Kuula: Estoner - "Tahm"

Päevapoliitika

pahareino
26-02-2013
kell 11:23

Neivelilt paar mõtet http://www.epl.ee/news/arvamus/indrek-neivelt-jagame-valjarande-pidurdamiseks-maksukoorma-umber.d?id=65736322

rohkem tähelepanu võibolla vääriks isegi Rail Baltica teema sama artikli lõpu poole

Serial K
26-02-2013
kell 12:39

oi, kodukulud ei läinudki alla isegi maamaks mitte.

Maamaksuvabastuse tuules tõstis tänavu maamaksumäära 47 omavalitsust, neist 25 lisandus maksimumi ehk 2,5% küsijate hulka. Tänavu kogutakse maamaksu peaaegu niisama palju kui mullu, seega tähendab paljudele maksuvabastus hoopis maksutõusu.

mamuumi
27-02-2013
kell 13:24

Idee ise näeb välja selline - Riigikogu liikmetel on miinimumpalk või kõik selle raha, mis nad saavad miinimumist rohkem, on nad kohustatud heategevuseks ära annetama. Mingeid lisakulutusi neile kinni ei maksta - tundub mõistmatu, miks näiteks tavaline riigiametnik töökohta vahetades peab endale ise muretsema elamispaiga ja selle eest jätkuvalt ise tasuma, kuid Riigikogu liikme jaoks on see mure lahendatud.

Mingeid lõunasööke ja sõidukikulusid samuti neile kinni ei maksta. Kui on vaja, lasevad naisel või mehel kodus vorstivõileivad kaasa teha. Esiteks hoiaks niimoodi raha kokku ja teiseks on vorstivõileib päris hea. Kui vorsti jaoks loomulikult raha on. Noh, kuu alguses ikka on. Sõidukulude kinnimaksmine tuleks ära kaotada seetõttu, et lasta neil endal kas liigelda libedatel tänavatel lumekuhjade vahel või loksuda ühistranspordis koos hügieeni mittearmastavate inimestega koos.

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ettepanek-riigikogulastele-miinimumpalk.d?id=65741174

Serial K
27-02-2013
kell 13:34

see oleks tõesti hea mõte, niimoodi saaks edaspidi parlamendis töötada vaid jõukad inimesed ja igasugused näljarotid jääksid ukse taha.

Rene13
27-02-2013
kell 13:38

Mõned sellised näljarotid lipsaks ikka sekka, kelle jaoks lobistajad meelehead pakkuda saaksid.

Serial K
27-02-2013
kell 13:40

no vähemalt edukad inimesed, omavad kontakte.

Serial K
27-02-2013
kell 13:41

mina arvan, et ministrid võiksid olla töötundidel laua külge aheldatud.

McWill
27-02-2013
kell 13:49

Ma arvan, et kõik ametnikud ka. riigikogu liikmed peaks ikkagi normaalset palka saama. Kaotada tuleks küll suurem osa neist lisatasudest ja see korralagedus, kus nad võivad sisuliselt üldse mitte kohal käia - kohal oldud aeg tuleks otseselt ikka palga või sellest maha arvamisega siduda. Ehk tuleks riigikogu liikme töö võrdsustada rohkem mis iganes palgatöötaja ametiga nagu nad on mujal riigi ja ka erasektoris, kus inimesed saavad oma panusele ja vastutusele väärilist palka.

pahareino
27-02-2013
kell 14:37

lisatasude üks pointe on, et Riigikogu liige, kes on pärit kuskil Abja Paluojalt saaks oma valimisringkonnas külas ka käia inimeste muresid kuulamas

see miinimumpalga teema jah... no ma tean kes meil siis liikmed oleks Sõõrumaa, Rääsk, Sarri ja veel norm ärikaid. Võibolla mõned Toobalid, Pallingud jt lobistajad ka

pahareino
27-02-2013
kell 14:38

mamuumi, palju neid tavaametnikke muidu miinimumpalgal on?

mamuumi
27-02-2013
kell 15:01

0
http://www.ap3.ee/?PublicationId=ef9d46db-0f56-4f18-9cd8-4620b13a60c9

http://www.emta.ee/index.php?id=2435

. Teenistujate lisatasude maksmine

2.1. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest
2.1.1. Maksu- ja Tolliameti peadirektoril (edaspidi peadirektor) on õigus teenistujale määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuse hindamise alusel, arvestades töö sh ametikoha hindamise tulemusi ja kvaliteeti, teenistuja professionaalsust, eeskujulikku klienditeenindust, initsiatiivikust, lojaalsust, otsustusvõimet, lahenduste leidmist, töö eripära, ajutiselt suurenenud töökoormust ning ametniku eetilisust.
2.1.2. Punktis 2.1.1. nimetatud lisatasu võib määrata valdkonnajuhi esildise alusel (v.a. punktide 2.3.3 ja 2.4.3. puhul) peadirektori käskkirjaga kalendriaasta lõpuni ning väljamaksmine toimub iga kuu proportsionaalselt teenistuses oldud ajale. Vahetu juht on kohustatud oma alluvaid teenistujaid teavitama palgamuudatustest ning muudatuste põhjustest.
2.1.3. Peadirektoril on õigus muuta valdkonnajuhi motiveeritud esildise alusel punktis 2.1.1. nimetatud lisatasu suurust punktis 2.1.2 määratud perioodiks üldjuhul kvartali alguses. Erandjuhul saab ümbervaadatavat lisatasu muuta peadirektori käskkirjaga ka muul ajal. Vahetu juht on kohustatud oma alluvaid teenistujaid teavitama palgamuudatustest ning muudatuste põhjustest.
2.1.4. Peadirektoril on õigus rahaliste vahendite olemasolul määrata teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse hindamise kaudu Maksu- ja Tolliameti juhtimisplaani eesmärkide saavutamisel.
2.1.5. Punktis 2.1.4. nimetatud lisatasu võib määrata valdkonnajuhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga. Valdkonnajuht on kohustatud lisatasu määramise esildise enne peadirektorile esitamist kooskõlastama vastava valdkonna peadirektori asetäitjaga.
2.1.6. Peadirektoril on õigus rahaliste vahendite olemasolul määrata ühekordseid lisatasusid kõikidele Maksu- ja Tolliameti teenistujatele ühesuguse põhimõtte alusel.
2.1.7. Punktis 2.1.6. nimetatud lisatasu võib määrata valdkonnajuhi esildise alusel peadirektori käskkirjaga. Valdkonnajuht on kohustatud lisatasu määramise esildise enne peadirektorile esitamist kooskõlastama vastava valdkonna peadirektori asetäitjaga.
2.1.8. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib punktides 2.1.1., 2.1.4. ja 2.1.6. märgitud lisatasu jätta maksmata või selle suurust võib vähendada. Lisatasu muutmine toimub punktis 2.1.3. sätestatud alustel distsiplinaarkaristuse määramise päevast.

