19 aastat trummi ja bassi - palju õnne, Tjuun In!

31-10-2018 | kirjutas: Ivo Kiviorg

Tjuun In peohoos, kella neljased meeleolud. Pildil ka Stray Ivy Labist.Tjuun In peohoos, kella neljased meeleolud. Pildil ka Stray Ivy Labist.Foto: Marianne Ubaleht
Sel reedel tähistab raadiosaade ja peosari Tjuun In oma 19. sünnipäeva. Pidustused toimuvad F-hoone Mustas Saalis. Puldist leiab ka Tjuun Ini värske vere – plaate mängivad Majestim ja Yohan. Külalistena lendavad kohale Pola & Bryson Inglismaalt, sel aastal uue albumi “Lost in Thought” reliisinud värske ja kuum duo. Aru annavad põhisüüdlased QBA, L.Eazy ja To-Sha.

Kuidas aasta möödunud on? Mida eredamat tooksite välja möödunud aastast, nii raadiosaatest kui pidudest?

QBA: Aasta on möödunud lainetavalt. Olime kuni selle aasta suveni kohas nimega Sinilind, kus oli enne skandaalset sulgemist selline natukene ameerika raudtee - oli väga häid pidusid ja siis olid mõned tagasihoidlikumad. See-eest oli meil maru vägev suvi kohas nimega Pada. Seal on ju väga oluline tegur ka ilm ning sellega see suvi tagasi ei hoitud. Raadiosaade on meil tubli. Endiselt R2 õhtuse vööndi top-2s, saade, mida meeldib inimestel meeleoluks igapäevatoimetuste kõrvale järele kuulata. Kõige eredamaks peoelamuseks oli vast mul isiklikult Breaki set jaanuarikuiselt Sinilinnu peolt. Kindlasti on ka mõnusad väljasõidud Tallinnast Tjuun In peoga!

L.Eazy: Aasta on möödunud hästi, eredamalt on meeles ehk eelmise aasta märtsi Tjuun In koos Danny Byrdiga. Inglismaal oli Eesti mõistes täiesti anekdootlik olukord - 2 cm lund maas ja liiklus seiskus. Danny Brydi rong, millega ta pidi lennujaama minema, ei väljunud ja ta jäi ühest lennust maha. Meie peole ikka õnneks jõudis ja oli oma agendi üks kahest artistist 20st, kes üldse kuskile välisreisile jõudis sel reedel! Suvel Padas peod ja külastajad koos Etherwoodi, Brookes Brothersi ja Logisticsiga olid ka kõik ülivõrdes toredad. I Land Sound ka muidugi! Mulle tundub, et me saated on muutunud jälle natuke lõbusamateks ja vahel saab nalja ka.

To-Sha: Esimesena tuleb ette jaanuari Tjuun Ini pidu, kus oli meil lõpuks au võõrustada isiklikku lemmikut Breaki, keda me olime pikalt tahtnud kohale kutsuda, kuid erinevate olude sunnil lükkus pidevalt edasi ja edasi.

Mõnikord juhtub, et erinevatel põhjustel tekib artisti reisiplaani tõrkeid ning halvimal juhul jääb ta tulemata. Meil on Tjuun Ini ajaloos nii ainult ühe korra läinud (Dimension Mustas Saalis aastal 2013), kuid see aasta oli lausa kolmel korral sama saatus meie selga hingamas. Danny Byrdi, Brookes Brothersi ja Logisticsiga. Kõige kurioossem lugu oli viimase mehega. Ta oli päev varem jõudnud koju Hong Kongi keikalt ning läks oma vanemate juurde lõunatama. Samal ajal kui nemad sõid, tuli keegi nende koju ja võttis kaasa ta reisikoti koos muusika, klappide ja kahe(!) passiga. Järgmine päev vaja Eestisse lennata ja laupäeval edasi Prantsusmaale, mis sel hetkel ei tundunud enam väga tõenäoline. Õnneks tegi ta kohe politseisse avalduse, siis jõudis pool tundi enne sulgemist passikontorisse, kus kehtiva lennupileti ja menetluse alusel trükiti talle tagatoas uus pass ning ta jõudis kohale. Uskumatu.

