kodanikupalk

pimedu11
12-01-2017
kell 11:40

kanada oli esimene riik,soome katsetab.mis teie arvate kas eestis on võimalik kodanikupalk??ja kui teate kuidas kodanikupalk kanadas toimib ja kuidas soome proovib kodanikupalka ande aga teada.

TULD!!

grewu
14-01-2017
kell 12:50

ei ole kanada teemaga kursis, kuid soomes tundub see olema sotsiaalne eksperiment leidmaks vastust küsimusele: kui inimesel on põhivajadused kaetud, kas ta siis viitsib veel tööle minna?
Kodanikupalk tuleb tõsisemalt teemaks siis, kui AI ning robotiseerimine suurema osa praegustest palgatöötajatest mittevajalikuks muudab. Optimistid arvavad, et need inimesed leiavad mingi muu töö või eneseväljenduse, pessimistid (mina nende hulgas) arvavad, et ega ikka ei leia küll. Viimaste hulgast optimistlikumad arvavad, et õnnestub kodanikupalk sisse seada, et need tööta inimesed meeleheitel mässama ei hakkaks, pessimistlikumad (mina nende hulgas) aga arvavad, et need inimesed peavad ise hakkama saama ning kõiksugu düstoopilised tulevikunägemused filmidest-raamatutest realiseeruvad suuremal või vähemal määral.
Hea jutt, mis kajastab kahte võimalikku tulevikustsenaariumi:
Manna

kcx
14-01-2017
kell 15:48

+1 kõigele mida kaaskommentaator grewu ütles, kuna olen täpselt samal nägemusel sellest, kuidas asi läheb. On ainult teatud hulk administreerivaid töökohti kuhu masinatest ülejääke suunata.

Lahe on see, et kui legendaarne europarlamenti pürgija Svetlana Ivnitskaja aastaid tagasi ETV debatis rääkis, et tema töötaks selle nimel, et iga kodanik hakkaks kodanik olemise eest palka saama, siis kõik naersid selle avalduse üle. Tuleb välja, et tädi oli hoopis ajast ees.

Evil Invader
14-01-2017
kell 19:48

Kanadas ka ei ole kodanikupalkka minuteada. Ainult pensionaridel on kergem. riik annab paris kena toetust kui pension mis on valja teenitud on vaike . Kanadas on jah seenioritel palju kergem elu kui Eestis aga samas nooremad peavad ikka hullusti t66d rygama. Mingeid lastetoetusi lastevanematele ka, varem suurt polnud nagu eestis. nyyd vist libreraalid tahavad seda kehtestada.
Muidugi nad voiks ka kanepi ja muu ka legaliseerida aga paljudes piirkondades on see legaalne niikuinii.
Kohti kus head krami legaalselt systida neid tuleb ka juurde nii Vancouveris kui ka isegi suht konservatiivses torontos.

al(tm)
15-01-2017
kell 11:24

ma ei tea, mis düstoopiaid te veel ootate, pange võrrandisse sularaha kaotamine, igasuguse individuaalse kaitsevõimekuse keelamine, isesõitev transport ja sotsiaalmeedial põhinev ühiskond ja Maatriks oleks veel suht leebe koht elamiseks....

(ikka jõuab pärale, et elektrooniline raha on isikustatud ja suvaliselt seotava ja piiratava kasutusega?)

ehk siis midagi sellist, millest Marx unistas ja roosapunamustad siiamaani märgasid unenägusid näevad.

al(tm)
15-01-2017
kell 16:08

(kodaniku)palgast veel...

mingis kommentaariumis jooksis läbi ühe härrasmehe väide, et tegelik tööpuudus on meil (aga võib lugeda, "lääneriikides") ca 40%. tal on point. illustratsiooniks, läinudreedeses (s.o. 13. jaanuari) Sirbis kasutas üks tibi seemendamise kohta sõna "vägistamine". keegi võiks talle soovitada asutada isiklik paelusside kaitseala. sobiv ohustatud liik võiks olla tema vaba valik.

ehksiis, suur osa "töökohtadest" on just nimelt "töökohad". NB! ma ei väida, ega kavatsegi väita, et ainult tootlik töö on see, mis meid õndsaks teeks. aga, fakt on, et suurema vaevata võib eelarvelistest asutustest selliseid imetud töökohti hulgi leida. niiet moel või teisel see kodanikupalk on ka meil kohal, lihtsalt meil on see erisus, et tuleb veel kohal käia ja mingeid formaalseid reegleid täita.

Rene13
15-01-2017
kell 19:59

Minu teada ainuke riik, kus midagi natukenegi kodanikupalga sarnast kehtib, on Iraan. Seal on muidugi oma ajaloolised põhjused. Niisama ilu pärast seda ei kehtestatud.
Seal kaotati ropult kulukaks läinud ja ajale jalgu jäänud kütuse ja elektri doteerimise süsteem aastal 2010 kodanikupalgaga.
Riik maksis kuskil 25% SKP'st dotatsioonideks. Pmst autokütus ei maksnud mitte midagi, paar eurosenti liiter. Selline riiklik sekkumine hindadesse tõi kaasa kütuse smuugeldamise naaberriikidesse, kütuse pillamise, turumoonutuse ja pidevalt kasvavad kulud riigile, sest peale pidi maksma vastavalt tarbimisele. Kütuse tarbimine kasvas 10% aastas (iga 7 aastaga kahekordistus pmst).
2010. aastal tunnistati probleemi, dotatsioonid korjati järk-järgult ära ja selle asemele anti leibkondadele võimalus riigilt hinnatõusu kompenseerimiseks kodanikupalka küsida. See oli mingi 15% miinumpalgast per pereliige, 90% elanikest seda ka sama hakkas.
Kütusehind tõusis 2000%, suure hulga raha ilmumine lõi inflatsiooni 20% peale.
Arvutamisvõimetu ja selle võrra väiksema inimese õiglustunde jaoks persekellad ja kisa tõusis taevani aga Iraani eelarve jaoks hädavajalik samm ja tulemuseks ainuke riik, kus pmst UBI (universal basic income). Aga üldse mitte mingi nunnu värk, vaid radikaalne reform. Varem maksis riik iga inimese kohta 100 taala dotatsioonideks, kodanikupalga puhul kulub ainult 40 per kärss.

Alaska eriolukord ei ole selle kõrval üldse huvitav. Seal on väga hästi majandatud fond, mis sai alguse naftatuludest ja on nüüd poolesaja miljardilise väärtusega koloss, millest iga-aastaselt igale elusolevale Alaska püsielanikele dividende makstakse. Mitte palju, kuskil 1000 taala aastas.
Pmst mittetöine tulu, rantjeeteenistus, sotsialismuse täielik vastand aga samal ajal ka ilmselt ainuke moodus, kuidas tühja koha pealt kodanikupalka üldse saaks võimaldada.

Need Soome, Kanada ja Hollandi projektid on parimal juhul kulukad käitumispsühholoogia või riigiteenuste alased uuringud, ei enamat. Nende projektide puhul savad "kodanikupalka" töötud ja madalapalgalised, seega uuritakse pigem sotsiaaltoetuste reformimise võimalusi, mitte kodanikupalka per se. Näiteks kas maksta töötutele ja madalapalgalistele erinevaid toetusi või asendada need ühe universaalsega. Seda eriti just Soome puhul.

al(tm)
15-01-2017
kell 20:14

seda küll, aga tööhõive struktuursed muutused saavad lähema 10...15 aasta jooksul olema tõsiasi.
kuivõrd see Soome projekt tulevikku suunatud on, kst, aga Kanada puhul on oluline ilmselt sisejulgeoleku aspekt. pole üldse võimatu, et ka meil varsti miskit sellist võib tulla :D

selge on ka see, et rahalisi toetusi kiputakse kuritarvitama, üks variant on talongid, aga juhul kui tegu "plastikuga" saab väga täpselt asja kontrolli all hoida.

Rene13
15-01-2017
kell 20:40

seda küll, aga tööhõive struktuursed muutused saavad lähema 10...15 aasta jooksul olema tõsiasi.
kuivõrd see Soome projekt tulevikku suunatud on, kst, aga Kanada puhul on oluline ilmselt sisejulgeoleku aspekt. pole üldse võimatu, et ka meil varsti miskit sellist võib tulla :D

Teemakohane memo meie majandusministeeriumi serverist. Ilmub järgmises Sirbis.

Kodanikupalk vähendab töölkäijate arvu = langeb tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv = langeb koormus haigekassale.
Haigekassa ülejääk katab kodanikupalga!

al(tm)
16-01-2017
kell 05:38

kõlab/ks nagu Kontossinovski järjekordne töövõit ;)

Rene13
16-01-2017
kell 15:16

Kuna leidsin mahti siis lühikokkuvõte Soome ja Hollandi projektidest.
Eelkõige selle nurga alt, kui vähe need klassikalises mõttes (alates juba Thomas Paine'st näiteks) kodanikupalk on.