2.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest
2.2.1. Peadirektor võib teenistujale määrata lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest järgmistel juhtudel:
2.2.1.1. peadirektori või vahetu juhi poolt teenistujale antud, kuid ametijuhendis fikseerimata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest;
2.2.1.2. arendusprojektis aktiivse osalemise ja/või juhtimise eest;
2.2.1.3. lektoritöö eest;
2.2.1.4. praktika juhendamise eest;
2.2.1.5. teenistuskoera hooldamise, treenimise ja toitmise eest;
2.2.1.6. uue ametniku juhendamise eest, lähtudes lisast 8 "Uute ametnike juhendamine Maksu- ja Tolliametis";
2.2.2. Arendusprojekti juhil on õigus teha valdkonnajuhile põhjendatud ettepanekuid projektiliikme(te)le p-s 2.2.1.2 nimetatud lisatasu määramiseks, kui on rakendunud projekti oluline etapp või projekt on edukalt lõppenud, tuues välja projektiliikme(te) töö panuse ja kvaliteedi.
2.2.3. Punktis 2.2.1. nimetatud lisatasu määramiseks esitab valdkonnajuht peadirektorile esildise, arvestades teenistuja vahetu juhi poolt esitatud või punktis 2.2.2 nimetatud põhjendatud ettepanekuid. Valdkonnajuht on kohustatud lisatasu määramise esildise enne peadirektorile esitamist kooskõlastama vastava valdkonna peadirektori asetäitjaga.
2.2.4. Punktis 2.2.1. nimetatud lisatasu võib määrata peadirektori käskkirjaga kord kuus, kord kvartalis või pärast täiendava teenistusülesande täitmist.
2.2.5. Punktis 2.2.1.5. nimetatud lisatasu maksmise eelduseks on eelnevalt sõlmitud kirjalik kokkulepe teenistuskoera juhiga.
2.2.6. Punktis 2.2.1. nimetatud lisatasu ei maksta distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal, v.a punktis 2.2.1.5 alusel.

2.3. Lisatasu teenistusaastate eest
2.3.1. Ametnikule makstakse lisatasu:
2.3.1.1. alates 5-aastasest teenistusstaažist - 5% ametipalgast;
2.3.1.2. 10 - 15-aastase teenistusstaaži korral - 10% ametipalgast;
2.3.1.3. alates 15-aastasest teenistusstaažist - 15% ametipalgast.
2.3.2. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisatasu teenistusaastate eest jätta maksmata või selle suurust võib vähendada. Lisatasu teenistusaastate eest muutmine toimub punktis 2.1.3. sätestatud alustel distsiplinaarkaristuse määramise päevast.
2.3.3. Teenistusaastate eest makstava lisatasu õiguse tekkimisel või selle suurenemisel vähendatakse samavõrra punktis 2.1.1. nimetatud lisatasu.

2.4. Lisatasu akadeemilise kraadi eest
2.4.1. Ametnikule makstakse lisatasu:
2.4.1.1. magistrikraadi eest - 10% ametipalgast;
2.4.1.2. doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast.
2.4.2. Lisatasu maksmine akadeemilise kraadi eest vormistatakse peadirektori käskkirjaga.
2.4.3. Akadeemilise kraadi eest lisatasu õiguse tekkimisel või selle suurenemisel vähendatakse samavõrra punktis 2.1.1. nimetatud lisatasu.

2.5. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest
2.5.1. Kui teenistusülesannete täitmine on oluliselt raskendatud ilma kolme või enama võõrkeele valdamiseta ja nende keelte valdamise nõue on sätestatud ametniku ametijuhendis, võib ametnikule, kes valdab kolme võõrkeelt vähemalt kesktasemel, maksta kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasu 10 % ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 %.
2.5.2. Lisatasu maksmiseks teeb valdkonnajuht pärast ametniku poolt vastava(te) eksami(te) sooritamist või vastavate tunnistuste esitamist esildise peadirektorile. Valdkonnajuht on kohustatud lisatasu määramise esildise enne peadirektorile esitamist kooskõlastama vastava valdkonna peadirektori asetäitjaga.
2.5.3. Lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest vormistatakse peadirektori käskkirjaga.

mamuumi
27-02-2013
kell 15:03

sorry, et nii pikalt .... k

azad
27-02-2013
kell 15:19

kuidas see siia oluline oli? a see selleks.

Riigikogu liikme miinimumpalk - see, et Riisalu trollib, et tema seda ka tasuta teeks, ei tähenda, et nii peakski olema.
Lisatasude osas on pahareinol õigus. kujutab teist mõni üldse ette, et kui palju üks riigikoguliige (eriti tallinnast väljas) maha sõidab kuus?
imo Riigikogulaste palga jms osas plõksivad kõige enam need kes isegi ei tea mida Riigikogu liige teeb - infotunnis ei ole, siis ei käi ju kunagi kohal ja on muidu lupard.
lisaks nö päevatööle käiakse pidevalt üritustel esinemas, aruteludel, debattidel + ma julgen öelda, et aktiivsematel parlamendis on aastas kolmandik kuni pooled nv'd "rikutud" kus vähemalt poolekspäevaks tuleb kuhugi üritusele/koolitusele/koosolekule sõita.

Serial K
27-02-2013
kell 15:20

mõttel SIDUDA RK liikme palk miinimumpalga mingi kordajaga oleks muide juba teatud point.

azad
27-02-2013
kell 15:23

mõttel SIDUDA RK liikme palk miinimumpalga mingi kordajaga oleks muide juba teatud point.

+1 yep. see on juba täiesti normaalne mõte.

sheff
27-02-2013
kell 15:44

üsna raske on leida selline kordaja mis pööbli õiglustunnet ei riivaks. Ses mõttes nagu väga vahet pole - ükskõik kui väike see palk ka poleks, tädi Maali ja onu Heino irisevad ikkagi. "No mis töö see ka on, istuda tooli peal ja nuppu vajutada, johhaidii." wtf

Rene13
27-02-2013
kell 15:50

üsna raske on leida selline kordaja mis pööbli õiglustunnet ei riivaks.
Ühest väiksem kordaja näiteks.

sheff
27-02-2013
kell 15:55

:D
ja siis on kaks varianti:
1) paned pmst inimesed jõuga sunnitööle sinna;
2) saad jõukad riigikogu liikmed, nagu ka härrased eelnevalt siin mainisid :D

Serial K
27-02-2013
kell 16:19

iseenesest oleks mõttel jumet, kui lisada igapäevane kohustuslik piitsutamine. siis olekski aint martin helme vist nõus.

trendipiider
27-02-2013
kell 16:51

Autodele kuluv plekk on küll hämmastav. Ma tegelt ei saa üldse aru, miks peale ministrite mingid tegelased premium klassi autodega sõidavad? Neile oleks mingid Opel Astrad täiesti parajad sõidukid imho. Ilma naljata kusjuures. Bensulimiidid olid ka ikka väga tummised.

azad
27-02-2013
kell 16:57

Autodele kuluv plekk on küll hämmastav. Ma tegelt ei saa üldse aru, miks peale ministrite mingid tegelased premium klassi autodega sõidavad? Neile oleks mingid Opel Astrad täiesti parajad sõidukid imho. Ilma naljata kusjuures. Bensulimiidid olid ka ikka väga tummised.

seal pidi ikka korralik kalkuleerimine käima osadel, et su auto ei oleks kõige kallima kuumaksuga ega ka kõige odavamaga vms.
tho mõni vend pani veel nt eelmine suvi mingi 10+a vanuse transiti bussi või mingi 5a vanuse mazda 3'ga.

trendikas, kui sa volvo 30% soodsmalt saad, siis ei võtaks vä?: )

trendipiider
27-02-2013
kell 16:57

Ja noh, seda oleks ka pentsik öelda, et palgad peavad tummised olema, et nad mõjutatavad ei oleks. Sest ega nad kohtunikud pole ja pealegi on lobitöö ju täiesti avalik asi. Ehk et nad ongi ju mõjutatavad, kõik teavad ja see on okei.