Annab seda möödunud aastat kuidagi võrrelda varasemate aastatega, mis erinevat või teistmoodi?

QBA: Eks need aastad on erinevad. Hetkel toimub palju, oluline on silma paista, natukene teistmoodi teha, natukene teha kindla peale, natukene sinna lõbutsemist segada ja kindlasti palju head ja kvaliteetset muusikat. See on üks müstiline retsept, mis on konstantses muutumises.
Muidugi on trumm ja bass, mida meil peol mängitakse, muutunud ja eks noorte peolkäimise harjumused on ka muutunud. Peab ajaga kaasas käima ning oskuslikult oma peoseeriat endiselt apetiitsena hoidma.

L.Eazy: Erinev on ehk see, et kevadel lõppes meie mitmeaastane residentuur Sinilinnus ja Tjuun In pidude kohalikeks püsi-djdeks on lisandunud noored, hakkajad ja andekad Majestim ja Yohan.

To-Sha: Ma ei tea, kas see on tänu sellele, et Tjuun In on nii kaua eksisteerinud või inimesed on laisaks muutunud, aga see aasta hakkasin tähele panama, kuidas nooremad tüübid ei kutsu meid enam Tjuun Iniks, vaid lihtsalt Tjuuniks. “Hei, lähme Tjuunile!”


Sünnipäevakülalised Pola & Bryson (UK).

Sel nädalal tähistab sünnipäeva ka Von Krahl, millega meenub lugu, kuidas te sealt ära kolima pidite. Sellele eelnesid Enter, Wimbeldon ja Sossi klubi kelder? Seejärel tagasi Von Krahli, eks? Siis veel suhteliselt hiljuti võis nimetada teie koduks Sinilindu, mis ise ära vajus. Suve veetsite Padas, paar külalisesinemist siin ja seal. Sünnipäev toimub F-hoones – kas sellest saab uus kodu või veel ei tea?

QBA: Kui meil nüüd olid suht stabiilsed viis aastat Sinilind koduklubiks, siis ta pole seda ju alati nii olnud. Äge on see, et nüüd oleme tagasi mustlaspeokorraldajad ning teeme oma asju erinevates ägedates kohtades. F-hoones toimub seekord sünnipäev, sealt lähme edasi Svetasse ja sealt edasi juba uued ägedad kohad. Teeme linnale tiiru peale ja eks siis selgub, kus kõige mõnusam on. Nii peokorralduslikus mõttes kui ka peokülastajal. Hea ja kodune peab olema.

L.Eazy: Selleaastane sünnipäev toimub jah, F-Hoones, Mustas saalis. Hetkel meil sellist püsivat kohta ei tulegi, vaid põikame erinevatesse väiksematesse ja suurematesse venue’desse. Nii on ka meie püsipeolistel huvitav erinevatesse kohtadesse sattuda.
PS! Väike täpsustus, Sinilind ei vajunud ära ;)

Meenub ka lause, et kui alustasite, siis polnudki väga kohti, kus pidusid teha – mulle tundub, et täna nagu on ja ei ole ka, kuidagi veidi veider seis momendil? Kuidas teile tundub?

QBA: Täpselt - on ja ei ole ka. Kuna kohti on palju ja see kumm on hästi pikaks venitatud ja maitseid palju erinevaid nagu ka kohtigi, siis hetkel domineerivadki sellised väiksemad klubid ja kohad. On ka muidugi suured Kultuurikatlad ja Linnahall, kuid enamik on pisemad ja selleks, et ellu jääda, pead olema väga elastne ning mitmekülgne. Eks Tjuun In oma pika ajalooga katsub ka end erinevatesse kohtadesse meldida nii, et liiga palju teravaid külgi poleks. Ausalt öelda on need nurgad võrdlemisi ära hõõrdunud tänaseks.

