Kopiraidi koormata pleilistid, DJ-setid jmt

boamaod
02-05-2016
kell 12:13

Kas keegi on reaalselt püüdnud Eestis teha midagi sellist, mis peaks garanteeritult jääma EAÜ vastutusalast välja? Ideeliselt siis kas raadiojaam, baar/restoran/pubi, klubi vmt, kus mängitaks ainult sellist muusikat, mis on maksimaalselt Creative Commons BY-SA (äärmisel juhul BY-ND) litsentsiga? Oskab keegi ennustada, mis legaalses mõttes juhtuma hakkab, kui selline asi tõsisemalt ette võtta?

Muidu oleks see ilmselt hea viis teadvustada artistidele eri litsentside tähendust ja vajalikkust, sisuliselt aitaks promoda neid artiste, kes pole otsustanud astuda sammu kommertsi halastamatu konkurentsi maailma (või on astunud selle sammu endale aru andmata) ja eelistavad mistahes põhjustel, et iga huviline võiks tema asju ilma piiranguteta kuulata, mängida, jagada, remiksida jne.

Küsin seda sellepärast, et tahaksin 20. mail eksperimendiks mõned sellised DJ-setid orgunnida, küll mitte õiguslikult väga tähenduslikus kontekstis, pigem lihtsalt proovimiseks, et kuidas tundub ja kas väärib edasi pusimist. Kui keegi on huvitatud osalema, siis võib ühendust võtta.

evertp
02-05-2016
kell 22:52

Kui keegi on huvitatud osalema, siis võib ühendust võtta.

Enne diskussiooni mainin ära, et foorumit jälgivad ka sisselogimata külalised kes mingil põhjusel pole taibanud ennast veel ära regada. Neile võiks kontakt saadaval olla stiilis mannavaht [ät] gmail.com vms. Just sayin'..

boamaod
05-05-2016
kell 22:11

Küsiks siis nii, et:

* Mis allikatest sellist muusikat otsida?
* Kas võiks olla mõistlik keskenduda mingile žanrile või subkultuurile?
* Kas on mingid kindlad artistid või leibelid, mis võiks huvi pakkuda?
* Kuidas haakida selist asja remiksikultuuriga, nt kas on mingid õigustatud mahus sämplimise/tsiteerimise head tavad, mille puhul võiks väita, et autoril on õigus määrata litsents ise ja eirata algmaterjali litsentsi?

Noh, ma õngitsen siin. Mul on endal ka nende asjadega mingid ideed ja kogemused, aga mind huvitaks sõltumatu arvamus.

Ja endiselt on jõus üleskutse, et kui keegi tahaks sellist eksperimenti Tallinnas 20. mai öösel kaasa teha, siis võib ühendust võtta:

* boamaod@gmail.com

ivo
05-05-2016
kell 23:05

Väga keeruliseks ja spetsiifiliseks läksid küsimused.

Kui häid allikaid keegi tuvastab, siis võiks muidugi jagada, aga midagi väga suurejoonelist ja hea ülevaatega vist pole. Ses mõttes, et üks litsentsitüüp ilmselt veel vähem ühendav lüli kui nt žanr. Kiire pilguheit nt SoundCloudi näitab küll igast teemakohaseid gruppe ja leibeleid: https://soundcloud.com/search?q=creative commons

Aga nt ühe seti kokkupanemiseks ikka mingit konkreetsemat abi sest pole. St pean silmas, et ilmselt pole olemas nii vägevat muusika andmebaasi, kus vajutad selekteerimiseks, et litsents CC ja tempo selline ja...

Ei ole päris kindel ka, võibolla ise teemast eemal olnud, aga ei tundu nagu CC oleks enam väga hot teemana. St noortel ja radikaalsetel pigem täiesti savi ja kuna CC hetkel väga laialt kõneaineks pole, siis pigem pole lihtsalt midagi märgitud või mingi default variant valitud suvalt. Siin on siis eeldus, et minu meelest mingil ajal rohkem teadlikult seda litsentsina artistid valisid.