Eripensionid, need on neil ka vist (midagi vist muutus seoses nendega paar aastat tagasi?). Miks nad ei võiks saada sama süsteemi järgi pensioni, nagu teised eakad? Täiesti põhjendamatu minumeelest.

trendipiider
27-02-2013
kell 17:00

seal pidi ikka korralik kalkuleerimine käima osadel, et su auto ei oleks kõige kallima kuumaksuga ega ka kõige odavamaga vms.

trendikas, kui sa volvo 30% soodsmalt saad, siis ei võtaks vä?: )


Või rendiks seda transitit "ema firmast" :) Ma võtaks kindlalt mingi norm auto, aga point ongi ju see, et neil on see raha ette nähtud auto jaoks ja seda mujal minuteada kasutada ei saa. See limiit peaks tunduvalt pisem olema. Mingi 2x el.aken ja plekkvelg Ford käiks väga hästi.

trendipiider
27-02-2013
kell 17:01

Või neile kokku 1 limiit kõige peale. Ise vaatad, kas ostad Prada alukad või oma Ford Focusele 17 veljed suveks ja kas sööd a la carte või a la Rahminni söökla :)

pahareino
27-02-2013
kell 22:15

aga Kalle Pallingul on täna sünnipäev l l l star mesi

Õnne ka Rada7 poliitrakukese poolt!

avera
27-02-2013
kell 22:52

Kui riigikogulased tasuta tööle panna ja neilt kuluhüvitised käest võtta, siis kas see muudaks midagi Eesti elus? Kui likvideerida riigi eelarvest riigikogu, siis võit oleks 0,2% ~7,7-st miljardist. Kokkuvõttes maksab iga inimene 13 eurot aastas, et riigikogu üleval pidada. Ma võin muidugi numbritega eksida, kuna ma ei ole politoloogias pädev. Vähemalt nii ma loen riigieelarvest välja. Peamine probleem tundub, et on pigem kapitali liikuvuses ja eriti selle liikumises välismaale, mitte riigikogulase palgas.

mamuumi
28-02-2013
kell 09:46

Mitu last on Hardo Ääsmäel???

http://www.elu24.ee/1152908/com/hardo-aasmae-eesti-naine-ei-suuda-oma-soorolli-taita#comments

ausalt ka, tahaks teada ...

nippar
28-02-2013
kell 09:55

mis se el oeb, mitu last tal on

HaraldHaak
28-02-2013
kell 10:40

Tuleb paluda armsat taevast, et ise klimakteeriumi-järgselt kohe nürimõistuslikuks ei muutuks. Hardost on kahju; kunagi oli tark mees.

nippar
28-02-2013
kell 10:47

eks ta ole endiselt tark mees, teistes valdkondades lihtsalt

mamuumi
28-02-2013
kell 12:28

mis se el oeb, mitu last tal on

tahaks teada, kui palju ta siis on panustanud eesti rahva säilimisse, ma ei leidnud andmeid üles enne

Serial K
28-02-2013
kell 13:05

üks.

kurmet
28-02-2013
kell 13:22

Tema poolt üks, naise poolt teine. Kokku kaks, kõik klapib.
Tangot ei saa üksi tantsida.

trendipiider
28-02-2013
kell 13:36

Tangot ei saa üksi tantsida.

Väide või asi. Link

avera
28-02-2013
kell 17:48

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/de/Juhan_Parts,_2011.jpg/800px-Juhan_Parts,_2011.jpg
Kommentaarid on üleliigsed

pahareino
28-02-2013
kell 22:52

enamvähem ainukene kord kui ma arrakuga nõus olen

miks peab EAS üks juhatuse liige saama 6.5 K?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/andres-arrak-6500-eurot-on-easi-juhile-pohjendamatult-korge-palk.d?id=65755208

trendipiider
01-03-2013
kell 08:50

Mul kukkus ka karp lahti ja kui tegelikult vastutusest rääkida, siis sa enivei ainult "vastutad". Kui midagi pekki läheb ja asi kriminaalne pole, siis on ju ikka hästi. Vbla lastakse lahti, aga lähed teed kuskil mujal midagi muud. Ehk et ei vastuta. Lahendust samas polegi sellele.

trendipiider
01-03-2013
kell 08:51

Vastutad sa siis kui jääd sissetulekuta ja panga ees on võlad. See on vastutamine.

trendipiider
01-03-2013
kell 15:30

Vist pole olnud: Peeter Koppel: kui ainus idee on ümberjagamine, siis ideed tegelikult ei ole

«Selline üha kasvav ettevõtlike inimeste pitsitamine toob kaasa selle, et nad pakivad oma tootlikud- ja muud varad kokku ning kolivad sinna, kus neil lastakse hingata, kus tööjõukulud on mõistlikud ja kus turg on kasvav. Mis nende endiste asukohariikide tööhõivega juhtub, on ilmselge,» tõdeb Koppel.

«Seega hakata meil eksperimenteerima ümberjagamisega ajal, mil kapital ja riskivõtjad on ajalooliselt suurtest võlgnikest/ümberjagajatest riikidest Euroopas põgenemas, tundub tõsise hilinemisena. Meil ei ole vaja Euroopas üha trendikamat klassikalist klassiviha, vaid signaali, et siin ei ole rikkus kuritegu ja siin ei kiusata ettevõtjaid või keda iganes, kellest sõltub lisandväärtuse loomine,» lausus Koppel.

Serial K
03-03-2013
kell 13:48

ümberjagamise koha pealt soovitaks võtta muidugi USA suurpankade näide, ka seal pole rikkus suurem asi kuritegu

Serial K
03-03-2013
kell 13:49

õigemini, rikas ei ole kurjategija, isegi kui ta on kurjategija

McWill
05-03-2013
kell 20:23

Aarne Rannamäe ajab praegu televisioonis ohtlikku komministliku kalduvusega jama. Kuidas selline inimene saab üldse riigitelevisioonis töötada...

{set irony off()}

tank
05-03-2013
kell 21:34

nojah...aga see 320 € miinimumpalk on ikka nukker küll!

avera
05-03-2013
kell 22:29

Nukker on pigem, et väga paljud tööandjad maksavadki miinimumi või miinimumilähedast palka isegi erialastel töödel. Arvestades kesist elu, mida paljud siin elama peavad on ka turvavõrk peaaegu olematu ja töötab peamiselt ainult teoorias. Reaalsuses sõidetakse teerulliga üle. Vähemalt suhtutakse inimestesse siin lugupidavalt. See tähendab, et keegi ei pasunda avalikult, et teenib päevas sama palju kui mõni teine kuuga.

avera
05-03-2013
kell 22:56

Selle peale tuleb mul üks autosõit ühe endise riigikogulasega meelde, kes viitas lasnamäe kandis teed ületavale tütarlapsele kui kodutule. Tüdruk oli täiesti korralikult riides. Seljas pruun tagi, jalas tumedad püksid ning DC ketsid. Kokkuvõttes nägi ta täiesti korralik välja. Põhiliselt nagu iga teine tüdruk Tartus. Võibolla on põhjuseks, et õlal ei olnud rippumas Dolce Gabana käekotti või ei kandnud ta 5cm kontsaga kingi. Mine sa võta kinni. Kuna ta enam riigikogus ei ole siis saab ta eripensioni, mis on kusagil 2000€ kuus ja riigikogus oli ta peaaegu 20 aastat tagasi ja küllaltki lühikest aega.

