mida loed hetkel?

Rene13
20-11-2014
kell 10:31

Loen raamatut, mida lugedes on inimesed aidsi saanud.Gang Bang at the Gathering: A Juggalette Sex Adventure

Osmium
28-11-2014
kell 20:20

Just alustasin "Universumi suureooneline ehitus" (Hawking ja Mlodinow)

Mainin et see muutus paremaks. Kvantfüüsika on mulle võõras, nii et mõttepause tekib üksjagu. Aga kipa on küll..eriti see osakeste käitumine. et käitumine sõltub vaatlusest, et oleviku seisust ei saa määrata minevikku ega tulevikku ja nõnda edasi..uvitav mida kvantfüüsikud aju talitlusest arvavad? mitte tehniliselt, vaid idee poolest. aju ju elektrit täis, ja alles hiljaaegu leiti et närvirakud saavad teine-teisega suhelda mitte aint keemiliselt, vaid ka faking elektromagnetväljade tekitamise kaudu. whaaat.

Ja selles raamatus on kenad pildikesed!

Osmium
01-12-2014
kell 11:13

aju ju elektrit täis, ja alles hiljaaegu leiti et närvirakud saavad teine-teisega suhelda mitte aint keemiliselt, vaid ka faking elektromagnetväljade tekitamise kaudu. whaaat.

Kus elektrit, seal ka elektromagnetvälju! A täiesti omaette teema on see, kui reaalselt närvirakud SUHTLEVAD ka elektromagneteetiliste jõudude kaudu.
Siin tekib ruumi ulmeks! Et kas elektroonika võiks ajutalitust mõjutada? Üldiselt on olmeelektroonika vooluringid liiga nõrgad, et peakoljust läbi murda, küllap, aga näiteks kõrvus on ju auk..ja silmis ja ninas :P
See pole midagi enamat kui kräkkpott, jah, aga kui Aleksander Beljajev kirjutas "Maailmavalitseja", siis ma võin endale siukse rada7-me postituse kirjutamise lubada.

Rene13
11-12-2014
kell 14:10

Kui tänavusest aastast vaid 1 maakeeles ilmunud raamat valida siis eile õhtul ilmselt leidsin parima.
LR'is ilmunud Marusja Klimova "Siniveri"
80-date lõpu Leningradi UG. Peamiselt homod, luuserid ja poeedid käivad läbi. Viin voolab pidevalt. See raamat loeb ennast ise. Nüpeldab Tiblastani sama halastamatult kui Zinovjev või Solženitsõn, muidugi mõista neid kopeerimata. Ja krt kuidas mulle istub eriti slaavlaste seas levinud võime anda edasi sotspornot ja absurdi nii, et neid on üksteisest võimatu lahutada, selle taga ei ole pisarat välja meelitavat tehnikat ega killurebimist omaette eesmärgina.
Siia otsa pildike Klimova Leningradist: "Kangialustes haises pask". Ideaalilähedane lause.

Osmium
05-02-2015
kell 19:42

Netis leidub Hemingway app, mis soovitab kuda teksti muuta, et tuleks ladus konkreetne jutt nagu Hemingway'l.
Noh, võtsin siis teksti Hemingway novellist ja see app kritiseeris jõhkralt :P Näiteks need jämedalt välja toodud laused peaks ümber sõnastama, sest need laused jämedad on liiga keerulised et mõista:

She shot very well this good, this rich bitch, this kindly caretaker and destroyer of his talent. Nonsense. He had destroyed his talent himself. Why should he blame this woman because she kept him well? He had destroyed his talent by not using it, by betrayals of himself and what he believed in, by drinking so much that he blunted the edge of his perceptions, by laziness, by sloth, and by snobbery, by pride and by prejudice, by hook and by crook. What was this? A catalogue of old books? What was his talent anyway? It was a talent all right but instead of using it, he had traded on it. It was never what he had done, but always what he could do. And he had chosen to make his living with something else instead of a pen or a pencil.It was strange, too, wasn't it, that when he fell in love with another woman, that woman should always have more money than the last one? But when he no longer was in love, when he was only lying, as to this woman, now, who had the most money of all, who had all the money there was, who had had a husband and children, who had taken lovers and been dissatisfied with them, and who loved him dearly as a writer, as a man, as a companion and as a proud possession; it was strange that when he did not love her at all and was lying, that he should be able to give her more for her money than when he had really loved.
We must all be cut out for what we do, he thought. However you make your living is where your talent lies. He had sold vitality, in one form or another, all his life and when your affections are not too involved you give much better value for the money. He had found that out but he would never write that, now, either. No, he would not write that, although it was well worth writing.

Osmium
05-02-2015
kell 19:46

Mulle see piiikk keskmine jäme lause meeldib. Nagu mulle meeldisid ka Prousti "Swanni armastuse" laused, mis laiutasid mitme lehekülje peal. Mõnna ju.

Osmium
24-02-2015
kell 22:34

noh, Maeterlinck kirjutas yht-teist kasulikku. nii v6ib isegi moonilillelisi unen2gusid n2ha!

7. Side by side with those whom men and events oppress, there are others who have within them some kind of inner force, which has its will not only with men, but even with the events that surround them. Of this force they are fully aware, and indeed it is nothing more than a knowledge of self that has far overstepped the ordinary limits of consciousness.

8. But this knowledge of self is only too often regarded as implying no more than a knowledge of our defects and our qualities, whereas it does indeed extend infinitely further, to mysteries vastly more helpful. To know oneself in repose suffices not, nor does it suffice to know oneself in the past or the present. Those within whom lies the force that I speak of know themselves in the future too. Consciousness of self with the greatest of men implies consciousness up to a point of their star or their destiny. They are aware of some part of their future, because they have already become part of this future. They have faith in themselves, for they know in advance how events will be received in their soul.

mustkaaren
24-02-2015
kell 23:03

Swann oli lahe lausemeister jah. Aga Kurt Vonneguti omasid nt seedib mu neuroelektroonika paremini.