Soome
Eelarve mingi 20 milli, osalevad madalapalgalised, töötud ja töövõimetud (st, mitte igaüks!), kelle puhul asendatakse mitmed riiklikud sotsiaaltoetused igakuise 560 euroga. Arvestades, et projekti pikkus on 2 aastat siis sellest jagub laias laastus 1500 inimesele.
Ma näen siin rohkem eksperimenti saamaks infot, mis suunas sotsiaalhoolekandesüsteemi disainida kui mingit väga tõsiseltvõetavat argumenti kodanikupalga toetuseks. Pigem teatud lävendiga negatiivne tulumaks.
Pealegi on alust kahtlustada, et tööle minemise puhul on pahatithi teised tegurid mängus kui Maslow püramiidi astme ja soorituse vahekord.
Näiteks sellline paradoks Soome puhul (aga ilmselt mitte ainult Soome).
Kui praegusel sotsiaalhoolekandel tiksuv kodanik (max toetused kokku mingi 1500 kuus) läheb madalapalgalisele tööle, korjatakse sotsiaaltoetuseid vastavalt sissetuleku suurusele vähemaks ja on võimalik, et rahaline olukord ei muutu karavavõrdki. Sellisel juhul ei ole küsimus viitsimises vaid ühe konkreetse riigiteenuse disainipõhimõtetes.
Soome lahenduse puhul saab osaleja igakuiselt suht toimetuleku piiri lähedal oleva summa (560 kuus + mõned alles jäävad toetused, näiteks eluasemetoetus jne) ja see jääb tiksuma ka siis kui ta näiteks madalapalgalisena tööle läheb.
Niisiisi ei midagi glamuurset, rääkimata taevamannast.

Holland
Eksperiment on ülesehituselt kõige rohkem eksperimendi moodi, st esitatakse hüpotees ja proovitakse seda eksperimendi najal ümber lükata aga on disainitud vaid aastapikkuseks ja selles osaleb ainult paarsada inimest.
Uuritakse, kas helikopteriraha ja motivatsioon võivad olla omavahel seotud.
Üks grupp saab 960 eurot kuus, no strings attached.
Teine saab 960 + 125 kui nad teeevad avalikke heakorratöid (tänavapühkimine vms).
Kolmas saab 960 + 125 aga see 125 võetakse tagasi kui nad ei heakorratöid ei tee.
Kõik oslaejad teavad, et projekt on ajutine.
Kuidas saab selle baasil midagi pikemaajalise motivatsioonidünaamika kohta üldse õelda? Selle kõrvale võiks siis juba lotovõitjaid või üllatuslikult päranduse saanuid samuti uurida.

Muidugi on suurepärane, et tööturu ja sotsiaalhoolekande võimalikke ebakohti uuritakse ja nagu al(tm) mainis, on seal ka sisejulgeoleku aspekte mängus aga kodanikupalk see pigem ei ole. Igapäevane riigidisain, hügieeniküsimus, mitte ajaloo lõpp.

Rene13
16-01-2017
kell 15:40

Lahe on see, et kui legendaarne europarlamenti pürgija Svetlana Ivnitskaja aastaid tagasi ETV debatis rääkis, et tema töötaks selle nimel, et iga kodanik hakkaks kodanik olemise eest palka saama, siis kõik naersid selle avalduse üle. Tuleb välja, et tädi oli hoopis ajast ees.
Saan sinu irooniast aru küll.
Aga kui sirgema näoga seda võtta siis ütleks just vastupidi. Üsna lootusetult ajast maas. Ajas sellist Ayn Rand meets Marx meets Thomas More meets Hispaania impeerium (kui raha läks vaja siis toodi Ameerikast kulda, endal tööstus puudus) muinaslugu. Pole just väga palju kodutööd teinud see tädi.

Niisama nalja pärast. Et tema programmi suurusjärgud enamvähem paika saaks.
Sama multifilmilik arvutus. 2017. aastal on meil eelarve 9,42 miljardit, võtame, et kodanikke on 1,3 miljonit (üks osa elanikke pole kodanikud aga üks osa kondanikke ei ela ka siin).
Kui kogu eelarve kodnikupalgaks jagada, saaks igaüks - nii imikust kui raugani - igakuiselt 600 eurot (maksuvaba, sest eraisiku otsesed maksud kaovad).
Selle eeldus on, et igasugune sotsiaalhoolekanne, dotatsioonid jne kaovad samuti ja kõik riigiteenused muutuvad tasuliseks (ja iga riigitöötaja palk saab olema esialgu 600, seal motivatsioon/sissetulek tehe tuleks teha).
Ideaalne turusituatsioon pmst, iga kodaniku õlule pannakse vabadusekoorem olla finantsasjades täiesti iseseisev. Kui ise pensioni ei kogu siis FU ja kui medikopterit läheb vaja. Noh, maksab loota, et parem ei lähe vaja.
Seega. Dream on!

grewu
16-01-2017
kell 22:39

Praeguse hinnataseme juures on kodanikupalk jah suht utoopiline teema, aga kui tarbekaupade ning toiduainete hind tunduvalt langeb robotiseerimise tõttu, siis polegi inimesele palju raha vaja. Lisaks võib tekkida olukord, kus tootmisvahendeid omavad inimesed on nõus vabatahtlikult senisest suurema osa oma sissetulekust ühiskonnale tagasi andma: selleks et säilitada olumasolev ühiskonnakord (vältida orjade mässu) ning võimaldada oma toodetele turg.
Selline suur hinnalangus eeldab efektiivsemat resursside kasutust ning energia tootmise ning jaotamise/salvestamise täiendamist, aga need on tehnoloogiliselt lahendatavad probleemid. Kuid sellele lisaks on veel hulk teisi tegureid, mis võimalikku tulevikku ettearvamatult mõjutavad: rahvastiku juurdekasv/vähenemine, eluea oluline pikendamine, teiste taevakehade koloniseerimine, tehisintellekti teke. Kõik need võivad kallutada arengut nii utoopia (oli vist "igalt inimeselt tema võimete kohaselt, igale inimesele tema soovide järgi"?) kui ka düstoopia suunas. Kahjuks ajalugu vaadates on raske loota midagi head...

Rene13
17-01-2017
kell 00:36

Meenus teemakohane sõnavõtt.
Mis asi on kodanikupalk?
See on täielik made in Nauru. Valdur Lahtvee aastast 2010.
Toimetuleku miinimumi tasemel kodanikupalk Eestis on täiesti reaalne, rahastame maavaradest.

al(tm)
17-01-2017
kell 08:12

põhimõtteliselt oli ka soveediimpeeriumis kodanikupalk. enne erutumist võiks hetke selle väite sisulisele osale mõelda ;)

("polegi raha vaja" "efektiivsem blaah blaah" etc tulevad osadele väga tuttavad ette ;) )

ehksiis, küsimus hakkab üheselt ühiskonna reguleeritusest. millegi jagamine saab olla vaid kontrollitud.

üks asi veel, sissetulekutest loobumine pole midagi uut. Stalinist jäi järgi mis? paar frentši, piip ja veidi pesu. meie pisistaalin võitleb hetkel kõige põletavama teemaga, viinakuradiga. võiks ju teostada ennast ärimaailmas aga ei, tüüpile on lihtsalt võimu maitse meeldima hakanud isegi nii lahjas kontsentratsioonis. ja ei ole teemast kõrvale, kõik sellised jaotamised sisaldavad endas võimu komponenti. @grewu - ...partei targal suunamisel ;) jep.

teetju
17-01-2017
kell 10:58

Kumb siis kodanikupalgast rohkem võitma peaks, kas riik või üksikindiviid? Mul on küll selline arvamus, et Eestis (ja ka mujal maailmas) see igasugune n.ö. (meeletus koguses) rahaline toetamine soosib suuresti logardlikkust ja inimeste mandumist nii vaimselt kui füüsiliselt. Kui põhiidee on, mismoodi elu võimalikult lihtsalt mööda saata, on miskit valesti. Näide lähiminevikust - ühes omavalitsuses maksti eluasemetoetust pere sissetulekute järgi; tulemuseks oli, et paljud naised tulid töölt ära, sest "kasulikum" oli väiksemat sissetulekut näidata, kodus vedeleda ja niisama raha saada. Aga poliitilises mõttes on asi muidugi õigustatud, nagu siin juba mainitud - peaasi, et orjad mässama ei hakka. Ehk nagu on öelnud üks endine USA poliitik - ühiskonnas on kõige ohtlikum oma peaga mõtlev inimene.

al(tm)
17-01-2017
kell 11:48

võidab süsteem. selles mõistes nagu meie demokraatlikust riigist aru saame on tulem väga kauge, taandub puhtalt mingite klannihuvide tasemele.

võib ette kujutada, et praktikas on asi umbes nagu bassein (pool), kust siis tarvidusel saab võtta ja kuhu ülejääk mahutada, asi käib suurkorporatsioonide huvides ja juhtimisel. näide on kenasti ida poolt võtta, kuidas inimesed on riigimeedia poolt kenasti ajupestud ja manipuleeritavad. ei maksa arvata, et kassipildimeedia (loe- veetseepaak) midagi paremat annab, näiteid meilt küll ja enam. ei mässa see ori midagi, läbi sotsiaalmeedia saab teda piisavalt manipuleerida, peaasi et moll enamvähem täis ja mingi katus peakohal. ja saab ka sealt optimeerida, kui selgeks teha, kui trenditeadlik on nt kommuunis elada jne.
jällegi, näited ida poolt eelmise sajandi 20nendatest. natuke agitproppi ja küll tuleb. ega's seal lõppesid ka need pullid eeskätt juhi tõekspidamiste tõttu, mitte sellepärast et n.ö. "ühiskond" midagi arvanud või tundnud oleks.

teetju
17-01-2017
kell 14:17

Sellega täitsa nõus, et võidab süsteem (ja/või selle ideoloogid) ja klannihuvid. Mis riigi (meedia) poolt ajupesu puudutab, siis see on oma meetoditelt lisaks Venemaale sisuliselt sama ka USA-s ja nt. EL juhtorganitel. Aetakse mingit iba ja üritatakse jätta mulje, kui hästi me kõike teame ja teie eest "kallis rahvas" hoolitseme. Kui inimene on nii loll, et laseb endaga manipuleerida(loodan, et enamusel inimkonnast ei ole sotsiaalmeedia "püha lehm"), jääb ainult loota, et maailmas ka oma peaga mõtlevaid inimesi jagub.

