Narkootikumid

McWill
03-06-2013
kell 16:46

Haha... "OHT! Noorte seas levib alkoholi «suitsetamise» trend"
http://www.tarbija24.ee/1257038/noorte-seas-levib-alkoholi-suitsetamise-trend

Kui seni oli seda värki proovinud äkki mõnisada inimest, siis arvatavasti pärast järgmist nädalavahetust on neid mõni tuhat juurde tulnud. Nii tore, et ikka täpsemad juhised üles pandud kõigile.

No Quarter
11-06-2013
kell 18:21

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/narkootikume-tarvitanud-noored-voivad-karistuse-asemel-osaleda-voorutusprogrammis.d?id=66272566

No Quarter
13-06-2013
kell 14:36

http://www.elu24.ee/1268698/tanavakusitlus-mida-arvate-kanepi-tarvitamisest

No Quarter
22-07-2013
kell 14:01

http://www.postimees.ee/1307320/uimastiennetusprogramm-pandi-avalikule-arutelule

Programmi koordineerib uimastiennetuse valitsuskomisjon ja sellel on kolm strateegilist suunda: vähendada narkootikumide kättesaadavust, ennetada narkootikumide tarvitamise alustamist ja aidata senisest efektiivsemalt sõltlastel terveneda.

Uimastiennetuse valitsuskomisjon ootab programmile ettepanekuid kuni 19. augustini.

azad
29-07-2013
kell 16:08

Kellelgi BHO'ga (butane hash oil) on kogemusi? keegi ise teinud ka?

HaraldHaak
31-07-2013
kell 13:56

Olen kuulnud, et tulemasina-täiteballooni-butaaniga tehtud näts olla imeliku "plekise" maitsega. Ei kõla nagu eriti kutsuvalt.

HaraldHaak
13-08-2013
kell 09:13

Pühapäeval oli CNN-i eetris dr Sanjay Gupta vändatud märgiline meditsiinisaade "Weed". Sellega seoses palus Gupta üldsuselt avalikult vabandust oma varasemate seisukohtade pärast ravikanepi teemal. Vabanduse tõlge eesti keelde on loetav MTÜ Ravikanep kodulehel.

Viimase aasta jooksul olen ma töötanud dokumentaalfilmi “Weed” kallal. Ehkki selline pealkiri (weed — “umbrohi” — on slängitermin kanepi kohta) võib tunduda üleolev, pole seda filmi sisu.

Ma küsitlesin tervishoiuvaldkonna juhte, eksperte, kasvatajaid ja patsiente mitmel pool maailmas. Rääkisin nendega puhtsüdamlikult, küsides raskeid küsimusi. See, mida ma teada sain, oli rabav.

Ammu enne seda, kui antud projekti alustasin, olin uurinud Ühendriikides ilmunud ravikanepi-teemalist teaduslikku kirjandust ja leidnud, et tegu on suhteliselt ebaveenva ravimtaimega. Viis aastat tagasi neid uurimusi lugenuna oli raske ravikanepisse soosivalt suhtuda. Kirjutasin 2009. aastal sel teemal isegi ajakirja TIME artikli pealkirjaga “Miks ma hääletaksin kanepi vastu” (Why I Would Vote No on Pot).

Nüüd pean ma selle pärast vabandama.

Ma palun vabandust, et ma kuni viimase ajani ei otsinud piisavalt põhjalikult. Ma ei vaadanud küllalt kaugele. Ma ei tutvunud teiste riikide väiksemates laboratooriumides läbi viidud märkimisväärseid uuringuid tutvustavate töödega ning ma suhtusin liiga ükskõikselt suure hulga seaduslike patsientide väidetesse, kelle sümptomeid kanep oli parandanud.

McWill
24-09-2013
kell 17:12

Breakind Bad päriselus:

http://www.dailymail.co.uk/news/article-2430473/Breaking-Bad-couple-set-4million-drug-factory-young-daughters-died-jailed.html

jolaana
24-09-2013
kell 19:52

üks asi, mille ma homme ära teen on see, et lähen tubakat müüvasse poodi ja küsin parimat keeramise tubakat, mida kanepiga segada. yo

No Quarter
24-09-2013
kell 20:02

HaraldHaak soovitas kunagi kuivatatud humalaga segada, pidi hea olema. Ise ei ole proovinud, läheb misiganes juhtub taskus olema hetkel.