Osmium
25-02-2015
kell 20:52

Swann oli lahe lausemeister jah.
Swann? Pruuust! l
a Prousti juures h2irib see, et ta aristokraatiast nii kangesti huvitus.
muide, Pariisi linnamuuseumis Carnavalet on kokkuveetud Prousti magamistoa mööbel, ja toaseinad kaetud korgiga - Proust ju elas nagu stutsis, sest tahtis vaikuses kirjutada. kartis palavikuliselt et ei j6ua enne surma oma telliskive valmis.

priidik
26-02-2015
kell 19:06

Aleksander Beljajev "Maailmavalitseja",

mu lapsepõlve lemmikraamat! meeldis rohkem kui "amfiibinimene" ja defineeris teatud meeleolu... bittersweet vms.

priidik
26-02-2015
kell 19:06

hetkel küll kahjuks ei loe seda.

mustkaaren
27-02-2015
kell 14:57

Sorri, Pruust jah. Ma ei loe juba aastaid ilukirjandust, pole aega. Ainult yksikud nimed ja eredamad raamatud on meeles. Praegune lemmikraamat on aga yks pehme sinine vedruköitega kitarriõpik.

Osmium
16-03-2015
kell 08:25

7 What we cannot speak about we must pass over in silence.
Samas on asju, mis on päris ja tuginevad vahetutele faktidele – ja seega nendest on võimalik rääkida.

A muide, vahel ma mõtlen et Wittgenstein oli valus munn. Näiteks ta kirjutas et:
„Death is not an event in life: we do not live to experience death.“
AGA pooled tema õdedest-vendadest sooritasid enesetapu. Ja ta vanemad surid muidugi ka. Teiste inimeste surm oleks justkui iiivent in laif – kuidas see talle märkamatuks jäi? Ja tegelikult kui surra aeglaselt ja mitte unes, vaid näiteks kui üks organ teise järel üles ütleb, siis jõuad oma suremisest teadlikuks saada.

Aga siis ma mõtlen jälle, et ta on pagana nunnu, kui ta kirjutab ajatusest „If we take eternity to mean not infinite temporal duration but timelessness, then eternal life belongs to those who live in the present.“ See ajatuse kogemus on tõesti äge. Näiteks kui oled muusikavoos. Või kirjutad teksti. Või loed!

Osmium
17-03-2015
kell 16:48


Samas on asju, mis on päris ja tuginevad vahetutele faktidele – ja seega nendest on võimalik rääkida.

Ja ei maksa unustada, et loogikareeglite kohaselt sõltub järeldus eeldustest. Eeldustest mis võivad muutuda, ja nii muutub ka järeldus. Nõnda on asjadega, mis on faktid ja millest on võimalik rääkida.
Ilmselgelt ju maailm ei koosne idiootidest ja lastest. Ja kui visata laps üksipäini dzunglisse, siis ta kas kasvab päris faking ruttu üles - või ei jää ellu.

lugeja
17-03-2015
kell 22:25

Alustasin raamatut "Inkade kuld"

Osmium
18-04-2015
kell 23:10

Maughami autobiograafiast:"Kultuur teenib elu. Ta taotleb headust, mitte ilu. Kui sageli sünnitab kultuuriline haritus ag eneseimetlust! Kes meist poleks märganud kuiva muiet kabinetiteadlase suul, kui ta parandab mõnd ekslikku tsitaati, või täheldanud suure asjatundja piinatud ilmet, kui keegi juhtub kiitma maali, mis temale ei meeldi. Tuhandete raamatute läbilugemises pole midagi kiiduväärsemat kui tuhandete vagude kündmises."

Ma ei ole ise midagi märganud kabinetiteadlase suul, a on naljakas, kui Maugham sedasi kirjutab.

Ja siis ta kuskil kirjutas veel, et meil kõigil esineb mõttevirveid, mis oleks alatud, pahatahtlikud, väiklased, isekad, nilbed, snobistlikud või edevad, ja seetõttu peaks teiste suhtes sallivam olema. Ja suhtuma huumorimeelega ka endasse ja teistesse väljapaistvatesse ja väärikatesse inimestesse.

No ma ei tea. Tahaks Maughamiga vaielda. Ja eks ma vaidlesingi siin omaette, oma mahlas, a ühtäkki jäin mõttesse, et kellega ma õigupoolest taas vaidlen? Maugham on ju surnd! See Maugham vähemalt.

Osmium
17-07-2015
kell 22:07

Sattusin lugema David Whyte'i kirjatükke raamatust CONSOLATIONS: The Solace, Nourishment and Underlying Meaning of Everyday Words

Ja nii ta kirjutas sõnast:

VULNERABILITY

To run from vulnerability is to run from the essence of our nature, the attempt to be invulnerable is the vain attempt to become something we are not and most especially, to close off our understanding of the grief of others. More seriously, in refusing our vulnerability we refuse to ask for the help needed at every turn of our existence and immobilize the essential, tidal and conversational foundations of our identity.

To have a temporary, isolated sense of power over all events and circumstances, is a lovely illusory privilege and perhaps the prime beautifully constructed conceit of being human and most especially of being youthfully human, but it is a privilege that must be surrendered with that same youth, with ill health, with accident, with the loss of loved ones who do not share our untouchable powers; powers eventually and most emphatically given up, as we approach our last breath.

