1982. aasta 25. juunil ilmunud "The Thing" alustas \u00fcsna v\u00e4etilt, p\u00fcsides k\u00fcll n\u00e4dalaid kinokassa esik\u00fcmne teises pooles ja teenides tagasi tootmiseelarve, aga filmi retsensioon oli vilets ja sel suvel varjutas k\u00f5ik muu meeletut s\u00f5itu teinud "E.T". Tegemist oli John Carpenteri<\/strong> esimese suure stuudiofilmiga, filmil oli eelarve, mis lubas spetsiaalseid v\u00e4liv\u00f5tteid ja \u00fcsnagi t\u00f5siseltv\u00f5etava meeskonna palkamist. Kuigi Carpenter on hiljem nentinud, et 500 elanikuga Kanada v\u00e4ikeasula Stewarti l\u00e4histel filmides oli puudu \u00f5llest.<\/p>\n

Ei saa \u00f5elda, et film olnuks oma ajast ees, pigem just v\u00e4ga omas ajas. Ilmselt sel lindil lihtsalt vedas ja t\u00e4naseks on "The Thing" kultusteos siin ja sealpool polaarjoont.<\/p>\n

Filmil on oma kindel koht Antarktika popkultuuris ja esialgu Kuldsele Vaarikale nomineeritud Ennio Morricone<\/strong> muusikalisest saatest \u00fcle j\u00e4\u00e4nud palad leidsid aastak\u00fcmneid hiljem osalist taaskasutust Tarantino<\/strong> filmis "Hateful Eight", mille eest noppis Morricone Oscari.<\/p>\n

Filmi p\u00f5hjal on valminud koomiksisari, tehtud arvutim\u00e4ng ja sellele on v\u00e4ndatud eellugu. Ja nagu t\u00f6\u00f6stusharustandard ette n\u00e4eb, on filmist kokku vehitud ka romaan – arvestades, et film p\u00f5hineb romaanil, mille ainetel oli juba 51. aastal film v\u00e4ndatud, peab see lausa mitmekordselt destileeritud kraam olema.<\/p>\n

"The Thing" maalib tr\u00f6\u00f6stitu pildi, kuidas 12-pealine meestesalk, kes v\u00f5ibolla on kange lumehangede vahel teadust tegema, aga ei ole mitte kuidagi kohastunud koost\u00f6\u00f6ks, peab tulema toime maav\u00e4lise diversandiga, kelle plaanidesse omaettehoidvad, usaldamatust \u00fclesse n\u00e4itavad ja \u00fchest \u00e4mbrist teise astuvad inimesed v\u00e4ga h\u00e4sti passivad. Nakatunud ei paista arugi saavat, mis nendega toimub ja kui nad m\u00f5istavad, on juba hilja – ihu on neid reetnud.