Rene13
31-01-2017
kell 13:41

Prantusmaa presidendivalimistel alustati võitlust parempopulismiga vasakpopulismi abil. UBI on laual, samuti robotimaks. Le Pen on leidnud samaväärselt lapsesuise vastase.

France’s socialist presidential candidate is calling for a universal basic income, robot tax, and legal weed

* A universal basic income of €750 ($803) a month for all citizens over 18
(naljakoht selles, et Prantsumaa vaesusupiiriks on mingi 950+ eurot)
* A tax on robots, in which companies that use automation to replace workers face higher charges
* Legalizing marijuana to collect taxes on sales
* Reducing the 35-hour workweek and repealing labor laws that make it easier to hire and fire workers

panen kasti õlut vahele, et
a - ta ei võida
b - kui võidab, et sa neist neljast ükski lubadus teoks

Edit: Samas kui järgi mõelda. See neljas on nii läbinisti jabur, et vb siiski müüks maha selle. Kuna seda saab hästi emovõimendada ja igasuguseid veidrusi on viimasel ajal seeläbi aset leidnud.

lihtsalt1
06-02-2017
kell 18:21

Rahvaalgatuse portaalis on allkirju kogumas algatus, mis taotleb kodanikupalga teostatavuse ja mõju uurimist Eestis. Mitte kehtestamist. Aga katsetamist küll, Soovitan alla kirjutada! Ja levitada, kus võimalik. Siin:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b

Kui see 1000 allkirja kokku saab ja riigikogusse jõuab, siis on lootust, et Eestis jõuatakse ca 2019 või 2020 katsetamiseni. Loodetavasti ei piirduta siis kahe aastaga, nagu soomlased.
Üks Facebooki event on ka tekitatud asjade käigu jälgimiseks ja sõprade hulgas levitamiseks.
https://www.facebook.com/events/363871133978280/

lihtsalt1
06-02-2017
kell 18:49


Teemakohane memo meie majandusministeeriumi serverist. Ilmub järgmises Sirbis.

Kodanikupalk vähendab töölkäijate arvu = langeb tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv = langeb koormus haigekassale.
Haigekassa ülejääk katab kodanikupalga!


Ilmus? Kas linki on?

Rene13
07-02-2017
kell 17:56

Kallutatud jõud kusagil struktuurides mätsisid asja kinni :(((
Serveri paroolid ka ära vahetatud, enam ei pääse ligi.

Rene13
09-02-2017
kell 11:56

Üks tont käib ringi.
Kristjan Port: insenerid jätavad börsimaaklerid töötuks

Rikkus koguneb edaspidi masinapargi omanikele. See ei tee neid aga õnnelikuks, sest ülejäänud 99 protsendil inimestest pole majanduses osalemiseks raha. Ühiskonna ainevahetusest kaob rahavoog ja see kukub kokku. Järelikult oleks lahenduseks maksustada masinate omanikku väga kõrge maksumääraga. Näiteks peab ta loovutama 90 protsenti tuludest riigile, mis seejärel jagab selle nn kodaniku palgana laiali. Seda viimast juba katsetatakse mitmel pool maailmas, sealhulgas Soomes.

Võib välja lugeda, kuidas Soomes (majanduskasv alla 1%) on asutud automaatliinide (pmst rahatootmismasin) omanikke kõrgemalt maksustama (ei ole seda tehtud ja miks peakski?) ja maksuraha kodanikele helikopterirahana laiali jagama (ei ole).
Soomes (nagu ka Hollandis) uuritakse suht väikese valimi peal, kuidas parendada killustunud sotsiaalabisüsteemi. Pole üldse tehnosotsialism vaid see pigem isegi neoliberalismist tõukub (aga jumala eest, ärgem laskugem siin sõnamaagiasse).

Pean vajalikuks lisada, et kui mängus on 99% siis on reeglina tegemist viletsa analüüsiga. Sellise digi- või robotlõhe käsitluse võib hetkel kõrvale jätta.
Kuigi naljaviluks võib meelde tuletada kunagi Müürilehes ilmunud heietust, kuidas jagamismajandus astub kapitalismi varbale. Näiteks oli toodud Uber. Ettevõtte, mille abil lokaalselt uut väärtust ei looda, peamiselt keskklassi vahel jagatakse ümber olemasolevat kapitali ja teenustasuprotsent läheb Californiassse.

Kuid kas sina läheksid tööle, kui sul on ilma töötagi elu piisavalt hästi korraldatud? Pole teada millised need tööd võiks olla, aga tõenäoliselt on tegemist lihtsamate heakorra ja sotsiaaltöö sarnaste ülesannetega. Arvestades heaoluga harjunud kodanike tänast valmidust neid töid teha, satume uue dilemma ette mis sunnib võibolla mingitel põhjendustel teatud inimesi neid töid tegema.

Ja eespool just on toodud näide, kuidas börsimaaklerid asendati algoritmidega, 600 maakleri asemel sai tööd 200 inseneri. Tõesti lihtsamad heakorra ja sotsiaaltööd.
Seda muidugi, et kihistumine esialgu vaid kasvab ja selle tekitavate pingete maandamiseks võib mingit sorti UBI ok strateegia olla. Vaevalt, et see üldiselt näljapajukist midagi enamat oleks. Seega ei ole prekariaadil luksust loota.
Aga eelkõige tuletaks inseneride ja maaklerite näitel meelde, kuidas kirjaoskuse levik andis päris hea edumaa neile, kes oskasid lugeda ja kirjutada.
Ja et ka moraalipaanikat juures oleks, et alleegooria oleks täieline - nagu Sokrates Platoni vahendusel ütles, on kirjasõna nimeline uus meedia üks mõtlemise vangistaja ja mälu hävitaja.

PS
ERR'ist loen Porti regulaarselt, tavaliselt on tal kodutöö paremini tehtud ja sageli jääb isegi mulje, et need arvamuslood võiks mõnes peenemas väljaandes ilmuda - pole meiekandikohaselt puised, nämmutamise asemel pakutakse uut infot.

grewu
09-02-2017
kell 19:00

Ja eespool just on toodud näide, kuidas börsimaaklerid asendati algoritmidega, 600 maakleri asemel sai tööd 200 inseneri. Tõesti lihtsamad heakorra ja sotsiaaltööd.
Piisab sellest, kui iseõppiv tehisintellekt võimust võtab, saavutades inimesele sarnase võimekuse (sealt edasi eksponentsiaalne kasvuga järgmise sekundi jooksul võib ta ületada kogu inimkonna intellekti ning veel sekundi pärast võib teda pidada omnipotentseks singulaarsuseks), siis on ka need 200 inseneri vabad "enesearenduseks". Senised ennustused pakuvad selle saavutamise ajaks ca. 2040, optimistlikumad ka 2030 või isegi varasemaks.

Seniks aga toimub ka inseneride ning valgekraede asendamine väiksemas ulatuses piiratud tehisintellektiga. Nt. maailma suurim riskifondide omanik Bridgewater Associates tahab managerid asendada tehisintellektiga, jaapani kindlustuskompanii Fukoku Mutual Life Insurance asendab kahjukäsitlejad Watsoniga, Londonis pruulib tehisintellekt õlut.

Rene13
09-02-2017
kell 20:18

Head, et lingid juurude panid, ma konkreetselt seda Watsoni rakendamist ei teadnudki. Seda, et IBM Watosniga raha soovib teha, sellega olin kursis.
Jälgin neid arenguid huviga. Näiteks viimastest uudistest käib läib, kuidas Hollandi ING kavatseb asendada 6k töötajat algoritmiga. See mingi väike linnatäis rahvast Eestis.
Vt ka mille kallal eestlaste Starship pusib (ja neil globaalselt ka mingi 5-6 konkurenti). Jumala okei areng. Pikas perspektiivis on elukestev õpe ja mitu karjäärirada ilmselgelt igaühe reaalsus. See on ju suurepärane.
See ei tähenda, et insener peab automaatselt aroomiterapeudiks hakkama. Kui ikka on pädev insneri väljaõpe siis on maailm sinu austrikarp.

Olen selleski üsna veendund, et valgekraed saavad automatiseerimisega umbes sama hea hoobi ja jupp maad varem kui rekkamehed (USA's kõige levinum amet + toetavad töökohad, tanklad, sööklad, prostituudid).
Sarnased hirmud olid arvutitega, eriti 90 esimeses pooles, kui arvutitöökohad normiks said. Arvutid võtvat töö kohe ära. Kaldun sinna Dilberti kanti, et arvutid tegid töö 200% kiiremaks aga lõid 400% tööd juurde. Sest töö ise ei ole piiratud ressurss, see ei saa otsa (jah, töötus on olemas, see on teine küsimus), muutuda saab vaid selle iseloom.
Ma näiteks pole oma elu jooksul pidanud kordagi telefonioperaatoriga suhtlema, lülitused on automaatsed. Samuti pole hoburakendiga käinud Tartus ega Riias.

Universaalse AI'ga on see häda, et see on kogu aeg kohe-kohe tulemas. Muidugi on tööotsi, mis algoritmidele ka praegu väga hästi sobivad. Suurte andmemahtude töötlemine, neist mustrite leidmine, mingi must analüütiline töö jne. Olen isegi oma workflowd võimalusel automatiserind (peamiselt UX+kood, sest kood on kuradi badass asi), kuskil 10-15% on automaatne. Näiteks käsitsi UI testimine ajaks praegu naerma. Samuti on suht eilane Photoshopis mingi detailne kujundamine. Seal masin töötab minu heaks (mitte minu eest!), ma ainult jagan käske ja langetan otsuseid.
Tarkvaralahendused on väga mitmes küsimuses inimesest juba praegu võimekamad, machine learning on kuradi vägev ala, sealt tuleb vingeid asju.
Aga see hollywoodi filmi AI, selle eelduseks on esmalt teadvuse probleemi lahendamine. Kurzweil et al futuroloogidest pean lugu küll ent inimese ületamiseks pole inimvaimu kui sellise kohta eriti palju infot. Pigem paistab väga hea chinese room kui omnipotentne AI.
Eks näis, mida miljardiprojekt BRAIN selle kohta toob. Pigem jään skeptiliseks ja isiklik toimetulemisplaan järgmiseks 50-60 aastaks ei sisalda filmilikku AI'd. Ei selle hirmu ega selle peale lootmist.