The only choice we have as we mature is how we inhabit our vulnerability, how we become larger and more courageous and more compassionate through our intimacy with disappearance, our choice is to inhabit vulnerability as generous citizens of loss, robustly and fully, or conversely, as misers and complainers, reluctant, and fearful, always at the gates of existence, but never bravely and completely attempting to enter, never wanting to risk ourselves, never walking fully through the door.


Raamat annab idee kirja panna omaenda tunnete tõlgendused, läbi eneseanalüüsi.. Ma arvan, et see on hea harjutus selle poolest, et ajukesel on ju lõputu potentsiaal salvestada uusi ideid ja harjumusi. Kui kirjutada enda jaoks lahti emotsioonid, on võimalik luua uusi mõtteradu, mis siis v-o nende emotsioonidega koos aktiveeruks ja võimaldaks neid paremini suunata. Siuke avastusretk või avastamismäng. Paistab, et mul on suisa napoleonilik ambitsioon selle kirjatükiga. Hakkangi kirjutama sedasi nagu tema - püsti seistes, jalad toekalt maas, rajamas oma isiklikku närviteede impeeriumi. Fakjee.

verrückt
31-07-2015
kell 12:23

Hoffmeyer'i "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust". Pealkiri räägib enda eest. Väga huvitav, aga (mulle kui) teemavälisele isikule kohati keeruline (mis pole tingimata halb, aga võib olla demotiveeriv). Lugemiseks peaks olema säilinud bioloogiaalased baasteadmised. Samas on palju põnevaid näiteid toodud, nii et täitsa äge ja hea vaheldus kui muidu teistsuguseid raamatud listis on.

Hiljuti lugesin Caitlin Moran'i How to Build a Girl'i. Põmst oleks pidanud lugema seda tiinekana, natuke nagu selline bildungsroman. Üsna vaimukalt kirjutatud ja kohati veits vulgaarne. Lugu toimub 90ndate algul ja räägib ühest väikese Inglismaa linna tüdrukust, kes otsustab (olude sunnil) saada muusikakriitikuks (ja saada kõike, mis tema arvates selle eluga kaasas käib); sellest tulenevalt tulevad sisse erinevad selle aja bändid, mis tegi asja huvitavamaks. Selline hea ajaviiteraamat.

Rene13
22-08-2015
kell 22:35

Vanalinnas mingist kogumiskarbist sai tasuta võtta.
Mart Kadastik ja Katariina Tammert
"Paarismäng"

Ohjumal, on see vast tekst.
Saan aru, et selles romaanis nais- ja meestegelase vaatevinklist lähtuvad peatükid ühest ja samast romantilisest episoodist on pandud kirja eesmärgiga näidata, et naine on peetusega eluvorm. Iseenesest kirjanduse läbi välja elatud radikaalsus mulle enamajolt istub aga see eeldab, et talent ja mõtete tulisus käivad üht sammu ning tekstis sisalduv radikaalsus on vähemalt mingi maani tunnetatud.
"Paarismängus" on umbes nii, et meesterahvas paneb vaimu selle üsna halvasti küpsenud mõttes ning naisterahva analüüs jääb sinna mõtestatud elutegevusele viitamisest praktiliselt vabastatud pläma tasemele, mida parema mõiste puudumisel võiks nimetada kui tädikestekultuur. See on sooneutraalne mõiste, mis tähistab silmaringi ja maailmavaate elementaarset puudumist ja seetõttu ei ole ka näiteks hedonismina tõsiseltvõetav, isegi kui tädikestekultuuri tekstilised ilmingud kubisevad toiduartiklite, kohvikute, "tõeliste elamuste", "ehtsate kogemuste" jne ohtrast mainimisest. Selline heatujuline tühjus, mida sageli piima- ja mahlapakkidele trükitud kopitekstidest lugeda võib. Ärata end värske energiaga jne lapsikused (rõhk sõnal kused).

Töötasin ka välja kõige ökonoomsema tädikesepruugi, kõik vestlused saab peetud järgneva vormeli abil:
Njämm - lambrusco ja proscutto selles või teises kohvikus.
Prosecco ja perciatelli mingis teises asutuses - urr, urr.

widzhit
26-08-2015
kell 09:54

Arthur C. Clarke "Linn ja tähed"

dokora
26-08-2015
kell 17:48

Lugesin suvekodus kahte kauaaegset lemmikraamatut.

Enn Vetemaa "Möbiuse leht"
Peeter Urm "Päike tules. Viimase näol on tegemist ehtsa krimiromaaniga 1982 aasta Tartus. Noormees Kullo ehk "Timukas" saabub Siberist kuueaastast vabadusekaotust kandmast. Põhjus kinniminekuks, omal ajal keskkooli viimases klassis tungis ta kallale klassiõde Annale, kes armastas rohkem klassivenda Ahtot kui teda. Ahto oli kohtus üks võtmetunnistajatest. Nüüd kolooniat saabudes plaanib ta mõlemile otsa peale teha. Kuidas lugu lõpeb peate juba ise lugema.

Rene13
28-08-2015
kell 20:47

Olen vahepeal laenutanud portsu muusikute kirjutatud või neist kirjutatud eluooraamatuid. Üks nürimaid žanre kui minu käest küsida aga mitmekesisuse huvides olen harjutanud end haarama lektüüri kogu skaala ulatuses.

Nimesid ei nimeta aga ilmselt saab vihjete põhjal hõlpsasti aru, kelle raamatutest jutt.