\nValminud k\u00fcll k\u00fclma s\u00f5ja ajal, k\u00f5lab selles siiski rohkem 80date alguse AIDSipaanikat kui punastehirmu. Paranoia k\u00fctuseks ei ole poliitiline vaid bioloogiline tegur, mis annab filmile hoopis apokal\u00fcptilisema tooni.<\/p>\n

<\/span> MAA V\u00c4HEMALT 100 000 AASTA EEST. Lendav taldrik v\u00f5\u00f5rkehaga pardal h\u00e4damaandub Antarktikas, Pronksi ja Gonsiori ristmikust planeedi j\u00e4rgmisena k\u00f5ige ebamugavamas kohas.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>TALV ANTARKTIKAS. Naljakas t\u00e4psustus kontinendil, kus neli aastaaega on talv, talv, talv ja talv. Ilmselt siis \u00fcks neist. Kindlasti ei ole tegemist astronoomilise talvega, kui Antarktikas valitseb loodusseaduste kohaselt polaar\u00f6\u00f6, p\u00e4rast mida hakkab tasapisi valgemaks minema. Filmis on k\u00f5ik otse vastupidi.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>TALVER\u00d5\u00d5MUD. Norra uurimisjaama Thule meeskond j\u00e4litab nakatunud koera. Thule asus \u00dchendriikide jaamast tunnise kopterilennu kaugusel, koera on terve tee taga aetud, aga relvastatud mehed kopteris ei ole teda siiamaani isegi mitte vigastada suutnud. Koera rollis Jed, hundi ja malamuudi segu, asjaosaliste andmetel suurep\u00e4rase n\u00e4itlejatalendiga loom, kes oma pika elu jooksul j\u00f5udis m\u00e4ngida mitmes linateoses, "The Thing" oli tema esimene filmiroll. Kuigi selles stseenis asendas Jedi kaskad\u00f6\u00f6r.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>GRUPIFOTO KOPTERIVRAKIGA. Norrakate kummalised juhtumised USA v\u00e4lijaamas nr 31 l\u00f5ppesid enne kui need alatagi j\u00f5udsid. Kopteripiloot laskis kogemata kombel enda koos s\u00f5iduriistaga \u00f5hku, umbkeelset, h\u00fcsteerilist ja relvastatud Larsi tulistas USA jaama komand\u00f6r Garry.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>KOMMUNIKATSIOONISPETSID. Vonneguti "T\u0161empionite eines" maandus kolkatalu \u00f5uele tulnukas, kellel oli edastada t\u00e4htis s\u00f5num, aga see tulnukate liik kasutas suhtlemiseks stepptantsu ja peeretamist. Perepea ei saanud aru ja l\u00f5i ta ahjuroobiga maha. \u00dchendriikide jaama sabunud Lars t\u00f5i samuti olulist s\u00f5numit, aga oskas vaid Norra keelt. Sel hetkel ainukest n\u00e4gijat tulistati silma.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>SUVI S\u00dcDAMES. Peategelane, kopteripiloot MacReady, s\u00f5pradele lihtsalt Mac, ei pidanud paljuks Antarktika lumek\u00f5rbes kanda sombreerot. V\u00e4ga meta, sest filmi ilmastikuefektid lindistati Palm Springsi k\u00f5rbes. Kas sombreerokandmise t\u00f5ttu v\u00f5i selle kiuste elas Mac jaamast eemal asuvas tornis. Arvestades, et pisut varem valas ta p\u00e4rast arvutile kaotatud malepartiid masinasse klaasi viskit, oli ta ka hirmus riiakas kaotaja. Selline j\u00e4meda pinstlijoonega t\u00f5mmatud karakter, kelles ei olnud klassikalise kangelase materjali, sobis filmi meeleoludega igati.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00d5\u00d5VAKAADRITE KLASSIKA. Salap\u00e4rane vari seinal ja jaamas ringi nuuskiv nakatunud koer otsimas saaki.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>SEE ON KUKESUPP. Norrakate mahap\u00f5lenud jaamast v\u00f5eti edasiseks uurimiseks kaasa poolp\u00f5lenud raibe, mis ei \u00e4ratanud jaamameeskonnas sugugi sellist \u00fcllatust kui v\u00f5inuks eeldada. Kogu terve filmi suhtuti ohutustehnikasse v\u00e4ga \u00fcleolevalt. Ainuke, kes olukorda anal\u00fc\u00fcsis ja arengutest suurt pilti omas, oli bioloog Blair, kes selle info t\u00f5ttu endast niiv\u00f5rd v\u00e4lja l\u00e4ks, et ta tuli igaks juhuks teistest isoleerida.