HaraldHaak
25-09-2013
kell 09:51

Humal ei maitse suitsetades üldse hea. Ja mõjude kohta ei oska ma ka midagi öelda; mingid terpeenid seal sees vist on, aga "laksu" humala suitsetamisest küll ei saa. Kui ma midagi sellist soovitanud olen, siis palun vabandust; enam ei soovita.

tont
27-09-2013
kell 20:00

mõned inimesed segavad paiselehega, kui pläru keeravad - maitseb paremini kui tubakaga segatult.

nais
02-10-2013
kell 14:45

Tüübid hea uudis. Äsja saabus 7kg pakk marihuaanat. Varsti saab seda kraami varsti MTA korrupeerunud tegelastelt tellida. Ilmselt on MTA jõudnud asja juba pakendada ja müügiks ette valmistada. Eelmise satsiga olin suht rahul.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-mta-tootajad-avastasid-tallinna-lennujaamas-pagasist-ligi-seitse-kilogrammi-marihuaanat.d?id=66828305

nais
07-10-2013
kell 09:27

Kaastunne Annelile ja Anne Maarjale. Oleks isegi tahtnud tükikest sellest pagasist. Väärt kraam läks kaotsi. Tüdrukutest veelgi rohkem kahju. Oleks tahtnud neid võrgutada.

HaraldHaak
12-12-2013
kell 09:11

Uruguay taaslegaliseeris esimese riigina maailmas kanepi; ÜRO uimastiamet on tagajalgadel.

daddario
26-02-2014
kell 16:10

Tundub, et ei ole veel radast läbi käinud:
http://weedliketotalk.wix.com/wltt
https://ec.europa.eu/citizens-initiative/REQ-ECI-2013-000023/public/index.do
Progressi saab näha: https://ec.europa.eu/citizens-initiative/REQ-ECI-2013-000023/public/map.do

n0nst0p
26-02-2014
kell 16:23

Progressi jälgimise lihtsustamiseks sai siuke asi ka tehtud: http://stats.urusai.net/weed/

jussuf
31-03-2014
kell 15:33

What happens if you stop banning drugs? New Zealand is about to find out – and the rest of the world is watching.
High as a Kiwi: Inside the nation saying yes to drugs

daddario
09-09-2014
kell 18:11

http://www.huffingtonpost.com/2014/09/08/global-drug-policy_n_5773994.html

HaraldHaak
14-09-2014
kell 11:21

GDCP värsked soovitused eesti keeles: http://kanepitemp.wordpress.com/2014/09/09/soovitused-uimastipoliitika-reformimiseks/

qwerty
24-11-2014
kell 11:02

Annan teada, et viin läbi uuringut kanepikasvatamisest Eestis. Uuring koosneb anonüümsest küsimustikust ja intervjuudest. Samuti analüüsin kohtuandmeid. Kes saab, osalege, kes mitte, jagage infot. Igasugune abi on teretulnud ja äärmiselt rõõmustav. Kui on küsimusi, mõtteid või kommentaare, siis need on samuti väga oodatud. Küsimustik on saadaval täitmiseks siin:www.ekku.org. Lisainfot saab kawww.facebook.com/ekku.org.

aksel
24-11-2014
kell 11:37

Annan teada, et viin läbi uuringut kanepikasvatamisest Eestis. Uuring koosneb anonüümsest küsimustikust ja intervjuudest. Samuti analüüsin kohtuandmeid. Kes saab, osalege, kes mitte, jagage infot. Igasugune abi on teretulnud ja äärmiselt rõõmustav. Kui on küsimusi, mõtteid või kommentaare, siis need on samuti väga oodatud. Küsimustik on saadaval täitmiseks siin:www.ekku.org. Lisainfot saab kawww.facebook.com/ekku.org.

Tee lingid õigesti. Sul on viimane . ka lingi osa ja lingid seetõttu ei tööta.

qwerty
24-11-2014
kell 14:09

Kuna ma postitust parandada ei saa, siis kirjutan uuesti välja (ning teen mentaalse märkuse mitte seda viga tulevikus korrata):
Eesti kanepikasvatajate uuringu küsimustik:www.ekku.org
Info facebookis:www.facebook.com/ekku.org

pahareino
18-02-2015
kell 19:27

Miski selline video jäi Fesarist meelde... USAs on üsna leebeks mindudkui sedasi saadet tehakse.

https://www.facebook.com/video.php?v=10153090995084806&set=vb.272167514805&type=2&theater;

pahamon
11-03-2015
kell 02:11

iiri õigus

HaraldHaak
02-06-2016
kell 09:27

Veel kaks nädalat saab täita MTÜ Ravikanep anonüümset uuringut igaüks, kes on kanepit või kannabinoide raviotstarbel tarvitanud, olgu siis arsti soovitusel või omaalagatuslikult. Kui Sul on ravikanepikogemus, aga Sa ei saa või ei soovi ankeeti täita, võta, palun, ühendust aadressil juhatus@ravikanep.ee

kuri joomar
03-11-2016
kell 13:59

tahaks HaraldHaaki tänada heade postituste eest sellel teemal. Väga mõnus on vahelt näha narko teemal loogiliselt mõtlevat inimest ka meil siin Eestis.

HaraldHaak
10-04-2017
kell 11:29

Selline üritus TÄNA!
http://ravikanep.ee/2017/04/kohtumine-kanada-kanepiravi-eksperdiga/

MTÜ-l Ravikanep on hea meel paluda kannabinoidravi teemast huvitatud arste ja patsiente avalikule kohtumisele ja kogukondliku infovahetuse üritusele, kus peab lühikese ettekande ja vastab küsimustele Toronto kannabinoidravi kliiniku peaarst dr Michael Verbora.