Ühe Eestiski käinud NY pungiikooni eluloolised pajatused.
Sisaldab mingil määral ülevaadet sealse kontrakultuuri olukorrast seitsmekümnedatel. Hea on, et kirja pandud aga kokkuvõttes jäi lahjapoolseks see lobi, vähemalt selles valdkonnas tekkis soov omada mõnd teravamapilgulist giidi.
Rohkem õnnestunud osa raamatust on märkmed, kuidas karjääri tehti. Autori ja tema elukaaslase meetodiks oli võimalikult suurte nimedega isiklikult tuttavaks saada, et seeläbi hea õnne korral ise püünele pääseda. Kriitiline mass loomingut ja sihikindlus olid neil muidugi olemas. Arvestades raamatu nime - "Kõigest lapsed" - ja tegelaste üldist mentaliteeti, on uskumatult edumeelse skeemi peale tuldud. Umbes nagu avastus, et võrreldes mitteostmisega, kergitab lotopileti ostmine võiduvõimlausi meeletult.
Üldine mentaliteet, millele viitasin, on selline väga halvas mõttes poeediloogika. Küll on kaevanduses oleva kanaarilinnu imiteerimist (rahuldab edevust ja nõuab minimaalselt informeeritust) siis on igasugused poolparanormaalsed ended, mägid ning ettemääratused (lausa numeroloogiani välja) ja lõpuks minu lemmikud, pühalikus toonis esitatud aabitsatõed. Seda ma ütlen, et aforismide loomise peenike kunst on pärast Voltaire'i päris alla käinud, vaid Maalehes ilmuvad paetismid on veel midagi väärt.
Raamatut lõpetades jõudsin veendumuseni, et on vast igav inimene* ja vähemalt sel ajal, mida raamat kirjeldab, ka tõesti kõigest laps.

*kuniks autobiograafia ideeks jääb enese jäädvustamine ja isikliku hingeelu lahkamine ei ole teksti ja teksti autori vahele võrdusmärgi tõmbamine kuidagi ülekohtune.

Elukutselise biograafi koostatud elulugu ühest mitme näo ja naljaka silmaga inglise laulumeehest.
Sellega lõpuni ei jõudnud, sest tegu on hästistruktrueeritud kõlakatega. Lubati tutvustada müüdi taga olevat meest aga selle asemel sai hoopis müüdi taastootmist mehemoodi. Kuigi biograafia autoriks on hoopis naine.

Ühe hollandi taustaga California glämmipundi endise ja prageuse aga mitte vahepealse laulu ja tantsumehe elulooraamat.
Olgu tema muusikalised etteasted nii külmaks jätvad kui tahes, elulugu see vend juba kirja panna mõistab. Või mõistab selles mõttes, et absoluutselt ei mõista. See on halvasti koostatud, pigem pinnapealne kui detailne, ennastimetlev ja hooplev, võimalik, et ka osaliselt väljamõeldis aga kõikidest puudustest hoolimata elab see loba tekstina täiesti omaette elu. Käsikirja olnud suisa 1200lk jagu, raamat on toimetatud 400 peale.
Kui võrrelda eespool mainitud NY pungimammi mälestustega, mis paistsid silma naeruväärse diibi rebimisega siis glämmivenna raamatus on loba vahel päris teravad tähelepanekud. See midagi sellist nagu Benny Hill tutvustaks suuri valgustajaid.
Meeldejäävaimad on ekskursid tuuritamise ja artisti majandamise telgitagustesse, tavapärase hala, läbustamise ja lausa kalvinistliku töökummardamise läppund kolmnurga piiresse mahtuva tüüpteksti asemel kirjeldab autor suure aplombiga, kuidas ta enne iga tuuri esimest kontserti ise lava pesi, see on midagi muud kui korrutada, kuidas oma persehigi otsas tuuribussis istumine on suur töö. Muidugi võib ka lavapesu jutt väljamõeldis olla ent just võime selliseid kujundeid luua teevad tema eluloo vähemalt tekstina õnnestunuks.

Lõpetuseks küsimus.
Kellel on jagada ühe kohaliku avaliku elu tegelase ja muusiku mälestusi, mida autori enda arvates tasuta alla laadida saab? Mul siiamaani lugemata need aga poliitiku spämmilisti ei taha sattuda.

ivo
28-08-2015
kell 21:27

Tule jaluta mu juurest läbi.

Osmium
17-04-2017
kell 20:52

Just hetkel haarasin Andres Laane "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest." Esmapilgul tundub, et siin leidub materjali, mida võiks paigutada kunagi ilmunud ajakirja Sitatorn rubriiki. Nimelt raamatu alguses on tehisintellekti kronos välja toodud silmapaistev AI - vetsupoti loputuskast! Seda seetõttu, et intelligentsus seisneb muutustele eesmärgipärases reageerimises ja seda WC-poti loputuskast ka teeb..veepaak säilitab ju püsiva veetaseme automaatselt. Tegelikult on intelligente hoopis WC-poti leiutaja, a see selleks, Laan tundub igati taibu ja kirjutab ladusalt - piisavalt köitvalt et viitsiks seda lugeda ka hommikul bussiga tööle sõites.

Rene13
18-04-2017
kell 09:28

Nimelt raamatu alguses on tehisintellekti kronos välja toodud silmapaistev AI - vetsupoti loputuskast!.
Sellega seoses. Kodune raamatukogu, kas riiulil või kõvakettal, ei ole raamatukogu kui sealt puudub
Flushed with Pride: The Story of Thomas Crapper
Vesikloseti moderniseerija ja populariseerija ning tuleb välja, et ka AI pioneer. Nomen est omen.

Edit:
Üks teemakohane lugemine veel. Dataskeptik Cathy O'Neil'i
"Weapons of Math Destruction: How Big Data Increases Inequality and Threatens Democracy"
Ja jumala eest, ärge laenutage seda raamatut eka's majandust õppivatele sõpradele.

