Nädala muusikapai nr 14

Kirjutas Rada7.ee
18-01-2017

Sammy Sweet FlakeMuusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat

Blanck Mass – "Please"

painkiller: Peale jõulude ja aastavahetuse põhjustatud väikest muusikapõuda tuleb nüüd jälle palju toredaid uudised. Kaks väga lubavat albumit kuulutas välja plaadifirma Sacred Bones. Blanck Mass avaldab märtsi alguses albumi "World Eater" ja New Yorki müraartist Pharmakon märtsi lõpus albumi "Contact". Blanck Massi puhul ei oskagi seni seisukohta võtta, kas on hea, et Benjamin John Power tegeleb sooloprojektiga, mitte Fuck Buttonsiga või mitte.

Grand((Ø))Signal – "Aktivation"
https://hivmusic1.bandcamp.com/track/aktivation

MC STan B: Kui Belgia üldse millegi poolest kuulus on, siis tõenäoliselt õlu ja EBM. Sel nädalal osutus seega minu valikuks Grand Signal, mis on kahe vanameistri Jacky Meurisse’i ja Tcheleskov Ivanovitchi uus projekt, kus väga oskuslikult segatakse vanakooli EBMi, veidi electrot ja Belgia new beati. Tulemus kõlab igatahes väga tänapäevaselt.

Opium Flirt – "Aeternum Vale"
Ivo: Ülimalt hea meel oli avastada, et Spotifysse on tekkinud Opium Flirdi "DejaVoodoo", mis on vabalt läbi aegade üks parimaid kohalikke albumeid. Veelgi parem, et artistiprofiilil oli selle aastanumbriga album, mis küll on pigem klaveripalade kogumik, aga lubab meid siiski 48. minutiks "DejaVoodoo" kolmikust Ervin Trofimovi muusikamaailma. Trofimov avaldas Opium Flirdina ka novembris ühe pala, koostöös Kätlin Halliku ehk Balamiga. Samal ajal kadusid ka kõik klipid SoundCloudist, mis pani mõtlema, et midagi on justkui toimumas… "Aeternum Vale" jällegi tähendab hüvastijättu igaveseks. Eks pean isegi selle "DejaVoodoo" järje ootamisest üle saama.

Solidaarsus – "Solidaarsus"

tess: Millalgi eelmisel aasta kevadel sattus mulle kuulamiseks ette bänd nimega Intrepid ja nende lugu "Death", mis jäi meelde Eesti bändide puhul kahjuks harvaesineva intensiivsuse ja kõrvukriipivalt ägeda viiulikääksu poolest. Intrepidist pole kahjuks midagi uuemat kuulda olnud, aga see-eest osaliselt sama liikmeskonnaga (viiul!) on ilmunud avalikkuse ette punkbänd "Solidaarsus", kellel lähipäevil on ka ilmumas 16-looga plaat nimega "Solidaarsus". Kui otsustada senikuuldud lugude järgi, siis pikka ja venivat seletamist need kutid ei armasta, naljalt üle kahe minuti ükski lugu ei kesta.

MOSCOW – "Queen Of Sin"

krissirge: Kas te olete tähele pannud, et metalsaidid aeg-ajalt panevad üles uudiseid bändidest, mis enamikele kuulajaskonnale on "poser" kraam? Loomulikult toob see mõnuga klikke (feeding the trolls works), aga kommertsraskeroki ja -metali austajana võib leida tänu sellele päris huvitavat kraami. Selle nädala Blabbermouth’i kõige rohkem sõimu saanud artiklis räägiti uue vene rokikuninganna tulekust, artist nimega Moscow avaldas oma esimese singli.
Mismoodi kõlab Moscow? Ta avaldab austust küll Sunset Strip’ile, aga reaalsuses kõlab ta rohkem vanade ‘core bändide moodi, kes otsustavad raskeroki peale minna: puhas produktsioon, mis üritab ühekorraga anda riffidele muskulaarsust ja samas olla kindel, et laulja oleks front-and-center, earworm-refräänid ja aegajalt isegi paar karjet. Tsipa generic, aga õnneks laulja aksent annab omapärasust ja ei ole kriipiv nagu mõnedel teistel Ida-Euroopa bändidel. Tegeliult on nende pihta sihitud sõim põhjustatud peaasjalikult videost. Neiu nimelt… üritab liiga palju välja näha nagu amazing rock goddess. Silmarõõmu on, aga natuke naljakas on ka.

Stuf – "Olen venelane"

Kirill: Veits sellise vanaema räpi maiguga aga väga catchy lugu. Ja teema vektor täiesti ootamatu, arvestades näilist Narva ja muu Eesti vastasseisu. Street credi kõvasti rohkem kui pannkoogigängsteritel teatud pealinna ilmakaarest. Ист коyст, репрезент!!

Veel artikleid