Dr Verbora viibib Eestis MTÜ Ravikanep ning valitsusele kannabinoidravi parema korraldamise petitsiooni esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised ja Elver Loho kutsel, et esineda teisipäeval, 11. aprillil Eesti parlamendi sotsiaalkomisjoni istungil eksperdina kannabinoidravi praktilise reguleerimise küsimustes.

Dr Michael Verbora omandas arstikutse Lääne-Ontario ülikoolis ja ärijuhtimise magistrikraadi Odette’i ärikoolis. Ta on konsulteerinud rohkem kui kaht tuhandet patsienti kannabinoidravi alustamise küsimuses ning osaleb ettevõtte Canabo Medical Corp juhtimisel u 7500 patsienti hõlmava vaatlusuuringu läbiviimises, mille raames uuritakse opioidide ja bensodiasepiinide pruukimise vähendamist kannabinoidravi toel. Samuti on dr Verbora pidanud nii patsientide kogukondadele kui ka tervishoiutöötajatele hulgaliselt ettekandeid ja esitlusi. Dr Verbora on Kanada kannabinoidide uurimise konsortsiumi CCIC ja Kanada valuliidu CPS liige.

Kohtumine toimub esmaspäeval, 10. aprillil kl 18–20 Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Erinevate Tubade Klubis aadressil Telliskivi 60-A1-65 (vt https://www.erinevatetubadeklubi.ee/). Töökeeleks on inglise keel, kuid küsimuste vormistamisel ja esitamisel saame aidata tõlkega. Kuna kohtade arv on piiratud, andke, palun, tulekust eelnevalt teada meiliaadressil juhatus@ravikanep.ee — muidu võib juhtuda, et ei pääse enam hiljem sisse. NB! Eelregistreerimine ei ole NÕUTAV, ainult soovitatav. Need, kes ei soovi registreeruda, kuid sooviksid osaleda, võiksid siiski kohale tulla. Kui juhtub, et eelregistreerujaid koguneb rohkem kui ruum mahutab, anname sellest kohe teada MTÜ Ravikanep Facebooki-seinal fb.com/ravikanep.

Eriti arstidele, aga ka patsientidele huvitavat ingliskeelset eelinfot selle kohta, kellele ja kuidas võimaldatakse ravi Canabo Medical’i kannabinoidravikliinikutes, leiate veebilehelt http://cmclinic.ca/physician-information/faqs/. Eestikeelse ülevaate kannabinoidide kasutamisest nüüdismeditsiinis, kanepi ja kannabinoidide raviotstarbelise kasutamise mõnedest reguleerimismudelitest ning küsitlusuuringu Eesti patsientide kogemustest omaalgatusliku kannabinoidraviga leiad meie veebilehelt: raport.ravikanep.ee (PDF, 199 lk).

Sündmuse leht FB-s: https://www.facebook.com/events/1315823845166421/

HaraldHaak
25-05-2017
kell 12:20

Usutlesin eksperti:
Jean-Paul Grund: “The Worse the Repression, the Less Incentive There Is To Have a Discussion.”
Harm reduction is often seen as a gadget, a trick, a service. But it’s really a philosophy, a way of looking at societal developments, at problems that are not very obviously and immediately solvable. It’s the traffic lights that we see everywhere, it’s the seatbelts. If you go skiing, you have to stay within the areas defined as safe by the ski resort. All of these things are harm reduction measures. It’s really a very old philosophy that we’re trying to apply within the context of drug use. /---/

If we put total prohibition on one end and a totally free market on the other end of the scale of regulation, what you see is that the more you prohibit drugs, and the more you repress drug users, the more the harms become pronounced. The same thing happens if you don’t have any regulation, like, for example, with new psychoactive substances and the dark net. In either of these extreme cases — when the product is totally legal, or when it’s totally illegal — you leave regulation up to market forces. You have relinquished control.

HaraldHaak
25-05-2017
kell 12:26

Ahjaa, ja märtsis käisin ju ÜRO uimastikomisjoni aastakoosolekul. Lühike kokkuvõte ilmus EHRN-i veebis.
Now, more than a week later, I’m still going through the enormous stack of contacts, slides, photos, audio notes, papers, reports and flyers, trying to make sense of the emerging picture, which at times seems cautiously optimistic, but frustratingly full of blind spots and occasional islands of sheer, stubborn stagnancy. Two main impressions that I gained from this year’s CND, which give me the confidence that I’ve been treading the right path, were these: that humane drug policy reform on global level is possible, and that the UN is actually doing its stated job. The process is slow, almost incremental, and sometimes moves backwards (as the short-sighted global ban on a couple of fentanyl precursors this year clearly shows), but we’re closer to winning than ever before in the more than 60 year history of pro-scientific, anti-discriminatory drug regulation movements.

