalaetud albumi plaadile kirjutamine. Kõige keskkonnasõbralikumaks loeti seal kasutatud plaatide muretsemist.
2007. aastal Julie’s Bicycle tellitud uuringu põhjal on UK muusikatööstus vastutav 540 miljoni kg CO2 eest (kogu tööstus, mitte ainult striim ja allalaadimine). Julie’s Bicycle on Londonis asuv heategevusorganisatsioon, mille eesmärk on UK loovtööstus Pariisi kliimaleppe tingimusi täitma saada.
https://www.juliesbicycle.com/resource-music-ghg-emissions-2008
John Robb rantib, kuidas terve muusikavärk on üks igavene keskkonna reostamine. Reostavad tuuritamine, suurte bändide pillavad bakcstage nõudmised ja transistorid, mille baasil töötava tehnoloogia vahendusel on saanud harjumuseks tehnoloogiat süüdistada.
Kokkuvõttena võib vast öelda, et rohelise mõtteviisiga bänd käib tuuril jala, mängib puust pillidel ja müüb noote.
https://louderthanwar.com/289170-2/
STRIIMITIPP
Konsultatsioonifirma Deloitte raporti põhjal on ligi pooltel ameeriklastel igasugustest videostriimiteenustest kopp ees. Keskmiselt tarvitab ameeriklane kolme videoteenust, muusika puhul vaid ühte. Erinevalt videoplatvormidest, kus lisaks omatoodangule leidub erinevaks ajaks litsentseeritud sisu, pakuvad muusikaplatvormid vähemalt esialgu üsna sarnast valikut ja eksklusiivi osa on minimaalne. See on hea võimalus muusikastriimi pakkujatel oma järelduste tegemiseks.
https://music3point0.com/2019/04/03/streaming-subscriptions
KUIDAS VÄNTAD NÕNDA LÄHEB
Mida enam tekib vidinatele internetiühendusi ja tehnoloogiaettevõtetele meediafirma ambitsioone, seda enam tekib uusi ja seninägematuid juhtumeid litsentsitasude osas. Fitness- ja meediafirma Peloton, mis pakub internetiühenduse ja ekraaniga staatust kergitavaid velotrenašööre ja treeningvideosid, on sattunud jamasse, sest pole kasutatud muusika eest maksnud. Ettevõtte juristid on suutnud panna kahtluse alla formaalloogika alused, väites, et kõik on makstud, aga traditsioonilised litsentsilepingud üldse ei sobigi nende hoogsa äriplaaniga.
https://www.digitalmusicnews.com/2019/04/30/peloton-music-publishers-price-fixing/
KUULDUSI RINDELT
Ühendriikides 1000 inimese peal tehtud küsitluses selgus, et 31% Apple Music kasutajatest kas jagaks või on jaganud paroole. Spotify puhul oli selleks 22% ja Pandora puhul 17%. 62% vastanuid on jaganud parooli südameheadusest, sest see on ilus žest, 38% jagas seda mingi teise teenuse parooli vastu. Parooli jagamine tähendab, et maksad ühe eest, aga kasutab mitu. Põhimõtteliselt võib seda nimetada piraatluseks.
https://www.digitalmusicnews.com/2019/04/12/apple-music-share-passwords/
Samal ajal testib Spotify viiel turul uut hinnapaketti paaridele, Spotify Duo. Ühe hinna eest saab Spotifyd kasutada kaks inimest, aga hind ei ole kaks korda kõrgem. Seega tuleb romantiline pakkumine muusikute teenistuse arvelt.
https://musically.com/2019/03/29/spotify-launches-new-subscription-and-playlist-for-couples/
Mark Mulligan jagab informeeritud oletustel põhinevat tulevikunägemust, kuidas playlistid võivad tuua striime, aga need ei aita kaasa artisti ja fänni vahelisele suhtele, mis oma ideaalis peaks kulmineeruma kaubandusliku läbikäimisena. Rootsi näitel, kuna Rootsi on muusikastriimi konjunktuuri küsimuses ülejäänud maailmast mitu aastat ees, tarvitab playliste 11% kuulajatest, aga podcaste 19%. Seega võivad striimisaated olla Spotify Netflixi moment.
Lahing podcasti pärast on läinud kuumaks. Satelliitraadio SiriusXM, mille omanduses on aasta algusest internetiraadio Pandora, tõi oma kasutajatele välja 22 uut podcasti, mida juhivad tuntud tegelased.
https://www.digitalmusicnews.com/2019/04/16/sirius-xm-pandora-podcast-shows/
Hongkongi ajakirjanduse väitel on Apple Music eemaldanud Hiina turul oma platvormilt demokraatiameelseid protestilaulikuid. Säherdune vastutulelikkus režiimile on äratanud Ühendriikide kongresmenide tähelepanu.
Amazon planeerib välja tulla striimiteenusega, mille argumendiks on helikvaliteet. Siiamaani on kõik Hi-Fi striimiplatvormid osutunud pööraselt väheedukateks, kuna bitrate on üks viimaseid asju, mis kuulajaid huvitab.
Apple Music "For You" sektsioonist leiab nüüdsest kasutaja profiili põhjal automaatselt genereeritud soovitusi. Ilmselt seepärast väitiski Tim Cook läinud aastal, et algoritmid imevad muusikast inimlikkuse.
https://www.macrumors.com/2019/04/15/apple-music-for-you-updates/