Rene13
03-05-2017
kell 20:02

Kaks korda olen niimoodi kauplusesse sattunud, et täiesti põhjendatult nupumehe tiitlit kandva Andres Laane raamat on läbi olnud.
Küll aga leidsin pikalt blogijana silma paistnud aju- ja aruteadlase Jaan Aru raamatu "Ajust ja Arust", kus samuti peatutakse tehisintellektil. Raamat on küll kerge ja isegi illustreeritud aga ei ole vilets. Ütleks lausa, et maakeelse populaarteaduse rindel on lati päris kõrgele ajand. Ma võrdlusena kasutan "Mosaiigi" sarja tipmiseid väljaandeid.
Pealegi, nagu muusikule heliredel, on sellised kokkuvõtvad teosed uudishimule väga hea vormishoidmise vahend.

Ühtlasi on raamatukaante vahel ilmunud Charles Percy Snow 59. aasta loeng Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon, millele on lisatud Jerome Kagani "Kolm kultuuri. Loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. sajandil".
Ei tee häbi ühelegi raamatukogule. See tekst on endiselt omal kohal, kuigi füüsikute ja lüürikute debatt on mõõdanik isegi meiekandis ja siia võib maailmalõpu eest pageda, sest asjad jõuavad nii pika viivitusega.

Täna hankisin koertemääraja "Maailma koerad", maksis ainult 10 eurot.
Selle hinna eest parimad 450+ lk.

Rene13
08-05-2017
kell 20:05

Veel üks soodukas. Leidsin imesoodsalt Brewdog'i kaasasutaja James Watti raamatu "Äripunkarid õllemaailmas". Paar eurot aga siiamaani olen veendunud, et maksin sellegipoolest üle.
Esiteks liigub käsi alati kabuurile kui sõna punk väljaspool spetsiifilist plärinat kasutatakse. Kaubamärgina veel ok, arusaadav. Aga ees- ja järelliitena mitmesuguste ühiskondlike ja majanduslike nähtuse küljes tekitab küsimusi.
Mitte selliseid, et pungil on nimbus, au ja staatus, mida ei tohi väärkasutada, vaid pigem selliseid, et see eesliide ei täpsusta ju absoluutselt mitte midagi.
Mis oleks näiteks matemaatikapunkar? Üliõpilane, kes ei saa mõnest teoreemist aru ja hakkab selle peale demonstratiivselt jalgu trampima, keegi, kes loeb keerulisemaid kohti mitu korda, nagu õppeprotsessi puhul aastasadu tüüpiline on olnud või hoopis mõni roosade juustega oivik? Või äkki teeb pungi mainele liiga kui kedagi alla Cantori või Pascali üldse juletakse mainida?
Nüüd on siis äripunkarid. Samuti kaunis kentsakas püstitus. Ometi on ju iga edukas ettevõte kestev eksperiment, püstitatakse hüpotees reaalsuse ja äriplaani suhete kohta. Huvitav, kas siis Disney, Ford ja CocaColaCo on samuti punk? Rääkimata Sonyst, Dellist, Ciscost, Applest või Microsoftist (Jobsi raamatus isegi tsiteeritakse)?
Tea, mille poolest siis mühinal kasvava toiduainetööstusettevõtte näitajad pungimad on? Vaid hipsterile suunatud turundusstrateegia tõttu?
Mul ei ole midagi ette heita Brewdogi majandamismudelile, ise olin rumal, et õigel ajal nende osakuid ei hankind, küll aga on üht teist ette heita sellele raamatule.
Lisaks sellel, et lugemiseks see väga ei kõlba, selle paugutav ja hüsteeriline kõneviis viskab päris kähku üle. See ohu märk kui proosa tarvitamise asemel silm arve hakkab otsima, et äkki siis vähemalt datal mingit lugu rääkida.
Korduvalt meenus üks kohalik telenägu ja muusik, kelle kirjanduslikuks suhtluspruugiks on sarnane ühel duuril ülivõrretes ketramine, eneseimetlusvolüüm 11 peal.
Ja siis sellised uperpallid: ära kuula kellegi nõuandeid, neid jagavad ainult kõlupead. Raamat pmst nõuannetest koosnebki.
Parim neist kõlab umbes nii, et turunišši otsimine on ajast ja arust praktika. Visake see ajaloo prügikasti. Üks lõik hiljem sama peatüki sees soovitatakse ajada oma fookus väga kitsaks, tuleb oma toodet positsioneerida. Eks selline sõnamaagia ole tõesti väga punk.
Huvitav, kas turuosaliste pähe niššide loomisest eraldi meetodi loonud Ries & Trout on samuti pungid taadid või ei ole seda hoopiski mitte? Mine võta nüüd kinni!
Peamiselt ongi poolenisti motivatsioonikirjandus, kus lisaks baasinfot ka turunduse, raamatupidamise ja ärijuhtimise osas. Põhiliseks kannustajaks näib olevat soov lugeja pähe vasardada mõte, et ettevõtlus ei ole muud kui omandatav meelelaad, nagu male- või bridžiharrastus (mitte et nad selles eksiksid). Harjumus mõelda paar sammu ette, osata arvutada ja kasutada kapitali tööriistana. Selles raamatus on osatud impulsiivse lõugamisega ühendada seda kõike.
Kahjuks ettevõtte saamis- ja kujunemisloost midagi väga ivakat ei olegi. Müüdiloomena omal kohal aga ei toida see raamat.
Aga teiste seas sellised nuputerad. Tegele e-mailidega ainult ülepäeviti, väldi koosolekuid ja hõiska harva. Kui see on äripunk siis olen teadmatusest isegi viljelenud.