My own contribution to the bigger cause remained minuscule this time. I managed to deliver EHRN’s address regarding the need for consolidated drug policy impact assessment at the plenary session, gave out a couple of hundred flyers/invitations to the IDPC- and EHRN-organized side event on the impact assessment tool currently being developed and soon to be implemented in the Baltic region, exchanged thoughts and calling cards with more than a hundred key specialists and activists from all over the world, and failed to chat up any members of the Estonian national delegation in any meaningful capacity (although I must point out that they were very busy, and for good reason — apparently the public health side of our national response to the fentanyl crisis has made our representatives sought-after experts on a problem that’s just beginning to affect the big players like the US and Canada).

The greatest assets of any movement are the single-minded people who’ve chosen to channel their energy into achieving their common goals. My heart goes out to the wondrous, unique personalities that I met in Vienna – like the representatives of EHRN, “Galiu gyventi”/ “I Can Live” Coalition, the Finnish Association for Humane Drug Policy, European Coalition for Just and Effective Policies, International Drug Policy Consortium, Transform Drug Policy Foundation, the Canadian Drug Policy Coalition, YouthRise, the Robert Carr Foundation, and many, many more.

HaraldHaak
27-05-2017
kell 19:46

Õnnestus taas üht kõrgema taseme spetsialisti usutleda. John-Peter Kools EHRN-i veebis:

"Harm reduction is about enabling people to decide for themselves; it’s about giving citizens options to decide over their own lives, to protect their health, and to have access to ways of staying healthy, of moving towards abstinence when it’s needed, and deciding about their own day, their own future."
"[T]here’s a big task for governments to take responsibility for the health and well-being of their citizens — and I mean all citizens, including the people who use drugs. And they should take responsibility for organizing the market well, taking it out of the hands of the mafia and putting it in the hands of people who can regulate it properly, like we regulate anything that’s being sold in the supermarket or provided by a doctor, or that people can buy online.
We’ve got thousands of ways of regulating medicine, petrol, drinks, traffic, nicotine, consumer goods, you name it, and we don’t apply any of these very highly sophisticated mechanisms when it comes to illegal substances; we simply call them illegal, and that’s it. I think that we should make them legal, and then start using the thousands of options of regulating the production, sale, and use of these substances by establishing age limits, restricting opening hours and locations of sales establishments, and setting up rules for the producers and importers, as well as the consumers."
"Any step that will improve the health and well-being of consumers is a step in the right direction, but in the end, I think, the main objective should be state regulation, whereby the State fully regulates the market, or is at least responsible for it."


[url?http://www.harm-reduction.org/ru/blog/john-peter-kools-users-illicit-drugs-should-not-be-excluded-proper-regulation-drug]Vn k[/url].

HaraldHaak
12-06-2017
kell 13:29

Eurasian Harm Reduction Network (EHRN) oli tänavusele konverentsile Vilniuses kutsunud esinema mh Open Society Foundations'i kahjude vähendamise arendusprogrammi juhi Daniel Wolfe'i, kellega mul õnnestus teha lühike intervjuu.

"[T]he war on drugs, much like the war on terror, is used by governments to control certain people in the name of “common sense” or “public safety.” Yet very rarely have those governments tested their assumptions against the real, lived experiences of people. And if you do test such assumptions about the drug war — that it’s good to incarcerate people, it’s good to forbid people from talking openly about what they’re doing, it’s good to restrict treatment or support to those who have stopped using illicit drugs — you find that all of those propositions are false. Many people in this region began testing those propositions in their own ways, whether by starting a needle exchange in Russia, by changing the narcological system in Kyrgyzstan so that people are not put on a registry anymore and are not required to come in for monthly medical exams, or by putting a needle and syringe program in a prison in Moldova that’s actually run by prisoners. In all of these instances, what we learned is that by involving people and opening space you have a better response than by closing them down and locking them away."

Vene keeles ka.

HaraldHaak
01-08-2017
kell 16:18

Euroopa Liit võttis vastu enneolematult edumeelse uimastipoliitilise tegevuskava

Euroopa Nõukogu avaldas sel kuul uue uimastipoliitilise tegevuskava Action Plan on Drugs (2017–2020) ja uimastipoliitikast hoolivail kodanikel on põhjust selle üle rõõmustada — ambitsioonika kava ettevalmistamisse kaasati aktiivselt kodanikuühiskonda, mistõttu tulemus on sisult üsna edumeelne, kirjutab Euroopa Nõukogu Kodanikuühiskonna Uimastifoorumi tuumikrühma liige Péter Sárosi Ungari kodanikeühenduse Rights Reporter Foundation häälekandjas Drugreporter.hu ilmunud analüüsis.

Asjaolu, et värske poliitikaalgatus praktiliselt ei pälvinud üldsuse tähelepanu, ajakirjandus seda ei kajastanud ja Euroopa Nõukogu ei korraldanud kava vastuvõtmisega seoses pressikonverentsi ega väljastanud isegi pressiteadet, annab mõista, et otsuselangetajate jaoks pole uimastipoliitika viimasel ajal esmajärgulise tähtsusega valdkond. Sellest on kahju, kuna tegemist on seni kõige edumeelsema poliitikadokumendiga, mille Euroopa Liit kunagi vastu võtnud on. Samuti on vajadus selle järele pakiline just praegusel ajal, mil Euroopa uimastiturud on kataklüsmilises muutumises, turule tuuakse üha uusi uimasteid ning uued riskid nõuavad uudseid lähenemisi ja sekkumisi.