Mingit statistikat pole muidugi kunagi teinud, aga tundus, et pigem kippusid seda vähemalt varasemalt kasutama elektroonilised artistid ja sealjuures ka muusikaliselt radikaalsemad, igast mingid breakcored jms.

Viimane skene ka seda remikskultuuriga haakuvat teemat ajas ja seal vist elu kokkuvõte kippus selline olema, et head tava polnud olemas, oli ainult halb ja halvem, mis päädis sellega, et eri härrad võistlesid, et keda mingi loo eest enim kordi kohtusse kaevati.

Siin vist mingid mõttekaaslased välismaalt, podcastid ja mingilegi maale sorteeritav arhiiv jms: http://freemusicarchive.org/

eksodizl
06-05-2016
kell 18:39

Selle DJ´de ja klubide käest raha korjamisega tegeleb minu teada hoopis Eesti Meelelahutajate Liit vms selline moodustis. 1 juhatuse liige peab ka ühte FB gruppi, kus nendel teemadel arutati. Paraku mind bänniti üsna pea pärast seda kui hakkasin keerulisi küsimusi esitama, nt. "kui ma mängin iseenda loomingut, mida kaitseb EAÜ, siis kas EML tahab selle eest omakorda raha ja teeb mulle iseenda "piraatimise" eest trahvi?".
Tegemist on vääääga kummalise tegevusega, kus juristid keedavad kokku mingi paberil JOKK-lahenduse, mis praktikas on... lihtsalt vale/omastamine. Nad koguvad raha muuseas välismaa artistide mängimise eest, aga ei kogu playliste, raha saavad artistid nendelt siis, kui ise küsida taipavad... Neile võib esitada playliste, mis nende mõistes tähendab "sinu aasta jooksul enimmängitud lood", mille eest sa saad nendepoolse litsentsi soodushinnaga.. kõlab nagu nali? ...

boamaod
13-05-2016
kell 11:53

Tegime eile Hendrik Lüüsiga Generaadios saate remiksikultuurist:

* http://generaadio.ee/arhiiv/olukorrast-konnatiigis-17-12-05-2016/

Salvestatud intervjuud Mart Niinestelt, Helen Tammemäelt ja esitajate liiidu tegevdirektor Urmas Amburilt. Kuskil taustal hõljub Kalev Rattuse vaim.

Muide, tundub, et 20. mai öö üritus Kultuuriklubis Kelm saabki teoks. Kui keegi on veel huvitatud osalemisest oma setiga või millega tahes, siis andke teada. Suhtlemise käigus on ka välja tulnud, et huvi vabade litsentsidega muusika vastu on tegelikult päris suur ja seda leiab täitsa eri ringkondadest. Huvitav leid on Marta FM-is mõne aasta eest eetris olnud saade nimega Helikäija, mis ainult vabade litsentsidega muusikale keskenduski:

* https://www.mixcloud.com/helik2ija/

Urmas Ambur rääkis mulle päris huvitavat juttu sellest, kuidas Creative Commons all avaldamine on EEL liikmelepingu järgi täiesti okei. Kuna EAÜ mu kirjale ei vastanud, siis oleks huvitav teada, kas nemad tõlgendavad seadust kuidagi teisiti ja on tõesti valmis avalikult tunnistama, et peavad kuidagi ühiskonnale kasulikuks alustavate või nišis tegutsevate autorite loomevabaduse piiramist.

mu5tr1d
13-05-2016
kell 18:07

Mis point on sellel, kui miski jääb EAÜ vastutusalast välja? Lihtsalt tutvustada teistmoodi lugusid? EAÜ kogub pappi niiehknaa, vahet pole kas autor on surnud või mitte. Pleilistist sõltub see, kellele raha jaotatakse, kui seal kedagi kirjas pole, siis läheb üldisele jagamisele vist - nagu tühja kasseti maks.

