Rada7.ee esitluskontserdil tumedatoonilist ja kaasahaaravat Siouxsie Sioux, Kate Bush’i, PJ Harvey ja Zola Jesus-laadse naisvokaaliga muusikat pakkuv DeLooze Londonist vastas Rada7 tarvis mõnedele olulistele küsimustele. Kõige olulisemad jäid küsimata, neid saab igaüks 5. aprillil klubis Sinilind küsida, kus Rada7 esitleb TMW 2013 raames oma peenelt timmitud ja suurepäraselt balansseeritud muusikavalikut.
Oled Londonist, eks ole?
Ei ole, põhjast, Yorkshirest, aga viimased üheksa aastat olen veetnud Londonis.
Viimane uudis, mida Londoni kohta kuulsin, vestis sellest, et keegi kodanik olla Soome saatkonda kirja saatnud, milles süüdistab soomlasi Inglismaal valitsevas kehvas ilmas. Kas olukord on tõesti nõnda hull?
See võib tulla üllatusena (olles britt ja eriti veel põhjast), aga mulle ilmajutud väga korda ei lähe. Ajavad torisema. Seda küll, et kevad võiks juba kiiremini kohale jõuda.
Räägime bändist. Guugeldades jäi silma blogisissekanne aastast 2008, kus kirjutati akustilist kitarri plõnnivast tütarlapsest Stacey Delooze. Viimases kontsertlindistuses, mida Youtubest nägin, oli raudrüüd meenutavas kostüümis laulja, miimid ja elektriinstrumente pruukiv bänd, rääkimata suuremast lavast.Mis nende aastate jooksul aset leidnud on? Mis suunas ja kuidas Delooze’i kõla, imago ja kõik muu liikunud on?
Juba enne aastat 2008 on mul lavaproduktsiooni suhtes suured ideed olnud. Aga ma arvan, et noore muusikuna pidin natuke rohkem elu nägema, et need ideed veidi laagerduksid, et neid oleks üldse võimalik teostada.
Aeg, mis kulus vanemaks saamisele ja heliloojana arenemisele, on mind lõpuks viinud nii kaugele, et julgen ennast ja oma muusikat juba üsnagi küpseks pidada. Alles hiljuti olen ennast piisavalt kindlana tundma hakanud, et möödunud elukogemused albumi ja suurejoonelise lavaetendusena vormistada.
Mis omal alal üha professionaalsemaks saamise hind on olnud? Või on ainult lust ja lillepidu?
Muidugi on väga lõbus olnud, aga ka tööd on tulnud kõvasti teha. Bänd vajab pidevat tähelepanu, et oleks motivatsiooni ja et head võimalused saaks kasutatud. Elades kallis ja paljunõudvas linnas, on sellega teinekord kaunis keeruline toime tulla. Aga ma teen seda, mida ma teen, sest see meeldib mulle väga ja ma ei suuda näha ennast midagi muud tegemas. Nimetagem seda töörõõmuks.
Delooze’ga samas lauses kasutatakse alatasa samu nimesid – Siouxsie, Kate Bush ja Zola Jesus. Kas neist on keegi sind tegelikult ka mõjutanud või on tegemist lihtsalt suurte nimedega, kellega sinu kõla ja olekut kõige lihtsam kõrvutada on? Või kes sinu mõjutajad üldse olnud on? (Mul on muide hetkel Siouxsie särk seljas).
Vinge, mulle Siouxsie väga meeldib! Seda on väga meeldiv kuulda, kui kellegi arvates on minu looming võrreldav minu iidolite looduga. Mõnes mõttes on see isegi vältimatu, sest kasvades üles keskkonnas, kus sind on ümbritsetud teatraalsete ja veidrate poplegendidega, nagu Kate Bush, Bowie, Michael Jackson, Freddie Mercury või süva-/filmimuusikaga nagu Hans Zimmer ja Clint Mansell, on mõjutused kerged tulema. Niisamuti on mind inspireerinud tume ja tujukas hard rock ja metal, bändid, nagu Deftones, A Perfect Circle jne. Neis kõigis on palju ühist. Ühtmoodi eepilised vokaalid ja minu hinnangul on nad kõik – küll igaüks isemoodi – toretsevad, sürreaalsed ja imetabaselt teatraalsed. Ja nende muusika on ka ühtmoodi ajatu.
Kirjelda oma kontserte. Kahtlemata on neis oma teatraalne moment aga mida veel oodata maksaks?