Kolme aasta tegevuskava sõnastab seitsmeaastase perioodiga Euroopa Liidu uimastistrateegia (2013–2020) eesmärgid ümber konkreetseteks tegevusteks koos selgete kohustuste ja tulemusnäidikutega. See on juba teine kehtiva uimastistrateegiaga seonduv tegevuskava; eelmisele kavale (2013–2016) on hinnangu andnud sõltumatud hindajad RAND ja EY. Hinnanguaruanne, millesse hõlmati ka kodanikeühenduste arvamused, tõstis esile Euroopa Liidu uimastipoliitika mõningaid väga märkimisväärseid vajakajäämisi. Aruanne osutas, et arengud EL-i uimastistrateegia viiest alustalast kahes — nõudluse ja kahjude vähendamise vallas — jätsid eelmise tegevuskava perioodil ülejäänutega võrreldes soovida. Hinnanguaruanne sedastas, et riskide ja kahjude vähendamise meetmete juurutamise ja kättesaadavuse osas on mitmetes liikmesriikides veel puudujääke, ning rõhutas, et teemast huvitatud kodanikeühendused on väljendanud muret nende meetmete väikese ulatuse ja halva kvaliteedi pärast. Kodanikeühendused andsid hinnangu koostajatele küsitluste käigus teada kahjude vähendamise programmide kitsendamisest ja peatamisest, millega on mõnedes liikmesriikides kaasnenud C-hepatiiti ja HIV-i nakatumuse kasv ning üledoosisuremuse kasv uimasteid süstivate tarvitajate seas. Nende hinnangul tuleks kahjude vähendamise teenuseid, s.h uimastite testimist ja muid ööklubi-ohutuse algatusi laiendada nii, et need oleksid kättesaadavad ka teistele uimastitarvitajatele peale süstijate. Lisaks tõstis aruanne esile asjaolu, et liikmesriikides ja väljaspool EL-i toimuv kanepipoliitika-teemaline arutelu puudub täielikult Euroopa Liidu tasandil.

Uus tegevuskava on ette valmistatud koostöös Nõukogu ekspertgrupiga Kodanikuühiskonna Uimastifoorum (Civil Society Forum on Drugs). Too rohkem kui 40 kodanikeühendust hõlmav mitmekesine rühm esindab mitmeid valdkondi, perspektiive ja ideoloogilisi lähenemisi. Péter Sárosi ülesandeks foorumi tuumikrühma liikmena oli koordineerida kodanikuühiskonna vastuseid eelmise tegevuskava hindajatele ning osaleda uue tegevuskava ettevalmistamises. Tema sõnul on see esimene kord Euroopa Liidu ajaloos, mil kodanikuühiskond on olnud süstemaatilisel ja tähendusrikkal moel sellesse protsessi hõlmatud, mistõttu oli ka selle mõju lõppdokumendile märkimisväärne.

Järgnevad mõned esiletõsted valdkondadest, milles kodanikuühiskonnal võib olla oluline mõju.

Kahjude vähendamine
Erinevalt varasemast tegevuskavast on seekordses dokumendis tugevalt rõhutatud vajadust kahjude vähendamise programmide kättesaadavamaks muutmise järele, kusjuures ei peeta silmas mitte ainult traditsioonilisi programme nagu opioidasendusravi ja süstlavahetus, vaid ka uudsemaid sekkumisi nagu noloksooni jagamine, järelevalvega uimastitarvitamiskabinetid ja uimastite testimise teenused. See on esimene kord, mil Euroopa Liit on ametlikult tunnustanud nende innovatiivsete programmide tõhusust ja vajadust nende laialdase rakendamise järele. Veel üks element, mida kodanikuühiskonna hõlmamine mõjutas, on tulemusnäidikute loend. Varasemates dokumentides on need näidikud sageli olnud ebamäärased, kuid on nüüd märksa selgemad — nagu näiteks maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO tehnilisest juhendist pärinev soovitus jagada ühele süstivale uimastitarvitajale aastas vähemalt 200 steriilset süstalt. Taolised näidikud seavad liikmesriikide valitsustele märksa suurema vastutuse.

Sugu, vanus ja muud tegurid
Ea- ja soospetsiifiliste teenuste puudumine on suur takistus mistahes ravi- või kahjuvähendus-programmide kättesaadavusele Euroopa Liidus. Paljudes, peamiselt Lääne-Euroopa liikmesriikides kasvab eakate uimastitarvitajate osakaal, kes vajavad teistsuguseid sotsiaalabi- ja tervishoiuprogramme kui noored. Samuti vajavad alaealised teistsuguseid teenuseid kui täiskasvanud. Paljudes liikmesriikides puuduvad ka naistele ja LGBT-kogukondade liikmetele suunatud spetsiifilised teenused. Kinnipeetavatel ja varjupaigataotlejatel puudub sageli juurdepääs ka kõige elementaarsematele teenustele, mis kogukonnas laialdaselt kättesaadavad on. Tänavune tegevuskava teadvustab seda probleemi ning on võtnud eesmärgiks antud lünga täitmise.