L.Eazy: Naabreid häirib müra ja nii need kohad uksed sulgevad. Ühiskond on muutunud korraga avatumaks ja sallimatumaks. Kus need „igale lapsele oma pill” lapsed kõik kunagi esinevad, on mulle küsimärk. Kontserdimajad ei ole ju kõikidele...L.Eazy: Praegu on segane ja natuke kurb aeg. Hästi palju on väikeseid kohti ja baare või siis mõni väga suur, aga sellist lahedat, paraja suurusega kohta - mitteklubi ei meenugi kohe. Üldse on minu arvates Eesti peoskenes kuidagi imelik aeg - nii korraldajate kui kohtade vedajatel oleks nagu missioonitunne ära kadunud. Aga tänu sellele meil siin üldse tegelikult ikka väga rikkalik mitte-pop-muusikamaastik ongi. Teine asi, mis on väga oluline teema viimasel ajal – naabrid. Naabreid häirib müra ja nii need kohad uksed sulgevad. Ühiskond on muutunud korraga avatumaks ja sallimatumaks. Kus need „igale lapsele oma pill” lapsed kõik kunagi esinevad, on mulle küsimärk. Kontserdimajad ei ole ju kõikidele... Kui samas taktis asjad edasi arenevad, siis ilmselt oleme 25. juubeliks kuskil linnast väljas kaugel tühermaal pidu korraldamas!

Peosarja bossidena ja saatejuhtidena omate ilmselgelt skenest erakordselt head ülevaadet. Mis hetke põnevaimad arengud kohalikus dnb skenes on? Mida uut ja põnevat, mida endiselt ässa? Keda julgelt kiita võib?

QBA: Eks see viimaste aastate hitt ole ju jungle tagasitulek. Kuna olen ise seda muusikat aastast 94 kuulanud, siis teeb rõõmu, et paljudele noortele ka see muusika meeldib. The Kitchen Brothers on tublid - teevad livesid ja see on hea. Sound In Noise on väga tubli - ta on nii palju aastaid lihvinud oma talenti ja lõpuks on suure plaadifirma all ja tegija festivali-dj Euroopas. Mu enda suur lemmik on Thing - ta on ka palju aastaid muusikat teinud ja viimasel ajal on tal kuidagi eriline essents välja löönud. Minimalistlik jungle oma parimas.

L.Eazy: Laias laastus on dnb-ga sama seis, mis muu muusikaga. Kuna muusika kuulamine ja levimine füüsiliselt kandjalt on liikunud internetikeskkonda, siis populaarsuse määrab suuresti klikkide arv. Ehk siis tihti jäävad nö pinnale need, kes kõige paremini ennast selles keskkonnas müüa oskavad. Natuke naljakas ja samas nii trummijabassilik on asjaolu, et nii Hospital kui RAM, vanad plaadifirmad, on kaks kõige tugevamat senini. Kahju on, et kui hausis ja technos on nais-djsid ja produtsente palju peale kasvanud, siis trummis ja bassis on selle koha peal üsna piinlik tühjus. Eesti koha pealt superuudis, et Sound In Noise on nüüdsest RAM ridades ja mängis mitmetel mainekatel festivalidel sel aastal.

To-Sha: Eestis on pikalt ja stabiilselt olnud üsna hea skene, kus ühe muusikažanri raames on pakkuda väga laia spektriga üritusi ja esinejaid. Naaberriigid Skandinaaviast ja lõunast võivad selle üle ainult kadedust tunda. Suur rõõm on Sound In Noise üle, kes on RAM plaadifirma artistiks saanud ja teeb seda, mida paljud algajad dnb produtsendid/djd on unistanud – mängib suurtel üritustel ja festivalidel üle Euroopa. Vahepeal vaikseks muutunud Mutated Formsil ilmus Spearheadi alt hiljuti EP ning loota on, et neil tuleb veel edaspidi nendele omast unikaalset trummi ja bassi. Mainiks ära veel sellised produtsendid nagu Thing, Bone, inZtance, Rusty Mustard, Emptysight, Modest Intentions, Effected Life, Majestim, Audioholic. Kindlasti jäid mõned puudu...

Hetkel panevad Bassiõhtu/Keldri kruu poisid kokku uut Eesti trummi ja bassi kogumikku, mis peaks plaanide järgi detsembris ilmuma. Kuni 14. novembrini on kõigil võimalik oma loomingut saata (kogumik@kelder.ee). Sellest tuleb hea läbilõige vanadest ja uutest Eesti dnb tegijatest.


Meie mees RAM all.