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>BECHDELI TEST. Korra n\u00e4eb filmis ka naisi, kui mehaanik Palmer vaatab teleshowd. Palmer oli tegelane, kellega ei soovi kangialuses kohtuda isegi p\u00e4evasel ajal. Pidevalt pesemata k\u00e4tega ja teksavestistatud vanden\u00f5uteoreetik, kes omas VHS kollektsiooni, mis koosnes linti v\u00f5etud teleshowdest.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>VEEL DISKRIMINEERIMISEST. On levinud seisukoht, et mis see arvutiga t\u00f6\u00f6tamine \u00e4ra ei ole, muudkui vajutad nuppu ja masin teeb ise k\u00f5ik \u00e4ra. Film taastoodab seda stereot\u00fc\u00fcpi, kui Blair sisestab konsooli t\u00e4pselt, aga siiski argikeeles esitatud k\u00fcsimuse, millele masin sama selgelt vastab. T\u00e4iesti naeruv\u00e4\u00e4rne.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>MIDAGI ON M\u00c4DA. Filmist selgub, et edasi-tagasi lend Thule jaama v\u00f5tab 2 tundi, samuti selgub, et noolega n\u00e4idatud punktis, viis-kuus miili jaamast, peaks asuma kosmoselaeva vrakk. Meile teada oleva Antarktika mastaapidega v\u00f5rreldes on jaamade vahe julgelt \u00fcle 1000 km, filmi pakutud infost l\u00e4htudes alla 50 km. K\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b, kas filmis kasutatud helikopterid olid v\u00e4ga hea v\u00f5i siis v\u00e4ga viletsa lennuv\u00f5imega?<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>BADASS. Illusioon ei ole kaugelt t\u00e4iuslik, ent kaader on v\u00f5imas.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>POLAARJAAMA\u00dcKSINDUS. Polaarjaamas talvitumisega kaasneb teinekord s\u00fcndroom, mis paneb inimese k\u00f5iksugu vigureid tegema. P\u00f5dejat v\u00f5ivad vaevata unetus, n\u00e4rvilisus, depressioon, m\u00e4luh\u00e4ired, k\u00f5huh\u00e4dad v\u00f5i need k\u00f5ik korraga. Juuresoleval pildil uurib puhkeruumis ajaviite korras \u00fcksi viskit joov Mac kellegi poolt jaama k\u00f6\u00f6ki vedelama j\u00e4etud, r\u00e4sida saanud ja m\u00e4\u00e4rdunud aluspesu. Kogu s\u00fcndroom \u00fches lohutus stoppkaadris.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>KOMPOSITSIOONIKULDA. Anamorfsele lainurgale iseloomulikud moonutused kogu oma ilus.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>COGITO ERGO SUM. P\u00e4rast nakatunu avalikku p\u00f5letamist on t\u00e4pselt \u00f5ige aeg vestelda tunnetusteooriast. Mac v\u00f5tab j\u00e4iga seisukoha, et viimane epistemoloogiline autoriteet on tema ise, \u00fclej\u00e4\u00e4nud kaader j\u00e4\u00e4b sellise subjektiivse idealismi suhtes skeptiliseks. Kogu teine pool filmi keerlebki selle k\u00fcsimuse \u00fcmber. Aga seda ei peeta maika v\u00e4el k\u00f6\u00f6gilaua taga viina visates, vaid m\u00e4ngus on askeldav inimene, l\u00f5hkeaine ja elav tuli.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span> KOMPOSITSIOONIKULDA. Topeltfookus kogu oma ilus. Dean Cundey oli 70date l\u00f5pust kuni 80date keskpaigani Carpenteri ihuoperaator, nende koost\u00f6\u00f6na valmis 5 filmi. See andis Cundeyle hea hoo, hiljem on ta saanud ka Oscari nominatsiooni ja tema portfoolios on muude hulgas "Back to the Future" sari ja "Jurassic Park".<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>H\u00c4RRASMEESTE DISKREETSUS. Mac vestleb kuurist improviseeritud isolaatorisse paigutatud Blairiga, kes laseb parasjagu hea maitsta purgiubadel. Asjaolul, et viimane on lakke sidunud poomisk\u00f5ie, ei peatuta – nii tundlikku teemat ei ole h\u00e4rrasmeestel omavahelistes vestlustes kombeks t\u00f5statada.