boamaod
14-05-2016
kell 09:41

Eri artistidel ja fännidel on eri poindid ilmselt, minu point on eelkõige see, et ma saan avaldada oma lugusid nii, et keegi ei pea küsima luba nende mängimiseks, miksimiseks vm viisil kasutamiseks ja et see on standard, mis tähendab, et ma saan eeldada, et subkultuuris teevad sama ka teised. Saan seda, mida ise annan, antud juhul siis piiranguteta loomingulise vabaduse subkultuuri raames. Kui korraldada üritusi, luua raadiojaamasid vm avalikke institutsioone, mis sellist Creative Commons printsiipi läbivalt rakendavad, siis on siin ka väike majanduslik võit ilmselt, kuna see subkultuur ei peaks olema esindusorganisatsioonide asi, aga see pole minu jaoks peamine.

Asja iva on selles, et Creative Commons litsentside vmt kasutamine ei tähenda, et artistid ei võiks teenida, sest kommertskasutust piirab ainult CC NC piiranguga litsents. Muude litsentsidega avaldatud materjali võib kasutada ka kommertsüritustel jne, peamine erinevus ongi see subkultuuri avatus ja võimalus materjali võimalikult piiranguteta taaskasutada. Kuuled peol ägedat lugu, tõmbad kohe telefoniga alla ja teed hommikuks oma remiksi. Seda tüüpi asjad. Loomevabadus steroididel. Selline subkultuur võiks vabalt meinstriimi kõrvale tõusta, ma arvan, et kui seda süstemaatiliselt kasvatada, siis sellele on potentsiaali küll. Loomingulisuse toetamise mõttes parem ökosüsteem peaks lõppkokkuvõttes võitma. Eriti kui see ei välista ka võimalust loomingu pealt teenida — ja ma arvan, et ei välista, siin on sada muud võimalust lisaks tsentraliseeritud obroki kogumisele.

mu5tr1d
14-05-2016
kell 17:31

mis tähendab, et ma saan eeldada, et subkultuuris teevad sama ka teised. Saan seda, mida ise annan, antud juhul siis piiranguteta loomingulise vabaduse subkultuuri raames. Kui korraldada üritusi, luua raadiojaamasid vm avalikke institutsioone, mis sellist Creative Commons printsiipi läbivalt rakendavad, siis on siin ka väike majanduslik võit ilmselt, kuna see subkultuur ei peaks olema esindusorganisatsioonide asi, aga see pole minu jaoks peamine.
Mis subkultuur see selline on, kus kõike tasuta tehakse?

SiimJõgioja
14-05-2016
kell 20:39

eksodizl :
Selle DJ´de ja klubide käest raha korjamisega tegeleb minu teada hoopis Eesti Meelelahutajate Liit vms selline moodustis...


Äkki pead ikka EEL'i (Eesti Esitajate Liit) silmas?

mu5tr1d
15-05-2016
kell 02:59

Kas mitte hoopis EAÜ ehk Eesti Autorite Ühing, mis siis korjab autoritele ja sealt siis omakorda läheb veel raha jaotamisele esitajatele, kes esitavad teiste loodud muusikat ning EFÜ-le ehk Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, kes siis kogub raha fonogrammitootjatele, kes seisavad muusika avaldajate eest. Vabalt võib olla, et 1 tegelane on kõigi kolme ühingu liige.

boamaod
15-05-2016
kell 12:37

Mis subkultuur see selline on, kus kõike tasuta tehakse?