Et mitte optimistina lõpetada. Kui tõesti rakendub tehnosotsialism (ma arvan, et seda ei juhtu, sest majanduse ajalugu räägib teist keelt ja eelkõige seepärast, et inimene ei ole mesilane), kuidas masinate loodud lisaväärtus jagatakse tarbijate vahel laiali, et nad jaksaks seda masinte toodetud sodi ka ära osta.
Kui sellega tekib palju jõudeaega loominguliseks tegevuseks ega sellest siis Shakespearesid juurde tule, valdavalt lisandub sinna sitemale otsale. Mitte enam "50 halli varjundit" vaid "50 astmel n varjundit" ja elustiilisitta.
Omamoodi AI põhjustatud hirmulugu seegi.

Rene13
09-02-2017
kell 20:47

Teemakohane.
Uuring: millist töötajat on aastal 2024 Eestis vaja, millist mitte?

* Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad.
* Hinda läheb eksportturgude kultuuride tundmine, oskus nendel turgudel vahetult suhelda.
* Juhtidel ja spetsialistidel on järjest enam vaja osata kasutada tehnoloogia võimalusi paremate teenuste osutamiseks ning luua ja arendada tehnoloogilisi süsteeme.
* Kuna töökorraldus muutub projekti- ja koostööpõhiseks, oodatakse töötajatelt järjest enam koostöö-, analüüsi-, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskusi.
* Kuna elanikkond vananeb, on üha enam vaja ka sotsiaalvaldkonda näiteks isikuhooldajateks.

Just need kvaliteedid, milles algoritmid feilivad ja ilmselt ka keskpikas tulevikus jäävad seda tegema - design thinking, rakenduspsühholoogia, väärtuspõhine otsustamine, võõrkeele ja -kultuuri tundmine, info interpreteerimine, konteksti tabamine, empaatiavõime.

grewu
10-02-2017
kell 18:48

Eks see AI vaimustus on käinud tõusude-mõõnadega, algas see kõik 1956 Dartmouthi kuuenädalase workshopiga, mille järel püüti näidata, mida arvuti suudab, kuni "selgus", et paljude probleemide puhul keerukus eksponentsiaalselt suureneb ning vaimustus lahtus. Järgmine tulek algas 80-ndatel Jaapani 5nda põlvkonna arvutiprojektiga, mis aga kuigi edukas ei olnud.
Seega võib tõesti arvata, et ai on tulnud 60 aastat ning vähemalt veel samapalju kulub. Aga ei maksa unustada, et areng toimub eksponentsiaalselt, seega see võib juhtuda palju varem ning kiiremini, kui arvatakse: inimene kipub tulevikku ekstrapoleerima ju lineaarselt.
Aga tagasi algse teema juurde: Keenia soovib UBI katsetada: 6000 inimesele 12 aastaks.
http://mashable.com/2017/02/09/ebay-founder-universal-basic-income/#y41_kDzFhmqr

grewu
18-02-2017
kell 10:15

EL parlament võttis vastu AI-d ning roboteid reguleeriva seaduse, kuid jättis sellest välja robotite maksustamise.
Samal ajal üle lombi arvab Bill Gates, et robotid ikkagi tuleks maksustada, kui nad inimestelt töö võtavad.

Rene13
18-02-2017
kell 19:09

Tahtsin pmst sama asja jagada. Oligi sama Quartzi link, EU koha pealt oli midagi muud soolas.
EU pmst leidis, et me osaleme jätkuvalt suures mängus, ei hakka tootmise automatiseerimist karistama. Praegune tulumaksusüsteem on piisav ja pigem juhtigu mängu innovatsioon, selle asemel, et endale jalga tulistada.
Lisaks on jätkuvalt õhus, mis täpselt on robot. Mootorsae nimeline disruption (peaaegu 100 aastat vana lahendus) teeb ära mingi 10 kirvemehe töö, kas see on robot. Aga harvester, mis teeb 10 saemehetöö? Ja kuidas pesumasina, CNC tööpingi, 3D printeri või koosteliini robotkäega? Või hoopis mingid Bender tüüpi robotid tulevad?
On poliitiline otsus, kustmaalt see maksu alla minev elektrooniline isik (EU soovitatud eriti bürokraatlik termin robotite kohta) algaks ja mis oleks maksustamise kriteerium.
Ma leian, et praeguses olukorras talitati arukalt.
Gates räägib aastast 2037, EU praegune otsus seda eriti ei puuduta.

thon
19-02-2017
kell 07:16

Kodaniku malk võiks olla, mõnele kuluks marjaks ära :)

grewu
19-02-2017
kell 09:57

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mart-niineste-aitab-komistanu-muttatagumisest-taome-toetused-kodanikupalgaks?id=77267704

al(tm)
19-02-2017
kell 13:03

ei ole midagi uut siin ilmas. võtke analoogia põllumajandustootmise arenguga.

hetkel saab elatist selles sektoris ca 3% elanikkonnast ja seda numbrit vähemaks enam ei kruti, päris kõike robotid ei tee ja ei hakka ka tegema, diivanil on tore unistada.
samas, kui tahad midagi, mis pole masstootmine, maksad ennast segaseks, kuna see käib jätkuvalt 100% käsitööna ja jääbki käima aegade lõpuni. mass aga saab järama katseklaasis tehtud "liha" ja on häppi.

robotiseerimine ja AI ei kata kõike. üsna kindel, et veokajuhtide põhimass peab üsna varsti midagi muud äraelamiseks leidma. tõenäoliselt on n.ö. "reisisaatjaid" ikka vaja. muidugi võib selle nn kodanikupalgaga saavutada ka olukorra, kus väljaspool slumme "kodanikel" asja ei ole.

on selline tore ütlus- raha teeb vabaks. mõelge selle peale. jällegi, pole miskit uut, ka nliidus ei olnud tavakodanikul raha (eraomandist rääkimata). enne vastamist hingake rahulikult sisse ja välja ja tutvuge veidi teemaga ;) oli umbes 5 rahasüsteemi (need nn lepalehed ehk kassatähed, mis polnud konverteeritavad, valuutarubla, arveldusrubla, boonid jne). päris raha omamine oli keelatud ja karistatav kuni maksimummäärani välja. miks nii tehti- inimeste juhtimiseks, et oleks suvalt sobivat tööjõudu ja kahuriliha võtta.

ja otseloomulikult olid rööpstruktuurid nii teeninduses, tervishoius, karjääris, misiganes.

al(tm)
19-02-2017
kell 14:24

mida rohkem selle nn kodanikupalga peale mõelda, seda rohkem meenutab see mingrit veidrat feodalismi. kohe kindlalt on tegu väga kihistunud ühiskonnaga, ma väidaks isegi, et miskitpidi kastid on üsna loomulik tulem. NB! jällegi praktikas läbiproovitud soveedivärk.

need sotsialistlikud utoopiad on vist üsna universaalselt sellised.

P.S. eriti iseloomulik on lapselik unistus ise pumba juures olla /saada.

Rene13
19-02-2017
kell 16:03

ei ole midagi uut siin ilmas. võtke analoogia põllumajandustootmise arenguga.
hetkel saab elatist selles sektoris ca 3% elanikkonnast ja seda numbrit vähemaks enam ei kruti, päris kõike robotid ei tee ja ei hakka ka tegema, diivanil on tore unistada.

Jah, rohelise revolutsiooni ja mehhaniseerimise läbi langes 20.sajandi teisel poolel arenend maailmas põllumajanduses hõivatute osa 20-30% pealt siia 3-5% peale (maailma keskmine on endiselt seal 1/5 ja 1/4 vahel, seega arenguruumi on).
Sellega ühe teise unistuse laseks veel õhku. Tulemus ei olnud kuus korda odavam ostukorv.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mart-niineste-aitab-komistanu-muttatagumisest-taome-toetused-kodanikupalgaks?id=77267704
Hoolimata pealkirjast, on ju sisu mingi poliiiline ärapanemine.
Praegu majanduses 9 põhilist koolkonda ja hästi labseks lihtsustatuna jookseb veelahe kuskil seal, kas maailm on kaootiline või korrapärane ning kuidas tehakse otsuseid (vt ka mille eest viimaseid majanduse nobeleid jagatud on) aga seal tekstis kõlab endiselt mingi 20. sajandi algust taga igatsev dualism. Milleks sellised passused seal vajalikud? EPL'i keskmine lugeja käib 8. klassis?

See teine teema, mis sinna poliitilise vinguviiuli vahele peidetud.
Riiklike abirahade teenus on kipakas. Disainitud komisjoni poolt.
Teenust ennast puudutavas osas kirjeldab samu teemasid Ken Loach'i viimane film "I, Daniel Blake". See on selline "Brazil" tüüpi büroohorror, kus inimene peab tõestama, et ta ei ole kaamel ja selle tarvis tuleb kulmude peal kõndida. Aga see ei ole veel neoliberalism, kui teenusedisain on vilets.
Samamoodi peab pikem inimene pangaautomaadist raha võttes masina ees kummardama. Kas see on parem- või vasakpoolne nurjatus? Ja erinevalt praegustest sotsiaaltoetustest, kas seda olukorda maksab diferentseerima hakata?