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>KEHAHORRORI \u00d5PIKUN\u00c4IDE. Jukerdava s\u00fcdamega geoloog Norrise rindkere avaneb elustamise k\u00e4igus hiigelsuurteks l\u00f5ugadeks. Filmis leiavad mitmed efektistseenid aset h\u00e4stivalgustatud ruumides, t\u00e4nap\u00e4eval norm, ent tol ajal pigem erand, sest efektide robustsust tuli harilikult pimedusega varjata.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>RATED R. Film p\u00e4\u00e4ses kangemast reitingust, sest tehisvere asemele pruugiti erinevat v\u00e4rvi limasid. Antud juhul ka n\u00e4iteks mikrouunitud n\u00e4rimiskummi ja sulatatud plastikut. Praktiliste eriefektidega m\u00e4ssanud meeskonda juhtinud Rob Bottin t\u00f6\u00f6tas filmi kallal sellise isuga, et vajas p\u00e4rast v\u00f5tteperioodi haiglaravi.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>T\u00d5EPOOLEST. You gotta be fuckin’ kidding.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>I KID YOU NOT.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>MEHINE V\u00c4RK. Suppi s\u00fc\u00fcakse kahvliga, elutoas tehakse suitsu ja vereproovi v\u00f5tmiseks kasutatakse skalpelli. Antud juhul soovitakse kontrollida, ega raadiooperaator Windows ei ole nakatunud.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>MAC vs WINDOWS. Ka Mac on puhas.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>V\u00c4IKESTVIISI INSENER. V\u00f5\u00f5rkeha on j\u00e4\u00e4koopas pannud kokku lendava taldriku, kasutades vaid k\u00e4ep\u00e4raseid vahendeid. Arvestades jaama helikopteri lennuv\u00f5imet, v\u00f5ib tekkida erinevaid k\u00fcsimusi.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>L\u00d5PUBOSS. P\u00e4rast heitlust k\u00f5ige kummalisema vormi v\u00f5tnud v\u00f5\u00f5rkehaga, on ainukesed elluj\u00e4\u00e4nud peamehaanik Childs ja Mac. On kahtlustatud, et \u00fcks neist on nakatunud, liikvel on erinevaid h\u00fcpoteese. Kuna v\u00f5\u00f5rkeha r\u00fcndas peamiselt \u00fcksikuid inimesi, on l\u00f5pplahendus sant, vaata mispidi tahad.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>
\n<\/span>TULI JA J\u00c4\u00c4. Sajandeid m\u00f5tlejate p\u00e4id vaevanud probleem, kas maailm l\u00f5ppeb tules v\u00f5i j\u00e4\u00e4s, saab filmi viimaste kaadritega ammendava vastuse. M\u00f5lemas, aga omas j\u00e4rjekorras. Otsekui metafoor P\u00e4ikese paisumisele punaseks hiiuks ja Universumi soojussurmale. Liigub ka filmi alternatiivne l\u00f5pp, mis l\u00f5igati televersiooni tarvis, kus p\u00f5leva jaama j\u00e4rele on lisatud stseen, kuidas ilmselt nakatunud koer jookseb m\u00f6\u00f6da j\u00e4\u00e4v\u00e4lja. V\u00f5ibolla uue laagri, aga v\u00f5ibolla hoopis pingviinikoloonia manu.<\/em><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

"The Thing" linastub H\u00d5FF’il, laup\u00e4eval, 29. aprillil kell 23.30.
\nH\u00d5FF 2017<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span><\/span>Kuvapaugugalerii John Carpenteri suurfilmi "The Thing" teemadel. Film linastub laup\u00e4eval, 29. aprillil kell 23.30 H\u00d5FF’il.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94287"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94287"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94287\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":105290,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94287\/revisions\/105290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94287"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94287"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.rada7.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=94287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}