Osmium
01-08-2017
kell 23:31

Mõtlesin täna, et võiks taaskülastada Raymond Smullyani nuputamisülesandeid - ta on kirjutanud palju-palju loogikapuzzlede ja paradokside raamatuid, mille lappamine mõnel juhul mõjub küll enesekriitika harjutusena kuid lõbus on see alati. Ja nüüd siis guugeldades selgus, et vana on sel aastal surnud...

"Mis on selle raamatu nimi?"

widzhit
03-08-2017
kell 08:52

Esiteks liigub käsi alati kabuurile kui sõna punk väljaspool spetsiifilist plärinat kasutatakse.

y

Rene13
03-08-2017
kell 12:29

Lugemissoovitus suveks

Osmium
05-08-2017
kell 22:10

Lugemissoovitus suveks
Samast rubriigist. Ma mitte ainult ei loe, vaid teen ka. Samas, täna tabasin end taolises tegevuses mõttelt, et see pole põhimõtteliselt sobilik tegevus naisele - olgugi, et ma kasutan isikukaitsevahendeid, phihi

Teine lugemisvara on sobiv kõigile: Tolstoi "Sõda ja rahu"

ajudoonor
06-08-2017
kell 16:40

viimati:

V. Wiedemann - "Püha kaljukitse radadel. Nõukogude hipide rännakud Kesk-Aasias"
Hunter S. Thompson - "Screwjack"
Hunter S. Thompson - "The Curse of Lono"

widzhit
07-08-2017
kell 11:41

Sandman: Master of Dreams

tont
07-08-2017
kell 13:36

Hagakure

There is something to be learned from a rainstorm. When meeting with a sudden shower, you try not to get wet and run quickly along the road. But doing such things as passing under the eaves of houses, you still get wet. When you are resolved from the beginning, you will not be perplexed, though you still get the same soaking. This understanding extends to everything.

Clockout
08-09-2017
kell 17:06

Mats Traadi "Pommeri aed"

Osmium
19-10-2017
kell 23:37

"Kui loomad räägiksid"
W. Gitt, K.-H. Vanheiden

Raamatuke on kirjutatud loomade-lindude-putukate perspektiivist. Näiteks: "Kaalun keskmiselt 140 000 kilogrammi, see on sama palju kui 28 elevanti, 170 härga või 2000 inimest. Te peate mind nüüd küll üheks liikumatuks liha- ja pekimäeks?../..Teie vaalapüüdjad loetlesid minu tapetud kolleegi kõhus 28 000 tindikala../..Kuidas ma pimedas ohvrid üles leian? Eks ikka oma peene kajalokatsiooniga. Läkitan helisignaale, mille kaja seejärel kinni püüan. Helide peegeldumise järgi saan täpse ülevaate nii ohvrite arvust, asukohast kui ka suurusest."

Väga kentsakas kogus numbreid. See teeb mulle alatasa nalja.

Tuleb veel nentida, et kõik need loomad on ka evolutsiooniteooria vastu, sest loogilistele väidetele järgneb kohe: "Minu Looja ei ole mitte 'juhus' ega ka 'pikk aeg': minu looja on see kes viiendal päeval ütles, et linnud peavad maa kohal lendama ja lõi nad kõik liikide järgi. Kas me ei peaks Teda üheskoos kiitma?"

Mulle tundub, et raamatu autorite suutmatus lepitada evolutsiooni religioossusega on tingitud vaimsetest iseärasustest - neil lihtsalt pole võimet kujutleda ette stsenaariume paralleelselt toimuvatest protsessidest, mis on mitme eri mõjuri vallas.

Rene13
20-10-2017
kell 00:35

Elavad fossiilid arutlevad evolutsiooni üle a la Proktofantasmist Faustist.

Latimeeria (vee-elu purist kommenteerib maismaaelu võimalikkust):
Oh narrid, et teid sarvik viigu!
Kas aru endale te andsite,
et neljal jalal ükski loom ei liigu?

Krokodillid (neljal jalal liikumise suured apologeedid) latimeeriale:
Mis, ikka siin? See on skandaal! Siis minge!
Nüüd valgustus on on haarand kõiki ringe,
kuid põrgukambale on vastik iga reegel:
nii targad oleme, kuid tonte täis on Tegel!
Kui kaua roogin hullust meie maal,
ja puhtaks veel ei saa. See on skandaal!

Osmium
28-12-2017
kell 22:58

Brassiillasest sõbranna kuulutas just et loeb Julio Verne'i raamatut. Phuhuhu, Julio!!

P.S. ja O.T.
Džülist on Julioni muidu pikk tee, suisa transatlantiline, nii et aitäh internetile vahemaade lühendamise eest

Rene13
22-01-2018
kell 20:09

Kui on tarvis eelmisest aastast lugeda vaid üks tõlkeraamat ilukirjandust siis Ernst Jünger. „Marmorkaljudel“.
Mees, kelle maine käib küll mitu sammu temast eespool aga kui peakuju lubab, on sellest võimalik mööda vaadata, sest tegemist on poeetilise mõistujutuga teemal "ullikeste poolt kaaperdatud riik". Allusioonid 20. sajandi kõrgmodernistlikele režiimidele on küll olemas aga pole ilmtingimata vajalik selliseid paralleele tõmmata, sest töötab piisavalt universaalselt.
Vaid 104 lehekülge ka.