McWill
06-03-2013
kell 08:17

Ma tahaks näha mingit reaalset kalkulatsiooni ning analüüsi sellest, mis juhtuks riigiga kui miinimumpalk tõstetaks hoobilt näiteks 500 euri peale. See oleks vast juba miinimum, millega Tallinnas elav inimene saab üürida tagasihoidliku ühetoalise, kommunaalid ning arved tasutud ning veidi süüa ka. Kas reaalselt paljud ettevõtted ikkagi pankrotistuksid või millised hinnatõusud seda kompenseeriks. See 10-20 kaupa tõstmine pasunate saatel ei kata inflatsioonigi.

metsik
06-03-2013
kell 09:32

Hetkel on see 310 vähe, järgnevalt on see 500 vähe.
Kui miinimumi tõsta, tõusevad ka näiteks ühetoaliste ahjuküttega korterite üürihinnad jms. Samuti hakkavad palka juurde nõudma ka need, kes enne 310 asemel said 500. Nüüd tahab see 500 saaja juba 800 saada, 800 saaja 1000 jne. Kokkuvõttes ei piirdu selle mõju ainult väiksemapalgaliste ringiga vaid avaldab mõju kõigele, mis tähendab, et tõusevad veelgi ka kõik muud hinnad. Samas kuskilt peab midagi sel juhul järgi andma, sest seda raha ju majanduses tegelikult hetkel ei ole. Seega peab selle raha kas laenama või kärbivad ettevõtted suurenevaid kulusid ehk osa vähemtootlikku tööjõudu leiab end peagi uuesti töötukassa sabast. Selline järsk tõstmine ei mõju kellelegi mingit kasu kokkuvõttes ei too.
Kui niimoodi 10-20 euri kaupa tilgutada, siis see sellist mõju ei avalda, kui avaldaks hüppeline min.palgamäära tõstmine. Seda püüdis selgitada eile ka hr. Veskimägi, aga kahjuks huvitas Rannamäed rohkem palju Standardis keegi palka saab kui hr. Veskimäe arvamus min. palga tõstmise kohta. Seega pigem on mõistlikum seda määra tõsta iga paasta paari % võrra vastavalt SKP kasvule, mitte üritada kunstlikult elatustaset suurendada. Kas 2006-2007 hakkab juba meelest minema?

Elu ongi ebaõiglane, võiks sellega juba ükskord leppida. Madalapalgalistel ei ole kuskil elu lill, ei ole ka Soomes, Rootsis ja mujal. Või kes seda ei usu, siis minge tehke proovi, vaadake kaua seal vastu peate.

metsik
06-03-2013
kell 09:45

Mis ma öelda tahan on see, et unistada on tore, aga kujuta end näiteks ette vabrikutöölisena, kes saab 500 euri brutos ja iga õhtu peale tööpäeva tuleb koristaja, kes saab 310 brutos. Nüüd ühel päeval tõstetakse min. palk 500 peale ja te mõlemad hakkate saama 500 euri brutos. Olgugi, et koristaja töö piirdub õhtul lapi nühkimises ja vabrikutöölisena pead iga päev 8h rasket tööd tegema. Oleksid nõus sellega või?
Nüüd nõuab vabrikutööline, et tema töö on ikka vähemalt 700 euri brutos väärt. Seepeale ärkab vabriku kontoris tööli nühkiv kontorirott, kes sai 700, et miks tema töö kehvem on kui vabrikutöölise töö, kontorirott tahaks ikka 900-1000 saada, see oleks juba midagi. Nii see läheb, mis sa arvad, kes lahti lastakse? Pakuks, et kui seal on 3 koristajat ja 4 kontorirotti, siis tootlikkuse säilitamiseks teeb sama töö firmajuhi kalkulatsioonide kohaselt ära ka 2 koristajat ja 2 kontorirotti. Vabrikutöölisi on pisut keerulisem kangutada, aga 3 töötut nagu naksti juures.

mamuumi
06-03-2013
kell 10:17

http://rameshwar.wordpress.com/2013/03/06/ja-nuud-utleme-koorisaitah-harra-aaviksoo/


http://www.tartupostimees.ee/1159760/err-tartu-ulikool-vahendab-avatud-oppekavade-arvu-poole-vorra


Ju siis pole vaja kui kinni pannakse .... eyes õhh nii ma hariduseta jäängi

al(tm)
06-03-2013
kell 10:35

vaadake eilset (5. 03) AK'd, Harro-Loit ütles ilusti poindi ära. järgnenud kommentaar oli kõrgem pilotaaž.

tegelik elu on selline, et ministeeriumil polnud halli aimugi, mis juhtuma hakkab. see ei ole muuseas takkajärele targutamine, ka siin foorumis leiab selle teksti (eee vist 1.5 aastat vana?), mille peale siinkirjutaja saab toldya' teatada. ;) praegu käib damage control ja spindoktorite sibimine (vt Päevaleht 06. 03))

Howgh!

mingi plaan on teaduskonna tasandil AÜ õppekavade tekitamine, räägitakse. aga senisel kujul on AÜ jah kaputt.

al(tm)
06-03-2013
kell 10:44

igaks juhuks lähtetingimused veelkord

ühel õppekaval ei tohi õpe toimuda nii tasuta kui tasulistel kohtadel korraga
õppekavade arv on jõuga alla surutud ja dubleerivaid kavu olla ei tohi

samamoodi pole enam riiklikku koolitustellimust.

siiamaani toimis AÜ õpe üldse vaid tänu sellele, et ta tasuline oli. tegelikult läheks kõike kirjatähe järgi tehes koormused jms lõhki, st olemasoleva riigipoolse rahastusega mingit AÜd ei tule. täpselt samamoodi võib väita, kuidas see kusepudel suure kunstiväärtusega on. teate küll seda ütlust paraolumpiamängudest, mille lõpus on nending "...but in the end of the day you still retarded" vms

avera
06-03-2013
kell 16:24

Saksamaal on näiteks 400 eurosed maksuvabad minijobid. Eestisse võiks ka midagi sarnast tekkida. Teise variandina võiks olla ametiühingud, kes vastutab enda valdkonnas olevate õiguste seismise eest. Raha palgatõusuks on tegelikult meie majanduses täiesti olemas, ainult veidikene vildakalt jaotunud.