Inimõigused
Kodanikuühiskond on rahvusvaheliste inimõiguse-standardite lõimimist uimastipoliitikasse nõudnud juba kaua. ÜRO mullune aruanne uimastipoliitiliste meetmete mõjudest inimõigustele oli kodanikuühiskonna edendajate jaoks suur edusamm. Nüüd on samadele nõudmistele tulnud vastu ka EL — uus tegevuskava on võtnud eesmärgi poliitikakujundajate tarbeks luua ja ellu rakendada hoolikalt koostatud inimõiguste järgimise juhendid ja tulemuste hindamiseks vajalikud vahendid. Tänu sellele on kodanikeühendustel uskumatult oluline võimalus juhtida tähelepanu süsteemsetele ebakõladele uimastiseaduste repressiivse jõustamise, masendavalt alarahastatud teenuste ja uimastitarvitajate inimõiguste vahel.

Kodanikuühiskonna kaasamine
Ehkki enamikus liikmesriikidest on kodanikeühendustel teenuste osutamise kaudu oluline roll uimastipoliitika juurutamise juures, on samade organisatsioonide hõlmatus poliitika kujundamisse ja hindamisse oluliselt ebaühtlasem. Vaid üksikutes liikmesriikides on kodanikuühiskonna hõlmamiseks loodud ametlikud mehhanismid. Uues tegevuskavas sätestatud üheksas eesmärk nõuab lisaks Kodanikuühiskonna Uimastifoorumi hõlmamisele uimastipoliitiliste meetmete Euroopa Liidu tasandil väljatöötamisse, rakendamisse, seiramisse ja hindamisse ka kodanikeühenduste hõlmamist poliitika kujundamisse riiklikul tasandil. Samuti märgitakse tegevuskavas, et kodanikeühendusi tuleks kaasata ettevalmistustesse Viinis 2019. aastal toimuvaks järgmiseks ÜRO tipptaseme uimastipoliitika-istungjärguks. Kodanikuühiskonna Uimastifoorum on selle protsessi hõlbustamiseks asutanud töörühma. Mis aga Uimastifoorumi soovitustest hoolimata tegevuskavast ikka veel puudub, on viide vajadusele kaasata otsuste langetamisse inimesi, kes tarvitavad uimasteid — puudujääk, mida Sárosi nimetab häbiväärseks.

Psühhiaatriliste häiretega seonduvad probleemid
Foorumi liikmed mitmest liikmesriigist juhtisid tähelepanu lünkadele uimastisõltlaste komorbiidsete psühhiaatriliste häiretega e nn topeltdiagnoosidega tegelemise vallas. Selliste probleemidega hädas olevate inimeste hulk kasvab, kuid liikmesriigid ei loo vastavate vajaduste rahuldamiseks nõutavaid spetsiifilisi ressursse. Seega tervitavad Uimastifoorumi liikmed tervikliku kogukonnapõhise hooldusravi edendamiseks ning uimastitarvitajate ravi järjepidevuse säilitamiseks vajalike eriressursside tagamise nõude hõlmamist tegevuskava punkti 2.6.

Kvaliteedistandardid
Kodanikuühiskonna foorumi juures tegutseb kvaliteedistandardite töörühm, mis üllitas hiljuti teenuste ees seisvate väljakutsete ja nende ellurakendamise vallas valitsevate lünkade teemalise analüüsi. Samas dokumendis soovitati kehtestada nõudluse vähendamise valdkonna kvaliteedistandardite juurutamise selged näidikud ja mõõdikud. Tegevuskava punkt 3.10 nõuab liikmesriikidelt kodanikuühiskonna hõlmamist nende kvaliteedistandardite juurutamisse. Ehkki tegevuskavas seda ei mainita, leiab Kodanikuühiskonna Uimastifoorum, et standardite juurutamisse ja seiramisse tuleks mõtestatud moel kaasata vastavate teenuste kliente.

Alternatiivid sunnimeetmetele
Ehkki kodanikuühiskond toetab uimastitarvitamise dekriminaliseerimist üksmeelselt, puudub antud küsimuses Euroopa Liidu liikmesriikide seas paraku konsensus. Tegevuskava nõuab liikmesriikidelt siiski sunniviisilistele sanktsioonidele alternatiivide rakendamist. Uimastifoorum soovitab liikmesriikidel sobivatel juhtudel rakendada alternatiivina sunnimeetmetele taastaval õigusemõistmisel (restorative justice) rajanevat lähenemist, mis tõendatult vähendab uute süütegude toimepanemise tõenäosust ja suurendab ohvrite rahulolu. Pealeselle tuleks alternatiive vangistusele korrektselt hinnata selleks, et vältida nn võrgustamise (net-widening) mõjusid, s.t varasemast suurema hulga tegude ja isikute karistamist. Need meetmed peaksid olema soospetsiifilised ja tagama selle, et vabadusekaotust rakendatakse ainult viimase väljapääsuna ning et uimastite pelga tarvitamise või valdamise eest karistusi ei kohaldata. Seega tuleb tervitada põhjalikuma seiramise ja hindamiste hõlmamist näidikute hulka tegevuskava punktis 5.22.

