Nädala muusikapai nr 128

Läbi terve juulikuu saab igal teisipäeval ja neljapäeval jälgida loomaaia linnutiikidel pelikanide kommenteeritud toitmist. Need suured sukeldumisvõimetud linnud püüavad saaki enamasti ühiselt, ajades tiibu vastu vett pekstes kalu kalda poole. Pelikani nokal on suur kurgupaun, kuhu mahub ligi 13 liitrit vett ning kuhu on hea kühveldada kalu, koorikloomi, kahepaikseid ja isegi väiksemaid linde. Läbi terve juulikuu saab igal teisipäeval ja neljapäeval jälgida loomaaia linnutiikidel pelikanide kommenteeritud toitmist. Need suured sukeldumisvõimetud linnud püüavad saaki enamasti ühiselt, ajades tiibu vastu vett pekstes kalu kalda poole. Pelikani nokal on suur kurgupaun, kuhu mahub ligi 13 liitrit vett ning kuhu on hea kühveldada kalu, koorikloomi, kahepaikseid ja isegi väiksemaid linde. Foto: Inari Leiman
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.

Kali Briis – "Like I Love You (Night Version)"

Ivo: Kali Briisil ilmus täna topeltsingel "Like I Love You", ühest loost "päevane" ja "öine" versioon. Kuulata tasub muidugi mõlemat, aga mulle klappis esimese hooga variant "unetutele". Artisti ilmselgelt tutvustama ei pea, alles esines Rada7.ee spektaaklil tihkelt täis saalile.

Kevin Richar Martin – "Loss Of Consciousness"

Marko: Minu puhul jälle see lugu, et satub ette miski lugu või artist või plaat. Kuulan ja meeldib ja ei jõuagi uurida, kellega on tegu jne. Nii ka selle puhul, nimi oli nagu tuttav, aga me teame ju, et artisti nimi ei ole primary key. Kevin Martin on The Bug ja King Midas Soundi koosseisus ja üldse lege. Selle tõttu ei ole ka imestada, et värske plaat Sirens esimesel kuulamisel kohe klikkis ja ühte konkreetset lugu välja tuua oli raske, kõik väga põnevad. Plaadifirma muidugi Room40, kelle kaubamärgiga materjali usaldan pimesi.

Primitive Knot – "Puritan"

Rene: Jalutasin pikema ringi, oli mahti süveneda reklaamtahvlitesse. Kümnekonna kilomeetri järel võis üldistada, et idee, kuidas inimesed ei osta tooteid, vaid elamusi, on saavutanud agarusmaksimumi. Paistis, et selle vormeli põhjal üheülbalist kirjaoskust rakendades annab reklaamida mida iganes. Raske on leida toodet või teenust, mis elamust majja ei too. Kui reklaamsõnumeid tõsiselt võtta, on latt viidud äärmiselt madalale, aga mitte kujuteldava lati kõrgus ei tekitanud küsimusi, küsimus tekkis, kas reklaamsõnumid loovad kõneviisi või kõigest kopeerivad olemasolevat, sest kuidas selline olukord on saavutatud, et reklaamplakatid ja tavasuhtlus kipuvad laadilt hirmus sarnased olema. Muudkui käib üks elamuse olemasolu küsimuse ümber kaagutamine, olgu toote või teenuse iseloom milline tahes, läheb käiku ikka sama vormel, mille suurim puudus on igasuguse isikupära kategooriline eitamine. Kana, kes kaagutab äsja tehtud munast, on sisukam, kui õnnelikkuse(tm) maksiimi toel seletav elamuskütt.
Hommikul leidsin, et Manchesteri jõumüra bändil Primitive Knot on ilmunud album "Puritan", mille nimilugu ilmselt ei tegele range kõlblusega elamuste osas aga sobib illustratsiooniks. Hea kuulaja, kuidas meeldis? Pettumus või nautisid täiega?