Kuna meil on selline narratiiviga show, oleks väga hea kui publik tunneks end selle poolt kuidagi puudutatuna. Publiku ja bändi vastastikune toime on minu jaoks väga oluline, kuna leian, et meie kuulaja peaks tundma ja teadma, et nad on lihtsalt kohal olles lavastuses rolli mänginud. Loodetavasti jätab see kestvama elamuse ja seda ei meenutataks järjekordse kontserdi, vaid kogemusena.
Hiljaaegu mängisite Londonis väljamüüdud saalile. Selline tähelepanu on just debüütalbumit välja andva bändi jaoks kahtlemata hea märk. Aga kuidas sulle tundub, mismoodi teie muusikat siiamaani vastu võetud on? Olete UK muusikapressi ja publiku seas tuntud nimi?
Ma arvan, et see, kuidas me oma tulevast albumit siiamaani tutvustanud oleme, muudab praeguse aja meie jaoks üpris keeruliseks. Üldine seisukoht on, et väga paljud inimesed muusikatööstuses on närvilised ja ei julge (arusaadavatel põhjustel) riskida, eriti uute ja ambitsioonikate projektidega nagu meie oma. Keeruline ja ennustamatu olukord majanduses mängib ka siinjuures olulist rolli.
Muusika ja show on siiamaani hästi vastu võetud, aga hetkel on kaunis keeruline öelda, mis suunas asjad siis kulgema hakkavad kui album välja tulnud on. Eks aeg annab arutust.
Tulevasest debüütalbumist rääkides. Mis idee "Glass Army" taga on? Olete oma kodulehel isegi samanimelise liikumise algatanud, kus fännid saavad postitada fotosid endast kandmas GA embleeme. Kas see on turundustrikk või on selle taga midagi muud?
Nimi "Glass Army" on tegelikult kogemata kombel sündinud oksüümoron. Lühidalt oli nii. Ühel õhtul seltskondliku napsivõtmise kõrvale albumi nimevariante nuputades kuulis üks minu Lõuna-Aafrika päritolu sõber nime "Lost Army" valesti, tema jaoks kõlas see kui "Gloss Omee", mis meie jaoks oli juba "Glass Army". Ja nii ta läks.
Oletan, et sellist lähenemist võib ka turundustrikiks nimetada. Liikumise idee on selles, et fänne bändi ja muusikaga tihedamalt siduda. Seepärast nad saavadki sellega liituda ja nii oma toetust avaldada. Me tahame, et meie fännid teaksid, kui väga me nende toetust hindame. Avaldame fotosid uutest GA embleeme kandvatest "värvatutest" alati heameelega – neid saab hankida, kui liitute meie meilinglistiga.
Lindistate koos väikese orkestriga. Kas see on suur peavalu olnud? Mida tulemuselt oodata võib? Albumi eelkuulatavates juppides kõlavad päris vingelt intensiivsed bassid ja videopildi põhjal on seal sada asja veel.
Debüütalbumi lindistamine oli mammutoperatsioon, aga see pakkus mulle meeletult kogemusi ja teadmisi ning selle üle olen ma väga uhke. Kogu vaev sai ka selle poolest tasutud, et sain võimaluse töötada koos nii paljude suurepäraste ja andekate inimestega.
Kuigi see album on isiklik aruanne ühe minu eluetapi kohta, hoian pöialt, et kõik, kes seda kuulavad, suudavad sõnumiga suhestuda.
Ja viimane, traditsiooniline ja väga laisk küsimus. Mida sa tead Eestist?
Hetkel veel suurt mitte midagi. Kuigi olen kuskilt lugenud, et teil pidi pööraselt head marineeritud karu saada olema.
Sellel aastal toimub Rada7.ee esitluskontsert 5. aprillil klubis Sinilind. Pakume Tallinn Music Weeki raames seitsme tunni jooksul tasemel muusikavalikut, seitsme omanäolise ja põneva artisti poolt. Vastavalt maitsele saab tantsida, rokkida, juukseid loopida ja heakskiitvalt kaasa noogutada.
KUULA: kahetunnine pleilist esinevate artistide lugudest
KOMMENTEERI: ole kursis ja jaga arvamust radaseitse foorumis
ANNA MÄRKU: oma tulekust saad märku anda läbi FB ürituse
PILETID: soodsam pääse eelmüügist (ainult 6.-)