Homme, 16.oktoobril, toimub kohvik-klubis „Sinilind“ iga-aastane Revo Jõgisalu mälestusüritus Forevo. Seekordsel kontserdil tähistatakse kümne aasta möödumist albumi „Legendaarne“ ilmumisest. Asjaosalised Genka ja Paul meenutavad, kuidas üldse omal ajal plaat teoks sai ning millise koha see on leidnud Eesti muusikamaastikul.
Kui suvel ilmus kriitikute edetabel Eesti kõige olulisematest plaatidest, oli "Legendaarne" väga kõrgel, 14. kohal. Aimasite seda ette või tuli veidi üllatusena?
Genka: Ma arvasin, et saja seas ta äkki ikkagi on, sest see on märgiline album. Aga et ta kriitikute tabelis nii kõrgel kohal oli, sellest ma olin rämedalt üllatunud. Arvestades neid olusid, kuidas me selle plaadi tegime ja selle asja linti saime, siis see oli päriselt minu jaoks fucking üllatus.
Paul: Tabel tabeliks. Mulle läks korda pigem rahvahääletus hinge. (R2 Eesti parima plaadi rahvahääletusel oli "Legendaarne 8. kohal – toim.)
Genka: Rahvahääletuse puhul mängib rolli see, et mõned kasvasid plaadiga koos üles. Kriitikud aga restardivad ennast igal 1. jaanuaril uuesti ja see, et neil plaat üldse meeles oli, on minu meelest lahedam.
Kui natuke meenutada, siis võttis teil albumi kirjutamine päris mitu aastat aega. See ei olnud ju poole aasta töö?
Genka: Me tegime ingliskeelset Toe Tagi ja meile anti mõista MFM Recordsi poolt, et meil on plaadidiil silmapiiril. Plaadifirma inimesed tulid meid Pühajärve Beach Party’le vaatama. Meil ei olnud midagi teha, vanad asjad kadunud, tahtsime üllatada. Ühe ööpäeva jooksul tegime uued taustad ja räppisime inglisekeelseid sõnu. Olime ka öö läbi napsu võtnud ja olime laval täitsa segi. Plaadifirmas olid väga konservatiivsed inimesed ning seetõttu oli üllatus suur, kui nad ütlesid, et kõik on väga lahe, aga tehke nüüd kõik asjad eesti keeles ka. See oli väga üllatav lähenemine meie jaoks.
Paul: Mingi 2001-2002 hakkas pihta see tegemine. Kogu see jurr võttis kaks aastat aega.
Genka: Kauem vist ikka?
Paul: Albumi salvestamine Eesti mõistes kaks aastat on pikk aeg. Me olime mitu korda nädalas stuudios, lindistasime seda. Ikkagi võttis kaks aastat.
Genka: Keiss oli selles, et vahepeal tehti A-Rühm. Ühes loos oli riim „Eesti Toe Tag vs liiminuusutajad“. A tundus, et eestikeelne asi läheb väga hästi.
Toe Tagist rääkides mainite alati ära esimese kassett-albumi „The Real Kuhnja Homophobes“, mille olemasolust teatakse, aga tundub, et keegi pole kunagi kuulanud?
Paul: Ongi nii või? See peaks internetis üleval olema.
Genka: Me tegime selle kasseti, mõtlesime, et mis selle nimeks paneme. Panime „The Real Kuhnja Homophobes“, me olime ilged homofoobid. See näitab hästi seda keissi, mis praegu ühiskonnas toimub. Me pidime ju kellegi vastu rebelid olema. Kedagi ei osanud valida, valisime homod. Esimeses intervjuus, mis oli Siim Nestori esimene intervjuu Eesti Ekspressis, küsis ta: „Kas te olete homofoobid?“. Paul ütles: „Ei ole“, Revo ütles: „Ma olen ühe korra mehega tatti ka pand“ ja mina: „Ei, kurat, ma ei tea. Kui käe püksi panevad, siis on jama“. (Rõkkav naer kõigi poolt) See näitab jumala hästi, et me ei teadnud, mis keiss on ja võitlesime ühiskonna kõige nõrgema lüli vastu, keda üldse võimalik valida.
Paul: Eminem tegi sama asja. A nüüd ta on okei vist.
Genka: Nüüd ta on okei jaa. Aga iseenesest see kassett – tehti 500 kassetti, kõik müüdi läbi. Ma olen mõelnud, et osad bändid peavad häbenema oma esimesi üllitisi, aga meie ei häbene. Riimid-riimideks, need olid siuksed laenatud riimid, aga lood olid tegelikult väga head.
„Legendaarset“ tehes seisis vist asi selle taga ka, kui kiiresti jõuab Paul taustad valmis?