Teine püstitus on sama, mille tarvis Soomes nn kodanikupalga eksperimenti läbi viiakse. Erinevad toetused ühtlustatakse üheks, mis jääb tiksuma ka siis kui võetakse vastu madalapalgaline töö. Et keegi selle töö ära teeks ja pikas plaanis ehk väheneks toetuste peal elutsev heitunute hulk.
Riiki lihvitakse õhemaks, sotsiaalameti tegevust soovitakse muuta efektiivsemaks, et toetusi tuleks vähem diferentseerida.
Analüüsigem ka seda neoliberalismi võtmes.

Latti allapoole lastes. "Loomade farm" anybody?

Üha tõsisemalt räägitakse üle maailma kodanikupalgast. Tingimusteta põhisissetulekust, mis tagab hinge sees püsimise ning millele võib lisa teenida. Ja sellest räägib kapitalistlik maailm!

Tingmusteta põhisissetulek. Klassikalise UBI eeldus.
Ja üks lõik hiljem juba meel muutub.

Mille nimel inimest solgutatakse ja tema ettevõtlikkust piiratakse, armulikust sotsiaaltoetusest ümber mõtestada vajadusepõhiseks kodanikupalgaks. See on hädapärane põhisissetulek, nagu näitavad numbrid võrreldes elukallidusega.

Nüüd juba korraga vajadusepõhine kodanikupalk.
Tähendab, kodanikupalk aga kodanikud ei saagi seda võrdsetel alustel, sest mõned on teistest rohkem kodanikud. See ei ole ju enam kodanikupalk, see on krdi sotsiaaltoetuste reform ja sisuliselt nõuab autor lihtsalt rohkem raha.
Või hästikaaperdatud kui laetud sõnavara kasutada. Aga näen võtte läbi!

Siia võib muidugi võrdluseks tuua 19. sajandi lõpu riigisotsialismi Bismarcki Saksamaal, kus juurutati vanaduspension jne turvavõrk. Osaliselt seepärast, et ühiskonda kommunismitondi vastu vaktsineerida. Juba siin see poliitilise kiraalsuse alusel ärapanemine kukuks lollisti välja.

Rene13
20-02-2017
kell 15:12

Kuna siin erinevad tulevikumudelid ka teemaks nagunii.
People are getting sick of working in the “sharing” economy
See ei tähenda, et Uber lõpetaks, lihtsalt kasvupiirid saadi enamvähem paika ja need pole üldse nii optimistlikud kui apologeedid ja asjaolisalised lootsid.
Adam Smith ilmselt naerab.

Rene13
21-02-2017
kell 18:54

Sellest mul lemmikteema saamas.
Veel QZ linke. Kanada peagistartiv eksperiment päris kainelt selgitatud.
Canada is betting on a universal basic income to help cities gutted by manufacturing job loss

Segal recommended setting the handout at a minimum of three-quarters of Canada’s official poverty line. At that level, a single adult would receive an annual basic income of $16,989, almost double the $8,472 max payment under the province’s current welfare program.
Rõhutan, toetus on alla toimetulekupiiri. See ei ole endiselt mingi luksusasi.

The Ontario government has committed to the pilot in their budget but exact costs and where the money will come from have yet to be sorted out.
Ja sellegi rahastamine ei ole selge.

Ontario as a whole makes up about 40% of Canada’s total economic output. A centerpiece of the Liberals’ economic policy is to replace traditional manufacturing with new “knowledge-based” jobs in areas such as medical research and financial technology.

Success, he adds, should not be measured simply by whether the poor are encouraged to go out and find work, since recipients may stay unemployed for longer compared to people receiving current welfare benefits because in theory they’d be more inclined to further their education or to take more time to find the right job. In addition, basic income, Widerquist argues, could improve an individual’s overall well-being, thereby offsetting healthcare costs, and act as an incentive for employers to provide better wages and job security. Once people have options, he says, companies are more inclined to offer more competitive job packages.

Iga haridusse investeeritud dollar toob 3-8 tagasi aga seal pole kuidagi täpsustatud, kuidas lihtööga harjunuid midagi nõudlikumat õppima meelitada. Eriti kui näiteks on toodud meditsiiniuuringud ja finantstehnoloogiad. Ja eriti kui asja ajab riik.
Aga siiski etem kui eksperimenteeritakse, selle asemel et niisama vahtida.

Rene13
02-03-2017
kell 15:01

Yanis Varoufakis, endine Kreeka rahandusminister, mänguteooria praktik ja marskistliku majanduskoolkonna apologeet võtab sõna UBI toetuseks ja laidab robotimaksu.
Kuna ta oskab arvutada, tunneks majanduse ära ka pimedas ja mõistab kalendrit (ei aja sotsialismi nagu aasta oleks 1917, see lõbu jäägu eestlastele), on tema argumente vähemalt hea jälgida.
Kuigi ma ei ole temaga enamasti nõus, on selles küsimuses tema mõttel jumet, just see osa, mis puudutab maksustamist.
Rõhutan, et ta ei luba piimajõgsid ja täpsete summade osas ta hakkaks ilmselt vassima, sest need summad ei oleks kuigi suured. Seda ka "B" UBI's tähendab. Basic.

A Tax on Robots?

Samad mõttet, mis siin juba kõlanud.
Misasi täpselt on robot, mida maksustada ja mis alustel? Juba eespool toodud näide harvesteriga on temalgi varuks võtta. Harvester teeb ära 10 saemehe töö, harvesterijuhi asendamine on 1:1 vahetus, kumba maksustada ja mis alustel? Miks mitte maksustada autod selle eest, et need on autod?
Vähemalt paistab, et ka YV ei salli antropomorfismi, mis on jumala ok sallimatus.

Seejärel tüürib nimesid nimetamata aga üheselt arusaadavalt Thomas Paine'i toel kodanikudividendide lähistele.
But why make life under capitalism more complicated than it already is? There is an alternative to a robot tax that is easy to implement and simple to justify: a universal basic dividend (UBD), financed from the returns on all capital.

Ja lõpuks pakub midagi Alaska mudeli sarnast. Seal on naftafond, mille intresse elanikega jagatakse. Ja see on sõna otseses mõttes basic, kuskil 1000+ taala aastas.
Imagine that a fixed portion of new equity issues (IPOs) goes into a public trust that, in turn, generates an income stream from which a UBD is paid. Effectively, society becomes a shareholder in every corporation, and the dividends are distributed evenly to all citizens.

Praegu ei ole mahti aga Eesti põhjal võiks selle UBD asja läbi arvutada korra. Oleks üsna hale, sest palju siin neid IPO'sid ikka toimub? Ja riigifirmade dividedide eest saavad elanikud teenuseid juba praegu.

edit: The Economist kirjutab lisaks. "The" ei ole selle väljaande nimes ilmaasjata.
Why taxing robots is not a good idea

Rene13
14-03-2017
kell 00:36

Aga tagasi algse teema juurde: Keenia soovib UBI katsetada: 6000 inimesele 12 aastaks.
http://mashable.com/2017/02/09/ebay-founder-universal-basic-income/#y41_kDzFhmqr

NYT sel teemal pikemalt kirjutanud. Küll natuke pehmes olemusloo võtmes.
Soome ja Hollandiga ei maksa võrrelda, hoopis teine sotsiaalmajanduslik situatsioon, pigem need teised - India, Namiibia ja Uganda asjad oleks sarnased. Aga nende kõikide häda, et sisukat datat on siiamaani vähe tilkunud sealt.

The Future of Not Working

Pealkiri on muidu vinge, jee, tasuta raha, tööd ei pea tegema.
Keenia päraperses pole eluilmas tööstust olnud, ettevõtlus on selline keskaja tasemel. Kapitaliringluse võimendamiseks nüüd natuke kapitali süsistakse sinna süsteemi juurde, et inimesed virelemise kõrvale ka midagi asisemat ette võtma saaks hakata. Ma arvan ka, et tulemus on win, sest reeglina turg võidab (võib ka vastupidiseid näiteid loetleda a see ei muuda trendi).
Muidgi võib siit ka luua vandenõuteooriaid, miks Y-Combinatori vennad UBI't nii hoolsalt ajavad või kasvõi see Zukerbergi õhupallinet kolmandale maailmale.
A ma pigem leian, et see ei lähe mingit parem-vasak skaalat pidi, näiteks paavianid ja need puhastajakalad, kellel on ookeanis oma teeninduspunktid, tegutsevad samuti turuseaduste järgi (need pole nullsummamängud vaid win-win), mitte mingi poliitilise käelisuse. Selline kahene jaotus on BS nagunii.

The villagers had seen Western aid groups come through before, sure, but nearly all of them brought stuff, not money. And because many of these organizations were religious, their gifts came with moral impositions
All across the villages of western Kenya, it was clear to me just how much aid money was wasted on unnecessary stuff. The villagers had too many jerrycans and water tanks, because a nongovernmental organization kept bringing them.

See eriti hea. Nagu Sahara taguses Aafrikas üldisemalt. Näiteks rõivatööstus ei saagi areneda, sest kogu turg on heategevuslikke hilpe täis. Oma rõivatööstus pakuks töökohti, tuleks kohapeale kapitali, see annab paljudele võimaluse järeltulijaid harida (mõned kindlasti ka joovad end surnuks või annavad teenistuse külanõidadele. Eks ole igasuguseid.) Aga pole mõtet alustada kui sellised barjäärid ees (küll aga on Nigeerias võimas nuudlitööstus).
Jah, ka need Bangaldeshi ja Indoneeesia orjatöötehased on pikas plaanis arukamad kui nodipõhine ja märjast silmast motiveeritud heategevus.