Osmium
25-01-2018
kell 00:08

Bertrand Russelli "The history of western philosophy"
BR juba proloogis vabandab, et ta pole tegelikult kõiges ekspert, kuid raamat on siiski väga sisutihe ja jätab asjaliku mulje, olgugi et võiks olla konkreetsem. Sobib niisama ideede püüdmiseks. Tundub et huvitavaim mõtiskelu võiks toimudagi kuskil religiooni ja teaduse piiril - BR nimetab seda no-man's land.
Praegu sattus lõik Francis Baconist, kes on teadusliku meetodi mingitsorti papa ja kellest on kohati jäetud sadisti kuvand. BR kirjutab siis et küllap polnud Bacon oma ajastu inimeste seas moraalitum kui mõni teine. Järgmisena väidab ta, et Bacon olevat surnud köha kätte, mille oli ta saanud kui ta kanadesse jääd toppis et uurida nende paremaid säilitamistingimusi. Jäi arusaamatuks mulle miks toppis. Ja kas üldse toppis. Loodetavasti mitte elusalt! Nii mahuka teose puhul ma igat väidet ei usalda, kahtlustan kõrgelennulist grafomaaniat

Osmium
26-01-2018
kell 23:54

Bertrand Russelli "The history of western philosophy"
...Nii mahuka teose puhul ma igat väidet ei usalda, kahtlustan kõrgelennulist grafomaaniat

Tundub siiski et asi pole grafomaanias vaid minus. Raamatu lugemine kulgeb nii aeglaselt, sest pidevalt peab tegema mõttepause ja infotulv on kah suur. Mõtlema peab. Väsitav!

Osmium
10-02-2018
kell 22:31

Andres Kasekampi "Balti riikide ajalugu"
Praegu sattus seik 14.sajandi Leedust, mis oli Euroopa viimane paganlik riik.
14.sajandil muutus osalemine peaaegu iga-aastastes sõjakäikudes Leedu paganate vastu Euroopa rüütlite seas laialt levinud ettevõtmiseks. 1390. aastal käis näiteks Saksa Ordu sõjakäigul tulevane Inglismaa kuningas Henry IV...Tšehhi kuningas Jan võttis 1328.-1329. aasta sõjakäigule kaasa luuletajad, kes pidid sõna tema saavutustest levitama kogu Euroopas.

Osmium
01-04-2018
kell 20:45

Andres Kasekampi "Balti riikide ajalugu"
Vahepeal olen lugenud sajanditepikkusest nõmedusest ja viimaks midagi naljakat. Balti riikide Esimese Maailmasõja-järgse iseseisvumisaja riigipeadest:

Ei Smetona, Päts ega Ulmanis ei pidanud ennast modernseks diktaatoriks, vaid pigem isalikuks taluperemeheks (käsitledes kogu riiki kui üht suurt talu). Ulmanis kuulutaski ennast vähimagi häbitundeta Tautas Vadonis’eks ehk rahva juhiks. Smetona näitas ennast filosoofina, kinnitades, et loeb iga päev Platonit

Ma olen ajaloolane, sest loen iga päev rea eespool mainitud raamatust.

Ühtlasi meenus viimati Louvre'is jalutades nähtud ekspo võimukandjate kujutamisest kunstist - sellest kuidas kunagi oli kuningas uhkes rüüs mõõga, regaalia, piibliga esindamaks võimu ja oma funktsioone, samas kui tänapäeva võimukandjad kannavad portreel vaid mõtlikku pilku ja taustaks on ehk mingi maja, laud või lipp. Iseenesest oleks päris kentsakas kui ametlikul presidendi portreel kujutataks tüüpi püss käes.
rada7 foorumi keskustelu arvestades mainiks et muusikaürituste kroonikas kipub inimeste aksessuaariks olema õllepudel või pokaal (nii palju kui mina tähele pannud olen)…ja muidugi naeratused!

Osmium
29-07-2018
kell 15:51

Tahtsin välja selgitada sõnade "strateegia" ja "taktika" ametlikud tähendused. Guugeldamise asemel haarasin riiulilt sõnastikud (põnevam kuidagi!):

1. TEA Kirjastuse 2002.aasta "Võõrsõnastik"
Strateegia - ühiskondlik-poliitiline juhtimine; matemaatikas mängija käitumist üheselt määrav eeskiri; sõjanduses sõjapidamiskunst; sõjateaduse osa: riigi ja relvajõudude ettevalmistamine sõjaks; oskus läbi viia suuri sõjalisi operatsioone; piltlikult läbimõeldud süsteemipärane tegutsemine; (sõja)kavaluse kasutamine

Taktika - sõj. teadus lahingu ettevalmistamisest ja juhtimisest, allub strateegiale; poliitikas manööverdamise võtted poliitikas ja diplomaatias; kõnekeeles vahendid, meetodid eesmärgi saavutamiseks

2. Vladimir Dahli "Vene keele seletav sõnaraamat" aastast 1862
Strateegia - puudub
Taktika - sõjapidamiskunst; oskus sõjajõududega ümber käia

3. Simon Blackburni "Oxfordi filosoofiasõnastik" aastast 2008
Mõisted "strateegia" ja "taktika" paistavad filosoofias puuduvat hihi n syda

rodeokolonn
29-07-2018
kell 19:54

mis vahe on informatsioonil raamatutes ja informatsioonil internetis

Osmium
30-07-2018
kell 19:50

mis vahe on informatsioonil raamatutes ja informatsioonil internetis
Kasvõi see, et netis leiduva info puhul pole alati teada autor ja eesmärk

Eesti õigekeelsussõnaraamat on netis ka olemas, täitsa tore!

rodeokolonn
06-10-2018
kell 23:07

loen naiste mõtteid #tahanaisedtahavad #gelmibson #freedom

Osmium
20-10-2018
kell 16:40

Stefanus (Tallinna ja kogu Eesti metropoliit) "Pilguheit õigeusku"
Alles alustasin lugemist.
Praeguseks olen välja lugenud, et:
- Kirik on Jumala elu inimestes
- Elu Kristuses väljendub tegelikus teenimise ja vennalikkuse kogemuses ning kus valitsevaks vaimsuseks on märterlikkus, mis on müstiline seisund, kus Ristilööduga samastuv inimene kogeb sõnulseletamatut muundumist ja ülestõusmise täielikkust

See viiimane tsitaat on mu meelest absoluutselt vaimustav.