Genka: Mul on Pauliga siuke lahe suhe. Kui see oleks mehe-naise vaheline, siis oleks nagu, et mees teeb sulle kümme abieluettepanekut, siis sa ühe korra ütled yes. Mul ei kliki kunagi ära, kui taust lahe ei ole. Kui taust mulle sobib, siis teen sõnad. Mitu korda on Paul öelnud, et see on jumala lahe taust. Mina vastu, et võib-olla ongi, aga mul ei tule sinna peale sõnu. Ma arvan, et Paul on mulle kirjutanud kõige rohkem taustasid üldse. Legendaarse jaoks kirjutas ta 50 tausta ja 14 said teoks.
Kui suur oli Revo panus „Legendaarse“ kirjutamisel?
Genka: Kui võrdlust tuua, siis Revo oli nagu House of Paini Danny Boy. Ta oli hype-man, kes meeldis naistele ja ta oli lava peal ikka karakter. Tõi meile palju fänne.
Paul: Ta oli muusikalises mõttes tasakaal. Henryga sobis väga hästi kokku.
Kas ta kirjutas ise ka?
Genka: Ei kirjutanud. Ma kirjutasin kõik sõnad ja teadsin täpselt, kuidas talle mingid asjad sobivad, mida ta oskab hästi teha.
Kui te hakkasite järgmist albumit kirjutama, kas oli pinge ka, kuna „Legendaarne" oli niivõrd edukas?
Genka: Oli. Plaadifirma ütles, et teil on pressure peal, teine plaat tuleb sama kõva teha. Me Pauliga teeme aga seda, mis tuleb. Punnitada ei saa. Me ei tee Lõhmuse värki. Me ei lasknud sellest end heidutada. Tegime seda, mis tuli.
Paul: Minu meelest oli rohkem pinge peal „Legendaarsega“. Selle tegemisel pidime lihtsalt mingi arvu lugusid kokku saama, et see välja anda, muidu jõuavad teised ette. Plaadifirma meelest vähemalt. Kõik lood, mis tulid, olid siiras punk. Teine plaat on rohkem läbi mõeldud ja seda tegime kokku viis aastat. "Legendaarse" peal on vähem kaalutlemist, see lihtsus ja energia ongi see, mis lood hittideks tegid ja miks teise plaadi peal ei ole nii palju hitte. Kuigi popmuusika mõttes on teise plaadi lood palju küpsemad ja raadiosõbralikumad, aga seal ei ole nii palju naiivsust. See naiivsus ongi nende lugude võlu. Kui sa lihtsalt karjud: „Le-gen-daarne“, siis inimestel on seda lihtne meelde jätta. Samamoodi „Pankroti“ taust on paroodia. See on huumoriga tehtud. See oli tolleaegse klubi dancehalli/hip-hopi paroodia.
Vanemaks saades tahad vist ennast rohkem proovile ka panna ja vaadata, milleks võimeline oled?
Genka: Võib-olla ongi see keiss, et me tahtsime olla põnevamad või mehaanilisemad. Meil on aga nii vedanud. Me oleme teinud kaks Toe Tagi plaati n-ö puusa pealt ja need on rahvale meeldinud. See tähendab seda, et whatever we do, rahvale meeldib. (Naer)
Genka, kui sa üksi esined, mille peale rohkem publik pöördesse läheb, kas sinu soolovärkide või vanade Toe Tagi lugude peale?
Genka: See sõltub, kus sa esined. Vanadest Toe Tagi lugudest teen „Deja Vu’d“, „Pankotti“ ja „Legendaarset“. Need toimivad alati. Classic shit. Teise plaadi pealt olen teinud paar korda „Kõik teavad sinust kõike“. „Legendaarset“ teavad kõik – idioodist maamõõtjani välja. See on nagu „Kikilipsu“ keiss. Ivo Linna võib kasvõi trip-hopi teha, publik nõuab ikka „Kikilipsu“.
Paul, me kunagi rääkisime, et arusaadavatel põhjustel Toe Tag lõpetas, kuid sa ei välista, et teed Genkaga veel kunagi koostööd. Olete koos midagi hiljem teinud?
Paul: Keegi ei tea. Praeguse seisuga ei tee midagi, aga kunagi ei tea.
Tahes tahtmata tuleks rahva poolt see võrdlus, et see on justkui Toe Tag, ainult et ilma Revota?
Genka: Jep.
Paul: Viimane koostöö oli ühekordne projekt. Korvpallilugu. See läks sinna, kuhu vaja ja rohkem pole sellest midagi kuulda olnud.
Rääkige peost ka. Lisaks „Legendaarsele“ teete veel midagi?
Paul: Ei teegi midagi muud. See on esimene võimalus peale kolme aastat ja viimane võimalus näha midagi lähedast Toe Tagile sellisel kujul, et laval on enam-vähem seesama koosseis, kes viimastel kontsertidel. Ainult, et sõbrad tulevad Revo asemel appi.
Genka: Sellist asja pole varem olnud, et terve see plaat tuleks esitlusele.
Paul: Me ei ole otsustanud, kas tuleb samas järjekorras, aga album tuleb algusest lõpuni ja rohkem mitte midagi.