The idea for the nonprofit came to Michael Faye and Paul Niehaus, who is now a professor of economics at the University of California, San Diego, when they were graduate students at Harvard. Both were studying development and doing fieldwork overseas, an experience that underlined an Economics 101 lesson: Cash was more valuable to its recipients than the in-kind gifts commonly distributed by aid groups, like food or bed nets or sports equipment. If you’re hungry, you cannot eat a bed net.

Remargi korras lisaks, et ka lubadus revolutsioonist või kohe saabuvast tehnosotsialismist, saati siis facebookilike, ei kõlba keeta, praadida ega viiludena võileivale panna. Majanduse 101 seegi.

Buy-a-cow programs have saddled families with animals inappropriate to their environment. Skills training and microfinance, one 2015 World Bank study found, “have shown little impact on poverty or stability, especially relative to program cost.”

Ma ise ka neis mikrofinantseerimise asjades osalend natuke (ei teenind midagi seal, pole ka suurem asi laenuhai). Laenasid a la mingile India või Pakistani mutile, kes käis naaberkülas netis, paarsada eurot, et ta saaks osta 2 lehma juurde ja piima müüma hakata.
Aga see eelkõige tõstab lehmavarguste tõenäosust, sest vähemettevõtlikud naabrid jäävad ikka varasemale tasemele ja nüüd neil külas 2 lehma juures.
Selline P2P küll hea mõte aga natuke vale arengutase.
Ses mõttes on need päraperse UBI'd struktuurset arengut silmas pidades hoopis parem mõte. Jälgin huviga.

Eestis vb selle Nigeeriaga sarnane on Ida-Virumaa projekt.
Oot, kas seepärast nüüd neid riigiasutusi Ida-Virru viia tahetaksegi, et saaks odavamalt ametnikke palgata?

Rene13
08-05-2017
kell 21:13

Huumorit ka. Selline pealkiri teeks au igale populistile.
31% of Europeans want basic income as soon as possible.

Dalia’s most recent survey, completed in March 2017, shows that the number of Europeans supporting basic income increased from 64% in March 2016 to 68% in March 2017. The study, first conducted in March of 2016, is based on more than 11.000 interviews conducted across 28 EU countries.

Among the 6 largest European countries, support for basic income is highest in Italy (75%, up 6 percentage points from 2016). Last year, Spain was the biggest supporter at 71%, but has now decreased to 69%. Support for basic income has increased the most in the UK, from 62% to 69%. France is least enthusiastic, with only 60% support, up from 58%.


Ja nali pole selles, et ilmselt ümardamise tõttu tuleb kokku 101%.
How familiar are you with the concept known as basic income?
I understand it fully - 24%
I know something about it - 13%
I have heard just a little about it - 39%
I have never heard about it - 25%

Pärast seda küsimust esitati definitsioon, pmst küsiti juurde, kas tahate tasuta raha ja millal?
A basic income is an income unconditionally paid by the government to every individual regardless of whether they work and irrespective of any other sources of income. It replaces other social security payments and is high enough to cover all basic needs (food, housing etc.)

Lõbus see, et nii palju kui mina tean, ei ole üheski EU riigis baasvajadusi katva UBI plaane rakendamisel, peale nende Soome ja Hollandi eksperimentide. Näiteks Prantsusmaa presidendivalimistel kandideerinud sots Benoît Hamon sai esimeses voorus 6,5% hääli ja lubas ei tea kuskohast võetavat 750 eurot kuus, mis on juhtumisi paarsada eurot alla Prantsusmaa vaesuspiiri.
Praeguste toetuste peal saaks seal isegi laiemat elu lubada.

Või nagu QZ sama uuringut jagades meelde tuletab, et issandariigist eristavad maist hädaorgu vähemalt esialgu mõningad (loodus)seadused. Hard behavorial data aga ka näiteks SKP ja maksuprotsentide vahekorrad.

Surveys are one thing. Hard behavorial data is another. With a spate of new trials starting up around the world, we may have some less-theoretical answers soon enough.

Rene13
11-05-2017
kell 13:11

Vb teemakohane.
New research finds certain personality traits are associated with jobs that can only be performed by people.

The research, published in the European Journal of Personality, used data from Project Talent, a study that began in 1960. That year, more than 440,000 ninth- through 12-graders took a series of tests measuring cognitive ability, and completed a "personality inventory" in which they graded themselves on such factors as maturity, sociability, sensitivity, and leadership.

Follow-up surveys were conducted 11 and then 50 years later, in which participants reported their specific job titles. The researchers matched those jobs to an established measure of computerizability, to determine if the positions are likely to exist in 20 years.

Specifically, they found high schoolers with "higher levels of maturity and extroversion, higher interests in arts and sciences, and lower interests in things and people, tended to select—or be selected—into less-computerizable jobs" as adults. This effect was found both when participants were in their 20s and their 60s.


Pmst siis klassikaline haridus ftw, kus inimene tunneb teaduseid ja kunste.
Kõige väiksem automatiseerimise tõenäosus, on jäänud meelde, püsib arheoloogide hulgas, mis on ametina küllalt hea komplekt teaduste ja kunstide tundmisest.

Rene13
10-07-2017
kell 20:59

Eestimaine kodanikupalga remix. Ümiseda Yakety Sax viisil.
Toom avaldas 12 Loone nõudmist Keskerakonna riigikogu valimiste programmi

Eurosaadik ja Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom avaldas sotsiaalmeedias 12 riigikogulase Oudekki Loone nõudmist Keskerakonna 2019. aasta riigikogu valimiste programmi.
Allpool on esitatud muutmata kujul 12 nõudmist ja Loone käsitlus Keskerakonna juhtkonna reaktsioonist nõudmistele.


4) "Kodanikupalk": vajab analüüsi.

Saan aru, et Keskerakonna juhatus kavatseb seda analüüsida.
Issand Jumal, palun tee nii, et ma saaks neid analüüse lugeda. Selle nimel olen nõus tooma kasvõi vereohvrit. Kasvõi imiku!

Rene13
10-07-2017
kell 21:44

Sekka unejutt perutavalt isamaalise meelelaadiga vandenõuteoreetikutele.

Pagaritööstuse müügitulu ulatus esimeses kvartalis 44,2 miljoni euroni

Võrreldes 2016 sama perioodiga langes tööstusharu kasum 1,3 milli pealt 96,3%, näruse 50k lähedale aga pilt saab selgeks kui vaadata investeeringuid (tuh €).

* Arvutid 7,0 (2016) 36,7 (2017) +424,5 %
* Muud masinad ja seadmed 481,0 (2016) 1660,7 (2017) +245,3 %

Leiba hakkavad tegema robotid, mõelda, meie oma musta leiba!

Rene13
20-07-2017
kell 10:43

Populaarteaduslik ajakiri Scientific American on avaldanud teemakohase ülevaate.

Is Guaranteed Income for All the Answer to Joblessness and Poverty?
Experts disagree, but a number of experiments could offer insight.

Betteridge'i pealkirjaseadust rakendades võib teksti lugematagi ekspertide hinnanguga nõustuda.

Muidu sama jutt, mida isegi ajand olen. Hea, et eksperimente tehakse, need on peamiselt sotsiaaltoetuste reform, kui kehtestada universaalne baassissetulek siis mis vahenditest (või mille arvelt) seda teha? Viimane on arusaadavatel põhjustel poliitiline otsus.

Rene13
23-07-2017
kell 16:13

Kes armastavad huumorit, võivad uurida viimast Horisonti, kus üks nimekas kunstnik kirjutab rubriigis "Mina ja teadus" kodanikupalgast. Kahtlemata teeb seda siiralt, nummilt ja oma parimate teadmiste kohaselt.

Miks ei ole läinud nii nagu kuuekümnedatel kollastes ajalehtedes kirjutati, et robotid teevad kogu töö ära ja inimesed oleksid vabad ja saaks tegelda end arendavate asjadega?
Tulevikus kaob 40% praegustest töökohtadest, kuna tootlik töö on inimesele solvav siis võiks need töötud teha midagi muud, näiteks rännata sisekosmoses.
Va sellised mitteinimesed nagu karjakud või karusloomafarmerid, sest nende puhul ei suuda ette kujutada, mida nemad teha võiks.


Provokatsiooni huvides lisan ka 2010 aastal samas rubriigis ilmunud mõtte endiselt bioloogilt Priit Pärnalt.

Seega kulus üksteist aastat minu elust teadusele. Pool sellest ajast kuulus teadusele lähenemisele ja ülejäänu sellest eemaldumisele. Olen ma sellega rahul? Olen küll, ja väga. Nii esimese kui teise poolega.

Mida see aeg mulle andis? Ilmselt kõige olulisem on teatud mõttelaad. Jälgiv, analüüsiv, sünteesiv. Arusaamine, et kõik on omavahel kuidagi seotud, aga mitte jäigalt, vaid lõdvalt, loksuga. Korrelatiivselt.

Üks huvitav asi veel - ei oskagi öelda, on see pluss või miinus. Nimelt on mul väga raske lugeda kunstikriitilisi (teaduslikke ?) tekste. Kui nn päris teaduses on kõige põhi metoodika ja täpne terminoloogia, siis kunstiga seotud tekstides on iga mõiste just see, mis ta kirjutaja meelest on. Tihti tähendab sama termin lause alguses üht ja lause lõpus teist. Eriti põnevaks läheb siis, kui tegijad ise hakkavad teoreetikuteks - kunstnik analüüsib sotsiaaliat ja näitleja elu olemust ja selle edasikestmise võimalusi.

Nii, aga eks ma ise tegelen siin umbes sama asjaga.