Ülikoolide kohapealt ma ei saa endiselt aru, miks peab haridus nii elitaarne olema. Kui soovin näiteks õppida midagi füüsika valdkonnast, siis Eesti keeles adekvaatse ja struktureeritud info kättesaamine on peaaegu võimatu. Pigem killuke siit ja killuke sealt ja praktilised teadmised on ikka nullilähedased. Isegi gümnaasiumi õppematerjali on keeruline kätte saada kohati ja see on küll midagi, mis ei nõua füüsilist kohalolekut ning kogu õppematerjal võiks olla avaldatud internetis. Tervel Eestil võiks 30-ndateks juba kõrgharidus olla, kuid kuidas sa seda omandad kui pead Kapa-Kohilas tööl käima ja Tartu-Tallinn jäävad kaugele.

al(tm)
06-03-2013
kell 18:20

ehhhh, ära aja segi teadmisi ja haridust. need siiski ei ole päris sama asi.

iseõppimine on suhtkoht garanteeritult poolik tulemus ja üksikud erandid vaid kinnitavad reeglit. pealegi ajad totaalselt segamini (vist, võibolla eksin) kõrghariduse ja kraadiõppe. lisaks on n.ö. "päris" ülikoolides õppe ja teadustöö seotud.

Universitase eesmärk on üleüldse uusi teadmisi luua ja olemasolevaid süstematiseerida, hoida jne.

ja kõrghariduse vaatevinklist on mingi loengu salvestuse vaatamine mõtet omav vaid pedagoogilisest vaatenurgast, kuna "kõik voolab!", mingi kursus areneb ju ajas ja sama loengut 2x lugeda pole võimalik.

al(tm)
06-03-2013
kell 18:28

P.S. pealegi toimub õppetöö erinevates vormides- praktikumid, seminarid, praktikad, juhendamised, töötoad, meistriklassid jne jne jne sellist vanakooli masside liikumist (400+ suured üldainete loengud) on vaid keskkooli järeleaitamisosas (so baka). makas on väga palju kui mitte enamus väikesed grupid ja individuaaltöö, rääkimata doktoriõppest.

rrrauh
06-03-2013
kell 18:53

Haridusejuttu - olen sügavalt TÜ's pettunud, kuid samas arusaadav, sest mida rohkemat nad pakkuda saaks. Asjaette on see siiski läinud, kuna tunnen end targemana, oskan arutleda, uusi teadmisi otsida jne, kui oma eriala(sid) ei kavatsegi taga ajada, kuna selleks pole õpe pädev olnud. Lihtsalt ma ei leia, et ma peaks nüüd Delfisse kirjutama kuna mis mõttes riik mulle sobivat tööd ei paku. Saan muuga ka hakkama :)


Vatikan seisab ka naiste õiguste vastu. ****de kamp nah.

al(tm)
06-03-2013
kell 19:18

no jah. ma siiski väidaks seda, et eksisteerib teatud võrdlus tippspordiga, kus medaleid saavad üksikud ja ka sinna stabiilselt keskmiste punti sattumine eeldab päris jõhkrat rabelemist.

muidu kui nupp nokib, siis sky is limit, ka UT's. tippu tahad pead arvestama, et neid on Eestis vaid mõned, mingil muul alal rabad, viib tee üks hetk niikuinii mujale ja see ongi O.K.
ei näe traagikat.

avera
07-03-2013
kell 00:43

Teadmised ja haridus on küllaltki võrdsed mõisted ja käivad koos nagu sukk ja saabas. Probleem ei olegi praktikates ega iseseisvas töös vaid selles, et õppematerjalidele ligi pääsemine on keeruline. Isegi kui tead, mida otsid, siis väljas pool Tartut ja Tallinnat on see sageli peaaegu võimatu. Internetist leiab ainult pisikesi fragmente kui sedagi.

ehhhh, ära aja segi teadmisi ja haridust. need siiski ei ole päris sama asi.

iseõppimine on suhtkoht garanteeritult poolik tulemus ja üksikud erandid vaid kinnitavad reeglit. pealegi ajad totaalselt segamini (vist, võibolla eksin) kõrghariduse ja kraadiõppe. lisaks on n.ö. "päris" ülikoolides õppe ja teadustöö seotud.

Universitase eesmärk on üleüldse uusi teadmisi luua ja olemasolevaid süstematiseerida, hoida jne.

ja kõrghariduse vaatevinklist on mingi loengu salvestuse vaatamine mõtet omav vaid pedagoogilisest vaatenurgast, kuna "kõik voolab!", mingi kursus areneb ju ajas ja sama loengut 2x lugeda pole võimalik.

al(tm)
07-03-2013
kell 07:33

Teadmised ja haridus on küllaltki võrdsed mõisted ja käivad koos nagu sukk ja saabas.

ei ole. süstematiseerimata info on kasutuskõlbmatu. haridus on skelett, millele kinnituvad teadmised.

Sa ise kusjuures oled ilmekas tõestus- kui tead mida otsida, leiab Internetist kõike, kaasa arvatud keskkoolifüüsika. tõsi, enamasti süstematiseerimata kujul (st alusteadmised on vajalikud!), kuigi nt ka maakeeles on minuarust kaks kataloogitud kohta, kust tarvidusel valemeid jms leida. kuigi ma ise kasutan üht (paberil) käsiraamatut, kus on matt, füüsika jms komplektis koos. või siis telefonist wikit, sõnaraamatut, ühikute teisendajaid jms pisividinaid (on ka valemikogusid jms, nii vabasid kui tasulisi).

al(tm)
07-03-2013
kell 08:00

P.S. igaks juhuks lahtiüte, mul puudub igasugune huvi, põhjus ja nii edasi Sind kuidagi naeruvääristada või Sinu arvamusest "üle sõita". võta seda kõike kui üht võimalikku arvamust paljude seast- lihtsalt, arvesta võimalusega, et Sul pole õigus. pealegi on iga süsteem iseenesest ahistav nähtus ja igal puhul ei sobi. seda ma ei väida, et hetkeseis ideaalne on. aga paremat pole siiamaani välja töötatud, vähemalt mitte midagi sellist, mis kontrollitult ja *enamusel* juhtudest töötaks. peace.

P.S. need võrguõppe jms asjad on suur hoax.

avera
07-03-2013
kell 17:47

Mul on tunne, et me räägime üksteisest mööda. Minu väide on, et spetsiifilist informatsiooni eesti keelsel kujul on väga raske kätte saada, seda enam, et kõik on segamini nagu puder ja kapsad.
Kui mul on huvi (silmaringi laiendamiseks) relatiivsusteooria vastu, siis ma peaksin selgeks tegema kõigepealt füüsika põhiseadused. See on üks näide illustreerimaks probleemi. Hiljem soovin ma teada saada, mida tähendab inertsiaalsüsteem. Ühel hetkel tekib vajadus korrata üle matemaatika põhireeglid jne. Koolis on lihtne. Kindel kava on ees ja kui selle järgi käid, siis on raske ära eksida. Veebis oleva materjali järgi omandad 1. klassi materjali, 5. klassi materjali. Veidikene gümnaasiumi materjali, mis kubiseb faktivigadest ja mõningad üksikud artiklid ülikooli poolt. Miks näiteks keegi 16. aastane Aavo Järva-Jaanist peaks üldse tahtma vaeva näha? Lihtsam on anda kohe eos alla ja mängida CODi edasi.

"P.S. need võrguõppe jms asjad on suur hoax."