Alternatiivsete lähenemiste hindamine
Eelmise tegevuskava sõltumatud hindajad osutasid, et kanepipoliitika hiljutiste arengute teemalise arutelu väljajätmist tõstsid esile paljud huvitatud osapooled ning et seda mainiti väga sageli küsimuse peale, millised olulised teemad strateegiast välja on jäetud. Foorum soovitas Nõukogul viia läbi kanepipoliitika mudelite vallas toimunud arengute (nt Hispaania kanepiklubide) ja nende mõjude põhjalik analüüs. Tegevuskava lõpptekst pole antud küsimuses siiski nii edumeelne kui loodeti: see ei nõua muud kui Euroopa Liidu kanepiseaduste ülevaate ajakohastamist Euroopa uimastiseirekeskuselt EMCDDA. Euroopa Liidu nõukogu edaspidised eesistujariigid peavad pakkuma platvorme ja korraldama foorumeid selleks, et kodanikuühiskond, akadeemiline kogukond ja otsuselangetajad saaksid vahetada mõtteid alternatiivsete poliitikate ja nende mõjude teemadel.

Kas uus tegevuskava kujutab endast murrangut teel Euroopa uimastipoliitika reformimisele? Sárosi leiab, et ei kujuta; ta usub, et tõelised läbimurded saavad toimuma riiklikul ja kohalikul tasandil. Küll aga on see ilmselge samm õiges suunas. Tõeliselt murettekitavaks peab artikli autor poliitilise tahte ja tegevuskava rakendamiseks vajaliku piisava rahastuse puudumist. EL-i tegevuskavade suureks puuduseks on asjaolu, et Nõukogul endal pole märkimisväärset uimastipoliitika-eelarvet, mistõttu peavad liikmesriigid suurema osa sekkumiste jaoks ise rahastuse leidma. Ning paljud liikmesriigid on väga kaugel teenuste laiendamisele pühendumisest — nad pole isegi väljendanud valmisolekut jätkata olemasolevate teenuste rahastamist. Viimastel aastatel on mitmel pool, eriti EL-i idapoolsetes riikides programme selle asemel hoopis piiratud või peatatud. Kodanikeühenduste ja Kodanikuühiskonna Uimastifoorumi roll on EL-i institutsioonidele ja liikmesriikidele meelde tuletada, et murtud lubadused ei õõnesta mitte ainult usaldust demokraatlikesse institutsioonidesse, vaid seavad ohtu ka tulevaste põlvede tervise ja heaolu.


Avaldasin selle teksti enda FB-seinal. Täna küsis ERR mult kommentaari.

HaraldHaak
01-09-2017
kell 18:24

Kirjutasin Ekspressile: Üledoosikriis võiks olla vundamendiks eeskujulikule uimastipoliitikale

• Tervise Arengu Instituut võiks koostada kahjude vähendamise keskuste ümbruskondade elanikele selge võrdluse, kui palju kahjude vähendamine uimastite tarvitamisega seonduvaid ohte ühiskonnale maandab ja kuivõrd säästlikum on selline lähenemine võrreldes valimatu karistamise ja nulltolerantsiga. Tasakaalukatel läbirääkimistel saaksid keskuste naabrid taotleda mõistlikke turvameetmeid, mis nende elutingimusi parendaksid, ja leppida riigiga kokku selles, milliseid samme astutakse, kui keskusele pandud ootused ei täitu.

• Ministeeriumid ja ametkonnad peaksid välja selgitama, millised neist üksteisele — tahtmatult või meelega — vastu töötavad ja astuma samme puuduste lahendamiseks. Näiteks on ilmne, et üledoosi pööravast naloksoonist pole kasu, kui tarvitajad ei taha seda kaasas kanda, naloksoonikomplektiga tänaval liikumine aga suurendab politseipoolse läbiotsimise riski. Samamoodi võimendab ohte see, kui üleannustajale kutsutud kiirabiga sõidab kaasa politsei. Politseinikud on juba teadlikud kahjude vähendamise vajalikkusest, mistõttu nende koolitamine teemal, kuidas nad enda tööülesandeid täites kahjude vähendamise takistamist ja uimastiohtude võimendamist vältida saavad, ei tohiks olla keeruline.

• Tarvitajate teadlikkus kahjude vähendamise meetmete paletist, sh elusid päästvast nalkosooniprogrammist jätab praegu soovida. Riik võiks sihtrühmade teavitamisse rohkem ja tõhusamalt panustada. Selle juures võib abi olla uimastitarvitajate esindusühingu kaasamisest.