Rene13
17-08-2017
kell 13:33

Küsimus on jälle aktuaalseks kirjutatud.
ERRis kohe mitu arvamuslugu järjest. Teistest on vähe ivakam kodanikupalga eestkõneleja Jaanus Nurmoja oma.

Kodanikupalga peamine eesmärk ei tohi olla hallipassirahva peibutamine

Viimase lõiguga on raske mitte nõustuda.
Kodanikupalga võimaluste riiklikku uurimist ning seda taotlevat rahvaalgatust aga tasuks toetada igal erakonnal sõltumata suhtumisest kodanikupalga kehtestamisse. Üheksa korda mõõta on vaja ka „ei“ ütlemiseks.

Täpselt sel põhjusel mulle ka need eksperimendid huvi pakuvad (isegi kui nende ülesehitus on kipakavõitu, on see etem kui niisama sõnu teha).
Ja ajavad naerma sellised heietused, millest koosnes paari nädala tagune Sirp, kus kirjutati tulevikutööst (sh ka kodanikupalgast). Kõik kirjutasid ühtmoodi, kasutades ammuilma äraleieradatud argumente ja tsitaate.
Teagi, kellele selline haltuura vajalik võis olla.

Rene13
08-12-2017
kell 09:57

Kaspar Kurve: 400 eurot kodanikupalgaks peaks Eesti riigil küll jätkuma

Nagu õeldakse suurte poiste liivakastis. Shut up and calculate.

Ise olen mõelnud sellisele satiirilisele düstoopiale, et teha igaastased testid ja kõik kes feilivad elementaarsete arutlustööriistade kasutamises, nimetatakse lasteks, kellelt võetakse hääleõigus aga määratakse igakuine lastetoetus. Sest noh, tasuta raha, igaühe suurim unelm. Tööl võib endiselt käia, samuti kärakat osta ja autojuhilube omada.

Rene13
08-12-2017
kell 10:38

Mõned kentsakamad passused.

Samas ei tohi olla ebaõiglane ning ühe võimsa tulemuse suutis Reformierakond siiski saavutada: Gini koefitsient näitab, et vähemalt suutsid nad Eestist teha Euroopa Liidu kõige ebavõrdsema riigi. Palju õnne nii teile kui ka meile kõigile!

EU riikide tabelis Eurostati 2016. aasta andmetel tagant 9. EU kesmisest on tulemus küll viletsam aga kõige ebavõrdsem on loll jutt, siin ei ole midagi vaielda. Kuigi seal huvitav arvnäitaja, muidu ikka 0 kuni 1 on selle koefitsendi skaala.

Siin õppetund teemal mis on vale ja mis on bullshit. Bullshit on häma, mille esitaja ei teagi, et ta eksib, vaid on täiesti veendunud, et ajab õiget juttu. Isegi kui ise väiteid välja mõtleb.
Vale on selline jutt, mille ajaja on informeeritud ja teab väga hästi, et ta ei esita tõeseid väiteid, vaid väänab asju omakasu huvides.

Kõige kurvem on see, et tänapäeva probleemidele eelmise sajandi majandusõpikutest lahendusi otsides on kaotajaks terve Eesti ning just seda Reformierakond ja Keskerakond katkise plaadimängija kombel samu vanu laule lauldes teevadki. On kahetsusväärne, kui inimesed käivad ringi silmaklapid peas, kui seda teevad aga meie tipp-poliitikud ja suurimad erakonnad, on see lausa traagiline.

Kui rääkida õpikutest siis kindlasti ei ole majandusõpik Thomas Piketty 2013. aasta raamat, millele, ma saan aru, looritatult muudkui vihjatakse aga otsesõnu välja ei õelda, sest muidu naerdaks välja.
Küll on aga 21. sajandi majandusõpik "Economics" Krugman & Wells, mida oli õnn hiljuti avada. Mitte ammu ka "Behavioral Economics for Dummies", mis on ikka väga 21. sajand aga tee või tina, ei ole viimase 17 aastaga seal sellist paradigmanihet toimunud, mis heidaks kõrvale 20. sajandi. Õpikutes kehtivad endiselt seaduspärad nii 20. sajandist, 19. ja isegi 18. sajandist.
Seepärast need ongi õpikud.
Anyway, ei ole veel selle peale tuldud, et kui sul on 10 inimest ja 100 õuna, kuidas õunu ümber jagades tekiks järsku 200 õuna või kasvõi 101. St ebavõrdsus ja vaesus on natuke erinevad kategooriad, et sama hurraaga peale lennat (ei aita ka eka majandusteaduskonnast õpetatav vormel, et tuleb õelda sõna neoliberalism võimalikult plaju kordi, ei muutu tõsiasjad võlusõnade lausumisega)
Aga eks kunagi oli ka nõukogude bioloogia ja saksa füüsika, kahetsusväärsed olukorrad, kus ideoloogia tahtis sõita üle tõsiasjadest, mille kriteeriumiks oli eksperiment. Majandus on muidugi hulga pehmem ja vormitavam ent nõuda puhast lehte on ilmselgelt ogar.

ivo
08-12-2017
kell 11:56

y

Just mõtlesin, kas keegi viitsib siia ka selle jama postitada.

Rene13
22-12-2017
kell 14:26

Seegi teemakohane. Eriti puhkudel, kui kodanikupalgast reaalsusest väga irdunud hõllandusi treitakse.
Dismal ignorance of the “dismal science”—a response to Larry Elliot

Vastus The Guardianis ilmunud heietusele. The Guardian, tuletan meelde, omab teatud küsimustes eriti vägevaid silmaklappe, näiteks majandusküsimustes. Ja majandus on hulga tahedam diststsipliin kui mingi ideoloogia ripats. Aga seal omajagu matat ka tuleb ette, võib käia üle jõu kui matemaatika jaoks piisavalt fantaasiat ei ole antud.

Muidgi on ka Eestis väljaandeid, millest majanduse kohta lugemine on umbes sama, mis kuulata seda tartu kivipoepidajat geoloogiaküsimustes. Enda radikaalseid oletusi imetlev jaur eimillestki.

mustkaaren
26-12-2017
kell 11:56

Aitäh, Rene13. Hea kerge lugemine väsinul jõuluteisepyhahommikul.

grewu
14-01-2018
kell 13:37

Soome "kodanikupalgast" vahekokkuvõte guardiani poolt
https://www.theguardian.com/inequality/2018/jan/12/money-for-nothing-is-finlands-universal-basic-income-trial-too-good-to-be-true

Rene13
14-01-2018
kell 20:19

On huvitav, et The Guardianis närvi ei ole mindud, sest soomlased soovivad ju neoliberalismi praktiseerida, nende "kodanikupalga" eesmärk on riiki õhemaks ja kuluefektiivsemaks saada.

Vahepeal on üht teist GiveDirectly eksperimendist Keenias samuti ilmunud.
A village in Kenya is quietly disproving the biggest myth about basic income

Selles leeris pole kunagi olnud, kes tunneks hirmu, kuidas niisama makstav praktiliselt näljapajuk loodriks muudab vms. Sel juhul peaks kõik need self-made jõukad sellid vaid luuslangi löömisega tegelema. Aga võta näpust.
Mul on pigem endiselt hoopis üks teine küsimus. Kuskohast see kapital tulema peaks kui selline asi mastaapsemalt ette võtta? Ma ei ole veel näinud veenvaid kalkulatsioone. Ainult hurraad.

Rene13
26-01-2018
kell 13:05

Hea ülevaatelugu Poliitikagurus (huumori eesmärkidel maksab võrrelda Sirbi tulevikutööö numbriga, kus oli mitme artikli jagu naiivset lora, nagu üks sõber armastab õelda, jutustati ümber ulmekirjandust).

Kas robot võtab sinu töö?

Eelkõige pakkus huvi McKinsey prognoos Eesti kohta (rõhutan, see on prognoos, haritud oletus, mitte tõsikindel tulevikuennustamine).

"a) automatiseerumisevastane stsenaarium (SKP kasv 0,9% ja tööturg väheneks 0,4%)
b) automatiseerumise osas eesrindlik stsenaarium (SKP kasv 3,1% ja tööturu kasv 5,9%)."

Päris nutuseks muutub unistus, kuidas automatiseerime tootmise, kodanikest saavad töötatöölised, kellele plekime SKP kasvu pealt kodanikupalka. Does not compute.

Samuti on väga kaunilt mängu toodud termodünaamika teine seadus, mis sätestab, et töö ei saa kunagi otsa, sest entroopia kasvab (st, asjadel on omadus laguneda sh tarkvaral kuigi seda otseselt entroopia kasv ei mõjuta aga kujundi huvides olgu pealegi). Seega võib oletada, et igasugsuste ulmelahenduste (näiteks täisautomaatne tööliin) käigushoidmine muutub pikas plaanis olulisemaks kui asjade väljamõtlemine. Vähemalt tööhõive osas (nagu ka praegu meil on olukord, et mitmes sektoris napib hooldusinsenere). Mitte seepärast, et peaks olulisem olema aga igasugust pooletoobist tehnonaiivsusest kantud sodi muudkui tuleb ja keegi peab seda ka töökorras hoidma. Ja reeglina on see hästitasustatud värk, mis muidugi ei tähenda, et seepärast tuleks nüüd ajaloo või kirjandusteaduse õpetamine ära lõpetada.

Aga nagu ka loo lõpus on lisatud.
"Üle kõige peaks aga debatt võimaliku tehnoloogia poolt põhjustatud tööpuuduse lahenduste ja leevenduste osas liikuma kaugemale kui argumentide leidmine kodanikupalga poolt- ja vastu olemiseks. Jätkuvalt on olemas poliitikameetmed nagu ümberõpe, miinimumpalk, progressiivne tulumaks, varamaksud, teadus- ja arendusrahastus, kaubanduspoliitika ning ka kõik teised riigile kättesaadavad majanduse mõjutamise hoovad."