Vaidlen tugevalt vastu, kuna ma olen nii mõnegi tööotsa saanud just tänu võrguõppele. Lynda.com on väga heaks näiteks kui õppekeskkond, kus sa küll ei omanda eriala vaid saad teadmised ja oskused, kuidas mõnda spetsiifilist programmi kasutada.
Ma võin isegi biomeditsiinitehnikaga end kurssi viia Yale'i avatud ülikooli raames. Mitte, et see mind kuidagi huvitaks vaid argumendi mõttes. Kui kunagi 5 aasta pärast tekib soov meditsiini kusagil õppida, et end selles valdkonnas realiseerida, siis tulevad need teadmised küll kasuks. Kuid kõigepealt võiks alustada väiksematest asjadest.

al(tm)
07-03-2013
kell 18:25

räägime vist mööda jah. kõigepealt, *spetsiifilist* informatsiooni ei pruugigi Eesti keeles olemas olla, või on see vananenud, ebatäpne, vms ja eeldab kasutamiseks tegelikult antud temaatika süvitsi valdamist. n.ö. nokk kinni, saba lahti. tõsi, ma ei pea koolis õpetatavat silmas.
järgmine probleem, et reaalsuses ei oska ka gümnaasiumilõpetanu iseseisvalt õppida, koolis olid tal spetsiaalse ettevalmistusega ninnunännutajad, ülikoolis pead ise hakkama saama. sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse vms see aine nimi on ja thats it.
tahan öelda seda, et iseseisev õppimine on võimalik siiski päris mitte "lambist", vaid eeldab ka oskust.
teiseks, see Sinu probleem on kirjelduse järgi veidi lahtisest uksest sissemurdmine. nii Newton kui Einstein kuuluvad minu teada jätkuvalt kooliprogrammi? et Sa tahad koolis käimata koolis käia, saan õigesti aru? ma ju üritangi Sulle rääkida, et haridus on skelett, mis teadmisi koos hoiab, või kui soovid, siis sarnaneb maja ehitusele. seda viimast ei alustata samuti korstnapitsist.

ülejäänud osas.... ütleme nii, olen kuulnud piisavalt spetsialistide arvamust ja kogenud ka ise, mida n.ö. "veebiharidus" tähendab. tegelikult ei taha üldistada, kindlasti on tugeva baasi korral võimalik leida väga põnevaid täiendavaid teadmisi. aga nohhhhhh, ettekujutus, et inimene tänavalt õpib veebiteadmiste põhjal geenitehnoloogiat, palju õnne. mina selles arutelus osaleda ei soovi.
kindlasti on väga abiks võimalus tutvuda onlainis andmebaaside, arhiivide, meediamaterjalide jms infoga, mida n.ö. klassikalisel puhul lihtsalt kätte ei saaks. nt viimane ahhaaa elamus endal oli netti ülespandud ühe nõukaarmee tankibrigaadi "ajalooraamat" (vabatahtlik Marek tuli kohe meelde) http://mil-history.livejournal.com/1051223.html mis ka Eestit puudutab.

verrückt
07-03-2013
kell 19:03

järgmine probleem, et reaalsuses ei oska ka gümnaasiumilõpetanu iseseisvalt õppida, koolis olid tal spetsiaalse ettevalmistusega ninnunännutajad, ülikoolis pead ise hakkama saama. sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse vms see aine nimi on ja thats it.

Sul on õigus. Antakse edasi teadmisi ja kästakse õppida fakte, aga õppima ei õpeta keegi -- kuidas inimene need faktid ja teadmised endale paremini meelde saaks jätta ja isegi kuidas neid süstematiseerida, muude asjadega siduda. Aga miks seda põhikoolis-gümnaasiumis ei õpetata? Tegelikult just nagu peaks ja mingil määral ka tehakse, aga...
(Muidugi on ka erandeid, ja ka suuremaks saades inimene õpib seda kuidagi ise tegema, aga juba noores eas oleks vaja abi, et seda protsessi kergendada; laps kaob ära lihtsalt sinna info sisse lõpuks, mulle tundub.)

trendipiider
08-03-2013
kell 10:46

Eilses kaheraudses röstis Mihkel Raud seltsimees Kõlvartit küll üsna piinlikult hüsteeriliselt. St et kivi Raua kapsaaeda. Mees tundus ise pigem hellalt leilis olevat, Mishal oli jumala suva. Ei olnud lahe vaadata. Võitja oli Kõlvart minumeelest.

ajudoonor
08-03-2013
kell 10:48

vana võitluskunstnik ei lase vastasel ennast nii lihtsalt närvi ajada. raud ajakirjanikuna ongi ju selline hüsteerik, ilmselt sellepärast vaadataksegi seda saadet. muidu oleks lihtsalt igav.

Serial K
09-03-2013
kell 23:14

kõlvarti jt kapo huviorbiidis olevate keskerakondlaste kohta ütleks, et kui ta on kurjategija, peaks tema suhtes juurdluse algatama ja kui ta ei ole kurjategija, siis ei ole politsei asi poliitikasse sekkuda. ja kui kapo nii ei arva, siis on ka selle asutuse nimetamine poliitiliseks politseiks täiesti põhjendatud.

Serial K
09-03-2013
kell 23:17

... ja kui on kurjategija ja politseis siiski nii võimetud töllid tööl, et midagi ei suuda ette võtta, siis teenistusrelva ja häbitunnet omav korravalvur võiks ennast ise maha lasta, kui ta siuke kasutu munajoodik on.

hallaneöö
22-03-2013
kell 12:26

te juba kõik olete sellest Erki Noole avaldusest kuulnud jah? Mis arvate siis? http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/nool-valtige-praktiseerivate-homoseksuaalide-seltskonda.d?id=65850324
Pidin tooli pealt maha kukkuma kui seda pealkirja nägin. Kas me elame ikka veel keskajas..

metsik
22-03-2013
kell 13:52

Kahju, et kirjavahetus pooleli on jäänud, oleks tahtnud Kampuse vastust lugeda Noole küsimusele. anal Eelneva postitaja jaoks elan ma vist samuti keskajas n

Rene13
22-03-2013
kell 14:09

Oleks vastand, et tõepoolest ei tea, kuskohast lapsed tulevad. Ülejäänd Noole argumentatsioon oli debiiliku mõgin, millele ei saagi vastata.
Peaasi, et inimsugu otsa ei saa, see muidugi põhiline.

pahareino
22-03-2013
kell 14:11

Inimese eesmärk on alati järglasi saada?

pahareino
22-03-2013
kell 14:12

jajah

pahareino
22-03-2013
kell 14:12

Härra laiatab veel kettaga:

«Ma ei ole mingi homofoob,» ütleb rahvasaadik Erki Nool Õhtulehele ja imestab, miks tema kirjavahetus homoaktivistiga suureks puhutakse.
«Kui nemad on nii õilsad ja õiglased, siis peaks nendelt küsima, kas neil on juhuseid, kus nad alaealisi lapsi on üritanud seksuaalselt võrgutada,» selgitab Nool.

http://www.elu24.ee/1177536/rahvasaadik-nool-vordleb-homosid-pedofiilidega/

Rene13
22-03-2013
kell 14:33

See mees on ju peale eesti rahva sangar olemise ka tõeline väitluskunstnik ja originaalne ning võimekas mõtleja.

Rene13
22-03-2013
kell 14:41

Ansip karistas külma kevade pärast meteorolooge.

verrückt
22-03-2013
kell 17:23

Härra laiatab veel kettaga:

«Ma ei ole mingi homofoob,» ütleb rahvasaadik Erki Nool Õhtulehele ja imestab, miks tema kirjavahetus homoaktivistiga suureks puhutakse.
«Kui nemad on nii õilsad ja õiglased, siis peaks nendelt küsima, kas neil on juhuseid, kus nad alaealisi lapsi on üritanud seksuaalselt võrgutada,» selgitab Nool.

http://www.elu24.ee/1177536/rahvasaadik-nool-vordleb-homosid-pedofiilidega/


Lõpp on ka hea: "Mis see siis on – inimesed saavad igasuguste asjadega abi,» lausub ta."