Wychdoktor – "Lord of the Flies"

Evert: Iga kord kui ma maandun muusikat kuulates rhythmic noise sfääri, teeb see mulle lihtsalt tohutut rõõmu… aga ikka oleneb ka, keda sa kuulad. On vaja teatavat X-faktorit müramaailma, et see paeluks, ning siin seda jagub! Imeline, imeline muusikapai Ottowas resideeruva Wychdoktori sulest, "Kärbeste Jumal" on kindlasti üks mu lemmiklugusid sel aastal ilmunud "Pacti" pealt, millel on muuseas singli-remiksid teinud sellised härrad nagu ESA ja Blac Kolor. Põhimõtteliselt soovitan ka neid ja mitte vähe!

Granny 4 Barrel – "Nitro Sexy"

krissirge: Sel nädalal on teemaks industriaal ja tutvustan teile bändi Granny 4 Barrel. Jah, laulja on täiskasvanud mees vanaema kostüümis (nad ise mainivad, et Norma Bates on inspiratsiooniks). Video järgi ütleks, et imidžis on ka palju Kid Rock’i white trash’i mõjutusi. Muusika… võiks öelda, et parim lugu, mida Rob Zombie viimase… ütleme, et viie aasta jooksul teinud on? Jala võtab tatsama küll. Paistab, et 90ndate lõpu stiilis industriaal teeb vaikselt tagasitulekut.

Juuli viimasel nädalavahetusel, 26.-27. juulil, ootavad lätlased meid taas külla. Toimub Positivus festival Salacgrivas ning lavalt leiab teiste hulgas artistid nagu The 1975, Underworld, Royal Blood, Cut Copy ning Ewert And The Two Dragons. Esindatud on muidugi ka rikkalik valik kohalikke bände, kellest üks on Very Cool People, kelle uudiseid oleme meiegi usinalt jaganud. Seekord teeb see üks Läti parimatest jazz- ja funkbändidest kaasa meie muusikapais soovitajana ning me muidugi soovitame nad Positivusel üle vaadata. Üleval nende viimane videosingel.

The Fearless Flyers – "Flyers Direct"

Elvijs Grafcovs (kitarr): Mulle meeldib The Fearless Flyers väga – väga tihe kitarrifunk, mis saaks olla parem? 🙂 Snarky Puppy’st pärti Mark Lettieri koos Cory Wongiga Wulfpackist teevad siin bändis imelist kraami.

Corey Henry – "Trade it all"

Māris Vitkus (orel, klahvid): Ta on mu hetke lemmik oreli/klahvide mängija. Tal on hea muusikaline tunnetus ja tema tehnika on super. See pala on ta 2018. aasta EP-lt.

Snarky Puppy – "Chonks"

Kristaps Lubovs (baritonsaksofon): Ma elan Riiast väljas väikeses majas metsatukas, Daugava jõe kaldal. Mulle väga meeldib kontsertidelt autoga kodupoole sõita ja seda lugu kuulata. Ta mõjub kahetiselt – paneb nagu kiirustama, kuid samal ajal kiirusepiiranguid austama.

Jon Cleary – "Dina-mite"

Laura Rozenberga (tromboon): Mul oli Joniga koos kontsert suht hiljuti ja mulle väga meeldis tema gruuv ja muusika. Temaga esinemine tundus kodune, ehkki ta on New Orleansist. Võibolla on Riia sama funky kui New Orleans? 🙂

Jūdas graši – "Apdirsties un mirt"

Andris Buiķis (trummid): Mulle väga meeldivad selle loo sõnad, aga ka esitus on võrratu.

Louis Cole – "Things"

Oskars Ozoliņš (trumpet): Mulle meeldib pehme ja seksikas muusika ning see on mu hetke lemmiklugu.

Dave Matthews Band – "Can’t Stop"

Māris Jēkabsons (tenorsaksofon): Olen selle bändi fänn juba aastaid ja bändis mängiv Jeff Coffin on ühtlsi mu lemmik saksofonimängija. Väga andekas ja konkreetne bänd.

Veel artikleid