Ma ütlesin enda arust päris ühemõtteliselt, et vabakultuuri kontseptsiooni raamides ei ole mingit kohustust teha tööd tasuta ega selle vilju ka tasuta ära anda, sest mittetulunduslik on ainult üks CC litsentsidest ja seda konkreetset litsentsi ei peeta üldiselt vabakultuuri teostega kooskõlas olevaks:

* http://freedomdefined.org/Licenses/NC

Küll aga eeldab vaba kultuuriteose definitsioon, et kui sa oled oma teose valmis teinud, avaldanud ja selle eest tasu saanud, siis sa ei tohi ega saa enam selle levikut ebamõistlikult piirata ja täiendava tasu saamine sõltub edasi juba sinu ja su turundajate leidlikkusest, kontsertide populaarsusest, fännide olemasolust jmt. See on ka olukord, milles muusikatööstus jm loometööstus tänapäeval üha enam on. Natuke laiemalt avatud teadmuse kontseptsiooni ja selle seoste kohta vabakultuuriga saab lugeda siit:

* http://opendefinition.org/od/2.1/et/

Ma arvan, et ka reedesel üritusel teeme nii, et jagame jootrahakassa ära nende DJ-de vahel, kes suudavad vältida oma settides Creative Commons Non-Commercial ja All rights reserved lugusid. Autorile viitamise nõuded CC BY puhul püüame samuti täita, kuigi ma pole kindel, kas kogu litsentsiinfo avaldamine loo mängimise ajal päriselt välja tuleb.

Igatahes teeme oma parima, et töötada sisse õiguslikus mõttes lollikindel vaba tantsumuusika ürituse kontseptsioon.

mu5tr1d
15-05-2016
kell 19:32

Näiteks mul oli ükskord selline olukord, kus kutsuti esinema ühele võrdlemisi suurejooneliselt korraldatud väiksele ämbientfestivalile. Korraldaja otsustas pileteid müüa läbi piletilevi. See aga omakorda muudab kogu käibe ja kõik avalikuks EAÜ silmis. Korraldaja aga ei arvestanud, et ta peab minimaalselt 20 eurot või siis 5% piletimüügitulust maksma EAÜ-le, kes siis tasu jaotab vastavalt neile esitatud pleilistidele - ütleme nii, et see 5% on väga väike summa, samuti 20 eur. Siis oli pidu ära ja hakati paluma, et nad nii ei osanud üldse mõelda ega arvestada ja neil nüüd vesi ahjus ja ma ei tea mida kõike veel ning palusid, et ma kirjutaksin nüüd EAÜ-le avalduse, kus ma märgiksin ära, et ma ei esitanud ühtegi teost esinedes ning kõik oli vabaimprovisatsioon ja et ma ei soovi seda raha. Okei, olin tegelikult saanud ka esinemistasu ning mõtlesin, et teen neile teene vastu ja eks ma siis kirjutan. EAÜ veel kirjutas vastu, et kas tõesti ja ma ütlesin, et tõesti tõesti! Ometi saaks üle juba sellest võrdlemisi mõttetust ja marginaalsest teemast. Järgmine hetk aga juhtus nii, et seal esinenud Norrast pärit ämbientmuusika superstaari esindav autorikaitseorganisatsioon siiski soovis oma esindatavale ka autoritasusid korjata. Selle peale aga ei jäänud enam meie korraldajatüübil muud üle, kui et pidigi hakkama EAÜ-le maksma seda väikest 5-te protsenti. Siis võttis muga korraldaja taaskord ühendust ja ütles, et "kule nüüd võid siiski neile pleilisti saata, et nad saavad ikkagi raha jaotada". Seda jama ma muidugi ei teinud, niigi loll tunne sellise jama juures.

Neid toredaid juhtumeid on veel ja ilmselt oled sa ise ka Eesti riigiga ühes paadis. Kunagi näiteks ilmus ajakirja WIRE vahel Eesti muusika kogumik. See on minu teada ka ainus plaat, mille avaldamise eest tasus Eesti riik. Sellele plaadile valis spetsiaalselt lood välja keegi välismaa tüüp ja valis sinna ka ühe minu loo. Aga avaldamise tingimus oli, et plaadile läheb vaid siis, kui olen nõus selle tasuta sinna andma autoritasusid saamata, et jube hullult äge promo ikkagi. Tegelikult polnud äge promo ning riigi poolt finantseeritud plaat oma asjaajamise poole pealt jättis mulje, nagu riigil oleks täiesti suva oma autoritest.