Jah, no mis see siis olgu, kõik ruttu-ruttu ravile; üldse kõik inimesed võiks ravile minna, siis saaks maailm kohe heaks.

Vaevalt, et inimesed pärast teatud seadusemuudatusi homoseksuaalideks muutuma hakkavad ja seega eesti rahvas välja sureks. Et...ma ei saa nagu aru, mis sel on pistmist sellega, et nad omavahel lapsi ei saa? Mõni heteroseksuaal on ka nii rumal, et ei tohiks üldse saada lapsi, aga ikka saab. Mis nüüd siis teha, keelata tal abielluda või? Jabur.
Lisaks on see väga veider -- ühtede õiguste suurenemine ei võta teistelt midagi ära, aga teised üritavad esimestele õiguste andmist vältida. No mida?
Muidugi on igaühel õigus oma arvamusele, aga siis võikski lihtsalt ütelda, et "mulle ei meeldi see, mida te teete, te olete imelikud" ja nii ongi. Mitte mingit jura ajada.

hallaneöö
22-03-2013
kell 18:55

Jaa lastesaamise teema ja abielu peaks olema ikka erinevad teemad mu meelest. Minnes rohujuuretasandile, kõigepealt tuleb ju armastus (või mitte, sel juhul mis iganes põhjusel koos ollakse) kahe inimese vahel. Ja seda ei tohiks reguleerida, piirata ükski seadus. Ja kui soov kahe inimese (v enama) eraelu reguleerida, ei ole manipulatsioon, soov allutada, siis mis veel on.
Ja lapsed on hoopis eraldi teema (ja minu poolest võiks neid vähem sündida).

dokora
22-03-2013
kell 19:54

Ma arvan, et Eesti inimesed peaks rohkem tegelema teadusega, ka väikestes maakohtades võiks algatada kohalikest inimestest moodustatud uurimisrühmi. Töötute ümberõppel peaks rõhuma erialadele nagu materjaliteadus, geeniteadus, algoritmide ja solverite arendamine ning farmaatsia. Eesti Nokia ja ja Eiffeli torn ja metsmaasikas on: iga elanik andku panus teadusessse. Ma arvan, et tulevikus hakatakse omavalitsuste edukust mõõtma Science Magazines ja teistes eelretsentseeritavates ajakirjades avaldatud artiklite järgi. Monofunktsionaalsed asulad saavad uuesti jalgele teaduskeskuste abil, kuhu värvatakse personali kohalike elanike hulgast.

hallaneöö
22-03-2013
kell 20:15

Aha, paistab et jutt on paralleeluniversumis asuvast Eestist planeedil Maa..
Ma ise elan seal muidu juba ammu ning teadused mitte ei ole rahastatud selge kasumi eesmärgil ning nad ei tegutse sel suunal vaid primaarseks on üleüldine inimlik heaolu.

tont
23-03-2013
kell 04:17

See mees on ju peale eesti rahva sangar olemise ka tõeline väitluskunstnik ja originaalne ning võimekas mõtleja.

paraku on selle teemaga vist nii nagu tal vahest teivashüppega oli, et ei saa enda püstitatud algkõrgusest üle

pahareino
23-03-2013
kell 12:49

Ma arvan, et Eesti inimesed peaks rohkem tegelema teadusega, ka väikestes maakohtades võiks algatada kohalikest inimestest moodustatud uurimisrühmi.

kas teed nalja? :) olen laupäevaselt segaduses
Eeldates, et sa ei tee - selleks oleks vaja ju magistri või doktorikraadiga teadusinimesi maakohtadesse, kes on end hoidnud koguaeg eriala arengute osas pulsil. Lisaks, ei ole sellist teadust teha ilma laborite ja arvutustehnikatega - minu arvates jube kulu igale poole neid laiali pilduda.

hallaneöö
23-03-2013
kell 15:24

Ma arvan, et Eesti inimesed peaks rohkem tegelema teadusega, ka väikestes maakohtades võiks algatada kohalikest inimestest moodustatud uurimisrühmi.

kas teed nalja? :) olen laupäevaselt segaduses
Eeldates, et sa ei tee - selleks oleks vaja ju magistri või doktorikraadiga teadusinimesi maakohtadesse, kes on end hoidnud koguaeg eriala arengute osas pulsil. Lisaks, ei ole sellist teadust teha ilma laborite ja arvutustehnikatega - minu arvates jube kulu igale poole neid laiali pilduda.


Seda juhul, kui teha teadust meil siiani praktiseeritud viisil. Ma loodan, et teema algataja ei olnud oma ideega meie oleviku reaalsuses.

Serial K
25-03-2013
kell 19:40

hehee, PM vahel ikka seab latti kõrgemale. kuidas pealkirjastada uudis, et SDE on küsitletute seas populaarseim erakond ja RE on kolmas? ikka nii: Reformierakonna toetus on märtsis veelgi kasvanud like!

Rene13
25-03-2013
kell 19:47

Haha, hea.

al(tm)
25-03-2013
kell 21:29

noh, kui peale pealkirjade midagi muud ka lugeda, siis selgub artiklist, et SDE, KE ja RE toetus on sisuliselt sama, vastavalt 27, 26 ja 25 protsendipunkti. oluline info oli, et RE toetus on viimase kolme kuuga oluliselt kasvanud (5 protsendipunkti) ja absoluutsest madalseisust ollakse vähemalt uuringute järgi hetkel üle.

soovmõtlemine on nüüd küll isiklik probleem. konkreetne nupp on igati korrektselt koostatud ja pealkiri vastab TÄPSELT toodus kõige olulisemale. pealegi, töötas, nagu loomkatsed kinnitasid - ehk tingitud refleks on ilmnenu nimi ;)

selle peal online ju elab

kui sõimata, siis asja eest.

Serial K
26-03-2013
kell 12:31

soovmõtlemine? sõimata? riläx, pole siin sõimatud kedagi

McWill
26-03-2013
kell 12:50

No asi ausalt välja tuula oleks siis midagi sellist nagu "Reformierakonna toetus on madalseisust toibumas" või "Reformierakonna toetus hakkab taas liidritele järgi jõudma".

McWill
26-03-2013
kell 12:53

Praegune sisu on sama mis:

"Eesti kahevõistlejad võiduspurdil"
Tänasel võistluspäeval parandas Eesti meeskond tunduvalt oma positsiooni, suutes eelmivmaselt kohalt välja murda juba esimesse kümnesse. Põnev heitlus jätkub!

trendipiider
26-03-2013
kell 13:56

noh, kui peale pealkirjade midagi muud ka lugeda, siis selgub artiklist, et SDE, KE ja RE toetus on sisuliselt sama, vastavalt 27, 26 ja 25 protsendipunkti.