Ja omalt poolt lisan, Soome näitel ka sotsiaaltoetuste reformimine, mis ei ole kodanikupalk.

Rene13
15-02-2018
kell 15:33

Teemakohane.
When you give Alaskans a universal basic income, they still keep working

Pealkiri on muidugi vägev.
Reaalsus on selline, et pea iga Alaska elanik, kes on viibinud seal kalendriaasta ja kavatseb sinna ka püsivalt elama jääda (ma ei ole siiamaani välja uurinud, kuidas seda kavatsust kindlaks tehakse), saab osariiklikult naftafondilt dividendide näol aastas mõned kopikad mittetöist tulu.
Läinud aasta eest oli see 1100 taala, rekord on natuke üle kahe. See on ligi 92 taala kuus või heal aastal ligi 200. Vägev universal basic income küll, mis ei kata isegi baasvajadusi.

Rene13
24-04-2018
kell 18:46

Finland's basic income trial falls flat

The Finnish government has decided not to expand a limited trial in paying people a basic income, which has drawn much international interest.
Currently 2,000 unemployed Finns are receiving a flat monthly payment of €560 (£490; $685) as basic income.

When Finland launched the experiment its unemployment rate was 9.2% - higher than among its Nordic neighbours.
That, and the complexity of the Finnish social benefits system, fuelled the calls for ambitious social security reforms, including the basic income pilot.
The pilot's full results will not be released until late 2019.

The study by the Organisation for Economic Co-operation and Development said income tax would have to increase by nearly 30% to fund a basic income. It also argued that basic income would increase income inequality and raise Finland's poverty rate from 11.4% to 14.1%.

Ilmunud ka maakeelsena. Seal on samuti välja toodud hard to swallow pill, praegused maksumäärad ei laseks sellist vigurit (mis sisuliselt ei olnud küll UBI aga sellest on kurnatuseni kirjutatud) kestlikult pidada.

Soome kodanikupalga katsetus kukkus läbi

On tähelepanuväärne, et mõlemas loos on mustvalgel kirjas, et enne 2019. aasta lõppu eksperimendi tulemusi ei avaldata aga jumala tuima näoga pannakse pealkirjadeks, et katsetus kukkus läbi. Korrektne on, et esialgne eksperiment lõpetati ja ei pikendatud tähtaega.

Rene13
24-04-2018
kell 19:45

Kõige pädevam kokkuvõte hetkel WEForumis.
Finland will end its basic income experiment in 2019

But in December, the Finnish parliament passed a bill that requires jobseekers to work 18 hours minimum for three months, making unemployment benefits contingent on finding some work.

While 70% of Finns supported the idea of basic income, surveys show that number drops to 35% when respondents are told that already-high income taxes would have to increase in order to cover the cost of the program.

Rene13
16-05-2018
kell 17:49

Italy Populists Say Government Talks Entering Final Stretch

Kogu maailma suureks heameeleks on Itaalia saanud tõsiseltvõetava valitsuse, nii tõsiseltvõetava, et koalitsioonilepingu mustandina on laual kodanikupalk. Kuna olen ühe koalitsiooniosalise, Viie Tähe Liikumise (oudekki loone meets pidev emomine meets olematu arvutusoskus meets tasuta asjade lubamine) tegemisi jälginud juba aastaid, pole järgnev eriline ime.
Itaaliakeelsest originaalist läbi google tõlke saab aru, et ette on nähtud 780 eurot kuus, millest 17 miljardit katab Itaalia ja ülejäänu maksab kinni Euroopa Sotsiaalfond. Kui võtta aluseks, et see summa on maksuvaba ja kodanikupalka hakkab saama iga kodanik nagu selle nimetus eeldaks, maksaks see aastast üle poole triljoni euro. Mul jooksis selle peale juhe kokku.

Osmium
30-07-2018
kell 20:49

6 000 inimest koondati seoses Nordea panga suunamuutusega automatiseeritud lahenduste poole

Osmium
30-07-2018
kell 21:00

Ups, hoopis 2 500 inimest vähem on praeguseks. Eelmine oli vana uudis - kogemata lasin sensatsioonilisel pealkirjal oma tähelepanu hajutada

grewu
07-08-2018
kell 15:48

Ontario lõpetab kodanikupalga pilootprojekti:
https://www.cbc.ca/news/canada/toronto/lisa-macleod-announcement-1.4768626
Startis see 2017 ning esialgne plaan oli 3-aastane 4000 inimesele, kuni $17 000 inimese kohta aastas, millest pool sel ajal teenitud rahast maha arvestatakse. Lõpetamise põhjus olla jätkusuutmatus ning kallidus...

Rene13
10-08-2018
kell 21:44

Ontario ettevõtmine oli kodanikupalk vaid juhul kui väga suuri mööndusi teha.
Kodanikupalk on igale kodanikule tingimusteta makstav summa, võrdluseks võib võtta lastetoetuse, vahet pole mis on leibkonna igakuine eelarve, kui on üks laps siis 50 eurot per kärss või mis see summa täpselt on.
Võib öelda, et kõigile sama mõõduga ja võrdselt (paljudele selline võrdsus üldse ei meeldi).

Ontarios oli katsetamisel negatiivne tulumaks, näiteks Friedmani koolkond on seda populariseerinud. Kui teenid alla mingi piirmäära siis riik maksab toetust.
Ma olen seda meelt, et hea kui selliseid asju proovitakse, sealt võib head datat saada. Praegu selle ettevõtmise lõpetamiseks ei ole küll ühtegi vähegi kaalukat argumenti suudetud tuua, vähemalt ma ei ole leidnud väljaannet, kus arve oleks välja toodud. Mis tähendab, et tegemist oli puhtalt poliitilise otsusega, sellised tunneb ära kui argumentide asemel kasutatakse midagi märksa poeetilisemat.

Arenend maailmas eksperimentidega siiski jätkatakse, kolmanda maailma omad pole siit vaadates nii olulised, sest seal on sootuks teistsugused sotsiaalmajanduslikud tingimused. Ühendriikides Y Combinator maksab igakuiselt 1500 taala valitud leibkondadele aga see pole väga suuremahuline ettevõtmine samuti on Chicagos midagi susisemas. Soome ega Kanada eksperimentide mastaape neil küll pole aga need pole ka maksumaksja raha eest finantseeritud.

widzhit
31-10-2018
kell 12:26

Keskklass võib automatiseerimise tõttu palgatõusust vaid und näha.

Rene13
01-11-2018
kell 01:32

widzhit kirjutas:
Keskklass võib automatiseerimise tõttu palgatõusust vaid und näha.


Mitte väga temakohane aga mulle varemgi Pordi lugude juures silma hakanud, et ta opereerib majanduse osas mõistetega natuke liiga loovalt. Muidu on tema rubriik sümpaatne, tundub olevat lugenud inimene, mis pole just ülearu tavapärane inimesetüüp. Varasemalt on investeerimine ja spekuleerimine sama tähendusega olnud, nüüd on ettevõtte väärtus kuidagi uitama läinud. Kuigi ilmselgelt on tegemist turuväärtusega (market cap) mille puhul on aktsiahind on korrutatud aktsiate hulgaga, on siiski üsna hea tava seda ka niimoodi märkida. Ja niisama norimiseks, saudide keemiahiid Aramco pole börsil aga selle turuväärtust juba pikemat aega triljonit ületavaks hinnatud, läheneb lausa kahele kui ma ei eksi.

Lisaks pole investorirahal, mitte oma käibel tegutsev ettevõtlus mitte midagi kaasajale omast või imelikku. Samuti ei ole võimalikele tulevastele rahavoogudele panustamine moraalselt ega strateegiliselt taunimisväärne praktika.
Eriti kummaline on mõte "Mõned neist kasvavad laenude abil suuremaks, hävitades samal ajal jätkuvalt majanduslikku väärtust."
Raharinglus on viimane asi, mis kapitali hävitab. Burn rate ei tähenda, et keegi raha sõna otseses mõttes põletab, selle eest makstakse palku, ostetakse töövahendeid, rajatakse kontoreid ja tehased, see ei jää arvele seisma, vaid läheb laienemisse, mis tähendab, et sellega makstakse kinni hulga inimeste töötunde. Seda küll, et USA keskklassi (40k kuni 100k aastateenistus) protsentuaalne osa on langenud ja mitte päris nii, et kõik on kolinud vaesemasse otsa. Kui selline trend on kestev siis see pikas plaanis head ei tee.
Aga ma ei suuda endiselt tabada, kuidas peaks mängu sekkuma kodanikupalk.

Kuna juhtun omama mikroskoopilist osa Amazon'ist, hoian neil rohkem pilku peal kui seda muidu teeks. Seepärast kommenteerin veel ühte mõtet.
"Olgu näiteks hiljutine uudiskünnist ületanud pahameel Amazoni hiigelladudes rassijate suurest töökoormusest ja selle eest makstava vähese palga teemal. Veebipoes ostlejad rõõmustavad madalate hindade üle, aga need tulenevad töö automatiseerimisest ja allesjäänud töötajatele madala palga maksmisest."

Siin maksaks esmalt arvutada, palju kõrgem palgakulu hindadele lisaks ja seejärel mõelda, kas ikka on päris nii. Ma vaataks Amazon'i hindade puhul esmajärjekorras mastaabiefekti ja hinnaalgoritmide poole.
Olgu ka lisatud, et Amazon pakub ka inimtööjõul põhinevat automatiseerimisteenust, sest on palju valdkondi, kus masin on inimvõimete ees jõuetu. Selle nimi on Mechanical Turk, mõnikord raadio kuulamise taustaks toksin seda isegi.