Siinkohal mainiks ka sel nädalal kuuldud anekdooti (rooma-katoliku preestri suust):
Pühal Peetrusel hakkas taevas igav, nii et ta kutsus Jeesuse golfi mängima. Nendega ühines ka Mooses ja veel keegi. Jõudes ühe augu juurde, mille lähedal on tiik, tekkisid esimesed raskused. Püha Peetrus püüdliku inimesena ponnistas palli lüüa, kuid see kukkus ikka tiiki. Mooses lõi palli ning tiik lahknes kaheks, kuid pall ei veerenud auguni. Jeesuse löödud pall veeres tiigi pinnal, kuid ei veerunud auguni. Neljas mängija lõi palli kaarega lendu ning kui pall oli tiigi kohal hüppas välja kala ning ampsas palli - samal hetkel lendas ligi kotkas ja haaras kala. Kui kotkas jõudis golfiaugu kohale lasi kala palli lahti ning pall kukkus auku.

Religioossele isikule seletab see anekdoot jumaliku ettehoolitsuse printsiipi, teadurile ilmestab see religiooni suutmatust midagi seletada. Teadur oskab midagi seletada, kui ta suudab seda ise esile kutsuda ("ennustada"). Varem olen maininud siin Peter Liptoni teadusfilosoofilisi kirjutisi sel teemal.

Osmium
13-01-2019
kell 11:32

Aristoteles "Nikomachose eetika"
Mõned väljavõtted:
Siin pole tegu vaprusega, kui nad sööstavad hädaohtu, ajendatuna valust ja vihast, ega näe eesolevat hukatust - siis võiksid ka eeslid olla vaprad*, kui nad pn näljased, sest nad ei lähe ka peksmise peale söögi juurest ära.
Ka abielurikkujad mehed teevad himu tõttu palju julgeid tegusid. See aga, mis leiab aset VIHA mõjul, tundub loodusele väga lähedal olevat, ta muutub vapruseks, kui lisandub valik ja eesmärk :(
Ka inimesed tunnevad ärritatuna valu, kuid kättemaks pakub naudingut :(
Need, kes aga sellepärast võitlevad, pole vaprad, vaid võitlushimulised !!!
Nad ei tegutse tänu üllusele ega põhimõtte järgi, vaid tundeelamuse mõjul.

*varjatud tsitaat Homeroselt, vrd. Ilias 11. 558-562, kus kangekaelse eesliga võrreldakse Aiast

Osmium
13-01-2019
kell 11:33

See jutt, muide, paistab hästi kirjeldavat lolle feministe, hihihi... ja paljusid teisi lolle!

Osmium
16-03-2019
kell 12:56

Just lugesin läbi väga hea Ristitee kirjelduse.

widzhit
18-03-2019
kell 15:26

N. Gaiman, T. Pratchett - Head ended

Osmium
12-04-2019
kell 09:37

NÜÜD, mil elu vaheolu mulle koidab,
hülgan laiskuse, milleks elus pole aega
ja astun õppimise mõtlemise ja mõtlustamise õilsale teele.
Mõistku ma nähtuste ja meele olemust,
ja saavutagu ma Kolmikolu NÜÜD, mil olen saavutanud väärtusliku inimkeha,
ärgu jäägu aega seda raisata :)

See on raamatust "SUUR VABANEMINE kuulmise abil vaheolus"

Osmium
01-05-2019
kell 13:45

"Oska olla"
Vilma Parbo
1991

Suhtlemisetiketti tutvustav raamatuke, muhedalt kirjutatud ja väga vahvate illustratsioonidega.

Osmium
18-05-2019
kell 08:54

René Lejeune "365 päeva oma kaitseingliga"
21.sajandil võiks ka öelda kaitsesatelliit!
Ta teab kõike, mida sa teed, ja aitab sind, kui sa püüad siiralt teha õigeid valikuid, aga kui sa käitud teadlikult halvasti, siis ta sind aidata ei saa.

Väljavõte 17. maist:
Saatan on langenud ingel. Ta keeldus vabatahtlikult Jumalat teenimast. Kuni aegade lõpuni on tema tööks võita teisi igavesi olendeid liituma oma ülestõusuga Jumala vastu. Ta on tegutsemas teie seas. Saa jälile tema nõidustükkidele, need on petlikud ja salakavalad. Saatan on säilitanud kogu meie intelligentsi ja ta kasutab seda ainult selleks, et nurjata jumalikku tööd. See õnnestus tal Aadama ja Eevaga, kui ta haavas lõplikult inimloomust. Ent Kristus purustas Saatana võimu. Ta vabastas inimese. Temas oled sa vaba. Kuid ainuüksi Temas.

P.S.
Raamatu autori perekonnanimi Lejeune tähendab prantsuskeeli (lahku kirjutatuna) Noor.

widzhit
21-05-2019
kell 12:25

Art Spiegelman "Maus"

pta
21-05-2019
kell 15:11

Adam Rogers "Kärakas". Et saaks ometi selgeks, mis värk selle alksiga on.

ajudoonor
21-05-2019
kell 19:03

Steve Coogan - "Easily Distracted".

"Judge me on my work, not on the cocaine and the strippers."