Protsendipunkt (lühend: PP) on mõõtühik, millega mõõdetakse protsentmäärade aritmeetilist vahet. Protsendipunkti tuleb vaadata kui ühte ühikut, millega mõõdetakse mingi protsentmäära (protsentides avaldatud osamäära) muutu. See leitakse kahe protsentmäära vahena, lahutades suuremast protsentmäärast väiksema.

al(tm)
26-03-2013
kell 15:28

jah, halb sõnastus, tahtsin öelda, et jääb kolme protsendipunkti sisse (või erineb 3 pp võrra) vt tagapool märkus RE toetuse tõusu kohta. siin peab olema loomulikult pp asemel protsenti, my bad.

McWill- teine variant ei ole korrektne, sest toetus on sisuliselt sama. õige oleks siis *on järgi jõudnud* ;)

al(tm)
26-03-2013
kell 15:34

mõtle näiteks spordivõistluste peale, "on järele jõudmas" tähendab läheneb tagantpoolt, ent eesliikujatega on veel distantsiline vahe, "jõudis järele" - ollakse kohe eesliikujate selja taga. mis edasi juhtub, sellest järeldada ei saa, võime vaid oletada.

pahareino
30-03-2013
kell 09:48

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-raudtee-juht-tallinna-peterburi-kiirrong-peaks-olema-valitsuse-prioriteet.d?id=65895714

huvitav, et koalitsioon pole seda nagu kuskil tõstatanud. vähemalt ei meenu üldse.

al(tm)
30-03-2013
kell 10:12

vabandust, aga Eestis elavat tavalist inimest ei koti see absoluutselt. järjekordne retoorika ja mulli ajamine. või kui otse välja öelda, siis munade lakkumine.

mida see "kogu Eesti jaoks" sisuliselt tähendab? tähendaks siis, kui räägitaks kohapeal toodetu ekspordist kasutades raudteetransporti.

al(tm)
30-03-2013
kell 10:40

krt ma juba pikemat aega räägin, et tulevikus peab sihiks olema Suur- Liivimaa, haldusreformi ei tohi raisku lasta, vaid taastada esialgu Eesti piires kubermangupiirid, *omade* strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

näiteks Kesk- ja Lõuna- Eesti jaoks on olulised suunad hoopis Pihkva ja Riia. vt kaarti-
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Estonian_railway_network.svg

eyes

al(tm)
30-03-2013
kell 11:07

aga kui veidi tõsisemalt, siis konkreetsematel teemadel-

teatavasti otsustas Ülikooli senat ära Viljandist infohariduse äratoomise Tartusse. kõige muu hulgas ma tean ka kaasnevaid protsesse ja need pole üldse meeldivad, igal juhul jääb maha üsna suur "auk", seda üsna mitmes mõttes.

ja siis lämisetakse suure suuga elu edendamisest väljaspool tõmbekeskusi. UT zdez nje pritshem, tehti ettepanek, millest ei saa keelduda.

asjad on halvad. see on debiilne arusaam, et õitsev turismikeskus suudab kuidagi asjana iseeneses funktsioneerida. varsti tuleks kaaluda Linnahalli asemele elektrijaama püstitamist ja miks mitte tühermaadel energiavõsa kasvatamist ;)
töökäed talentide näol omast käest võtta, "kohtadel" neid varsti lihtsalt ei ole.

pahareino
30-03-2013
kell 11:09

vabandust, aga Eestis elavat tavalist inimest ei koti see absoluutselt. järjekordne retoorika ja mulli ajamine. või kui otse välja öelda, siis munade lakkumine.

mida see "kogu Eesti jaoks" sisuliselt tähendab? tähendaks siis, kui räägitaks kohapeal toodetu ekspordist kasutades raudteetransporti.



kuida ei koti? Tallinna turismiäri huvitab see ju väga - vene turism? iga aastavahetus kilkame et nii tore et vene turiste linn täis. raha voolab sisse. nüüd saaks seda sama laiendada. näen suurt potensiaali ka viisavabaduses.
Helsinkis kasvas Venemaalt pärit turistide hotelliööde arv pärast kiirrongi 55% ja umbes 230 tuhande võrra. Päris mõnus kasv või mis?

al(tm)
30-03-2013
kell 11:41

kuida ei koti? Tallinna turismiäri huvitab see ju väga - vene turism? iga aastavahetus kilkame et nii tore et vene turiste linn täis. raha voolab sisse. nüüd saaks seda

no ma seda ju räägingi, kuidas see peaks Valga elanikku (näiteks) huvitama, või mis kasu tema sellest saab? pigem kahju. ja see kahju on kuradi reaalne.

al(tm)
30-03-2013
kell 11:50

pigem võib nii väita, et iga tõmbekeskuses tiirlev euro tõmbab mujalt kaks ära

need igasugu nn easy money tüüpi rahavood on tegelikult üsna kasutud, kuna n.ö. "maha" jääb sellest vähe. mis loeb, on suured investeeringud, millega kaasnevalt ehitatakse infrat ja "pudeneb" ka kohalike heaolu reaalseks tõstmiseks. turism toidab eeskätt kaubandust-meelelahutust-hotellindust, aga see raha "põleb" sealsamas ringis ja suuremat tolku miskit.

vaatamata sellele suurele turismimagnetiks olemisele tuleb tlnas varsti tankiga liigelda ja no vaidle vastu kui soovid, aga ka lume koristamisega ei saada konkreetselt hakkama. st see ringlev raha ei jõua konkreetselt üldise heaolu tõstmisse. punkt.

pahareino
30-03-2013
kell 13:43

pigem kahju. ja see kahju on kuradi reaalne.

see sul küll loogiline pole. kui Keilasse tehti ABB ja Lasna Elco, kas see oli ka kahjulik?
turism pole oma olemuselt väga erinev ekspordist - kopikas, mis mujal teenitud jäetakse siia.

see kuidas kohalikud omavalitsused oma tulusid saavad ei puutu väga siia teemasse. samuti ei ole turismi vaadeldes oluline ka Keski teostatav vigane linnavõim. need väited tunduvad sry natukene demagoogilised.
kasvav vene turism võib regioonidele natukene pigem kasu tuua - loodusturism jms. mõned turistid tahes tahtmata satuvad Tallinna radadelt ka kõrvale.

kui riigis puudub veel piisav kapital, et ise suuri teadmispõhiseid ettevõtmisi teha, ei ole turismisarnane easy money üldse häbiasi. päris piisav osa makse läheb turistide pealt ju riigile ka - käibekas, aktsiisid jne jne

pahareino
30-03-2013
kell 13:49

raha äratõmbamisest rääkides - enne kui 2 eurot regioonidest ära tõmmata, peab see raha esialgu seal olema ju ? :)

al(tm)
30-03-2013
kell 14:57

loomulikult. mis paneb sind arvama, et see nii EI ole? ;) (kui sõnastad selle, miks väikese ja keskmise suurusega asumid tühjaks valguvad, saad ka vastuse)

muus osas..... ma jätkuvalt väidan, et on üsna viimane aeg luua töökohti ja karjäärivõimalusi ka mujale kui vaid Tallinnasse ja Tartu.

on selge, et "laar tappis maaelu" jne on debiilne sonimine ja linnastumine on paratamatus. aga see on toimiva riigi seisukohast hädavajalik, et säiluks infrastruktuur ja riigivõimu toimimine ka väljaspool neid kaht linna. turism on parimal juhul lisaks, aga inimesed peavad kuidagi rakendatud saama aastaringselt.