Mulle jääb mulje, et siis sellisel veidral viisil nagu sa tahad oma lugusid tasuta esitada ja EAÜ-ga jändamiseta, siis on sul ilmselt vaja kõigi esitatud lugude autorite kirjalikke nõusolekuid, et nad on nõus ilma tasu saamata oma lugu lasta.

EAÜst ei saa sa mööda mitte kuidagi, ilmselt pead siis nendega oma sotid selgeks rääkima, kui sul sellised mõtted on. Samuti kõik artistid kes ainult nö. "tasuta" oma mussi avaldavad ei tohi ka kunagi ühegi autorikaitseorganisatsiooni liikmeks kuuluda.

boamaod
16-05-2016
kell 18:21

Erinevalt tolle ürituse korraldajatest üritan ma asja siiski ette läbi mõelda, kahjuks pole EAÜ kuigi koostööaldis, ei kujuta ette, kuidas ma nedega peaks "sotid selgeks rääkima". Saatsin neile nädala eest kirja ja ütlesin, et kavatsen Creative Commons litsentsitud muusika üritust korraldada ja esitasin sellised küsimused, aga vastu pole saanud ei kippu ega kõppu:

Mis on teie tõlgendus, kas EAÜ liikmed võivad avaldada oma teoseid
Creative Commons litsentside all ja kuidas see peaks teie arvates
käima? Kas teie organisatsioon esindab ka Creative Commons litsentside
all avaldatud teoste autoreid olukorras, kus näiteks mõni klubi, baar
vm asutus otsustab mängida ainult teatud Creative Commons litsentside
alusel avaldatud materjali?

Kui palju on EAÜ-l kogemust Creative Commons litsentsidega? Kas
autorid on nende all avaldamise vastu huvi tundnud ja kas olete seda
võimaldanud? Kuidas on Eestis käibiv tava Creative Commons litsentside
kasutamisega EAÜ vaatenurgast võrreldav muude maade vastavate
tavadega?


Selline tunne, et peab juhatuse liikmeid eraldi pinnima hakkama, et mingi vastus saada üldse.

Nende näidete kohta ei oska ma midagi arvata, neil pole minu kaasusega suurt pistmist, sest mina ei taha kuskilt saada midagi, mis juba eelnevalt ei oleks autori poolt mõne sobiva Creative Commons litsentsi all avaldatud. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas EAÜ siin autori tahet tõlgendab, sest ma saan aru, et neil on teatud võimalusi selle kahtluse alla seadmiseks, esiteks oma liikmete puhul ja teiseks oma seose tõttu välismaiste esindusorganisatsioonidega, mille liikmed võivad mõned mängimisele tulevad autorid olla (ja olla samas oma teose CC litsentsi all avaldanud).

Meil hakkas 10. aprillist kehtima autoriõiguse seaduse muudatus, mis pidi viima selle vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga, mis teeb mõnede CC litsentside võimaldamise esindusorganisatsioonidele kohustuslikuks:

* https://www.riigiteataja.ee/akt/101042016002

Eks see üritus peakski looma pretsendendi ja tegema selgeks, et kas EAÜ käib ühte jalga nende Euroopa esindusorganisatsioonidega, mis CC litsentside kasutamisel autoritele tuge pakuvad. Lisaks lubab seadusemuudatus autoritel soovi korral valida esindusorganisatsioon mõnest teisest Euroopa Liidu riigist. Ehk kui meie EAÜ tõepoolest CC litsentse blokib, siis on mõislik neid kasutada soovivatel autoritel liituda mõne teise riigi vastava organisatsiooniga.