• Kodanike teadlikkus sõltuvushäire põhjustest ja olemusest ning nüüdisaegsete, tõendatult toimivate sekkumiste potentsiaalist on puudulik. Abi võiks olla kallutamata, tõenduspõhisest, pidevalt värskendatavast veebi-andmekogust ja uudisportaalist. See oleks võimalik luua hetkel kiratseva veebilehe narko.ee baasil.

• Uimastipoliitiliste sekkumiste kavandamisel ja tulemuslikkuse hindamisel tuleks lähtuda Euroopa Nõukogu uimastipoliitilisest tegevuskavast aastateks 2017–2020, mis soovitab Eestis juba olemasolevatele programmidele lisaks järelevalvega tarvitamiskabinette ja uimastite testimise teenust, teenuste kujundamist ea-, soo- ja sättumuse-spetsiifilisteks, tarvitajate inimõiguste paremat tagamist, vahendite eraldamist tervikliku kogukonnapõhise hooldusravi edendamiseks ja sõltuvusravi järjepidevuse säilitamiseks, uimastipoliitika tulemuslikkuse hindamise põhimõtete ühtlustamist, meetmete põhjalikumat seiramist ja hindamist, sunnimeetmete alternatiive jne.

• Tõendeid, mis kinnitavad, et kultus-iboogapuus sisalduvad alkaloidid ohjeldavad tõhusalt uimastite võõrutusnähte ja tarvitamissoovi, koguneb jõudsalt. Eestis pole ibogaiini pruukimine kunagi probleemiks olnud. Seda arvestades tuleks peatada ibogaiini kriminaliseerimise kava. Fentanüüliepideemia sünniriigina on Eestil ainulaadne võimalus uurida suurriikide toel kõige paljutõotavamaid fentanüülisõltuvuse ravi eksperimentaalvorme. Ibogaiini lisamine narkootiliste ainete esimesse nimekirja lämmataks ühe sellistest võimalustest eos.

Osmium
14-08-2018
kell 02:42

Muusika on sõltuvust tekitav, kas pole?

Osmium
14-08-2018
kell 02:45

Samas, muusika pole narkootikum. Natuke naljakas, et ma seda siin mainin. Umbes nagu - rääkigem narkootikumidest, alustagem sellest, mis nad ei ole. Proovisin peterselli - ei ole narkootikum.

mart
04-10-2018
kell 14:26

Inna-Katrin-Hein möllab

rodeokolonn
04-10-2018
kell 19:07

wiki: Eestis kasvab 2 kanepiliste sugukonda kuuluvat pärismaiset liiki: harilik humal (Humulus lupulus) ja harilik kanep (Cannabis sativa).

§ 3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise piiramine

2) Unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt.


Pmst kasvatada nagu võib, aga tarvitada ei või. Humalal millegipärast selliseid piiranguid ei ole

mu5tr1d
04-10-2018
kell 20:47

mart kirjutas:
Inna-Katrin-Hein möllab

Klikimasin. On isegi ütlus, et ilu nõuab ohvreid. Olgu selleks kas siis substantsid, kiired autod, ilusad naised või mis iganes. Kõigega võib totaalselt puusse panna. Erandite pärast midagi või kedagi demoniseerima hakata on lollus. Võiks arvata, et antud isend ilmselt väga intellektiga ei hiilga.

mart
05-10-2018
kell 11:38

mu5tr1d kirjutas:
mart kirjutas:
Inna-Katrin-Hein möllab
Klikimasin. On isegi ütlus, et ilu nõuab ohvreid. Olgu selleks kas siis substantsid, kiired autod, ilusad naised või mis iganes. Kõigega võib totaalselt puusse panna. Erandite pärast midagi või kedagi demoniseerima hakata on lollus. Võiks arvata, et antud isend ilmselt väga intellektiga ei hiilga.


Ma olin pikalt veendunud, et antud isendit reaalsuses ei eksisteeri. Mingi elu24 tehisintellekt v nii.

ajudoonor
13-12-2018
kell 09:08

mesi ERR: USA kongress seadustas kanepi kasvatamise

y

ajudoonor
16-12-2018
kell 20:17

päev hiljem korrigeeriti uudise pealkirja: USA kongress seadustas tööstusliku kanepi kasvatamise

madness
17-12-2018
kell 00:32

Hm.. see, mis on siin aastast alati seaduslik olnud.

narkarraisk
02-04-2019
kell 19:42

Olen oma-arust narkomaan, olen hakkandu aksepteerima, sest asi ple enam kontrolli all, eesti keelseid foorumeid sellel teemal pole ka, elan Soomes ja ei meeldi Soome süstem või soomlased. Küsige msis tahate, olen tarbinud kõike võimalikke viimased 15 aastat. Põhiliselt opioide ja opiaatte, amfetamiini ja teisi erguteid, ja rahusteid.