Sünnipäeva peakülaliseks on Pola & Bryson – võimalus nende kohta hea sõna poetada. Miks just nemad? Kuidas “Lost in Thought” meeldib?

L.Eazy: Pola & Bryson on üsna noored tegijad ja nende looming on mulle algusest peale meeldinud ja olnud huvitav. Ilmselt nende viimane album oli ka üks tugev argument nad mängima kutsuda.

To-Sha: Pola ja Bryson astusid suurele areenile põhimõtteliselt ühe suure sammuga – nende esimese albumi “This Time Last Yeariga”, mille nad andsid välja oma plaadifirma Soulventi alt 2016 suvel. Poisid ei kasvatanud oma profiili läbi teiste leibelite nagu “tavapraktika” ette näeb, vaid võtsid kõik enda peale ning lasid kuulajal neid ise avastada. Pärast albumi edu võttis Dj Friction nad oma legendaarse Shoguni plaadifirma hoole alla ja muusika, mis sealt välja hakkas voolama, ainult kinnistas meeste headust. Isiklikud lemmikud neilt on “Diamonds Fall”, “Cinematic Fireball”, “Without You”, “Unsaid”, “Stratford Riddim”, “Night Dawns”, “Find Your Way”…

Halastamatult hakkab aeg tiksuma 20. sünnipäeva poole. 19. on veel selline chill, aga 20 omab kuidagi päris prisket sümboolset väärtust. Teame üpris hästi, sest astume teiega sama sammu. “Ma arvan, et peab midagi muutuma, mida iganes see tähendab,” ütles Liisi ühes intervjuus. Kuidas tunne on? Hirmuäratav?

QBA: 19 tuli ka kuidagi ootamatult. 20 tuleb ikka mingisugune festival ära korraldada. Muidugi on 20 päris maru. Palju aastaid. Eks me peame sisemiselt olema ka pidevas muutumises. Olema noored vaimult, hingama sisse värskeid tuuli ja laineid. Muidu on oht, et masinavärk kiilub kinni. Eks meil kolmel on ju omad välja kujunenud päevased rutiinid, oma iseloomud, elu väljaspool trummi ja bassi. Eks seda tuleb turgutada värske verega, see on paratamatus. Miski pole sama igavesti, isegi mitte Tjuun In.

L.Eazy: Hirmuäratavat tunnet ei ole, see krõks, et „Appi, mis vanus!”, käis ära siis kui Tjuun In peosari sai 16. Tagantjärgi vaadates oleme oma asja kuidagi isemoodi ajanud, kuna mulle isikukultus on täiesti vastumeelne ja meie kolmeliikmelisse kooslusse kuulub ka üks kunstnik, siis oleme olnud ka ettevaatlikud Tjuun Ini kui kaubamärgi või brändi käsitlemisega. Ärilises perspektiivis on see muidugi kahjumlik ja naeruväärne, aga me kuidagi ei ole suutnud Tjuun ini müüa nagu toodet. Pigem on see meie jaoks olnud kohati nagu mõni kunstiprojekt, orgaaniline eksperiment.

Sõbranna noor sugulane, tema peole kaasa kutsumise peale vastas paar aastat tagasi, et ei, mis, see on see keskealiste pidu, ma ei tule. Ja nüüd juba umbes aasta aega vahelduva eduga käib me peol. Tjuun In ongi selline koht, kus erinevad põlvkonnad saavad sõbralikult koos hakkama, pole vaja vanuseliselt lahterdama hakata.

Mis on kõige toredam, hoolimata vanusest - Tjuun Inile tullakse ikka rohkem artiste/muusikat kuulama ja tantsima. Sotsialiseeruma ja sõpradega kokku saama muidugi ka, aga need pole esmajärjekorras olulised! One Love!

Ivo Kiviorg
Ivo on olnud radaseitsme aegade algusest selle eestvedaja ja üks kirjutajatest. Aja jooksul teinud kaastööd pea kõikidesse kohalikesse päevalehtedesse ja hunnikusse ajakirjadesse ning olnud nõu ja jõuga abiks mitmete ürituste ja festivalide korraldamisel.

Vaata selle autori kõiki artikleid »