Tekstur – tänavuse Tallinn Music Weeki üks enimnõutud artiste

Kirjutas Evert Palmets
03-04-2018

Tekstur on Peterburis resideeruva Aleksei Bronnikovi tehnoprojekt, mille vastu tuntakse suurt huvi nii Venemaal Moskvas-Peterburis, tehnopealinnas Berliinis kui ka Tallinnas: nimelt esineb Tekstur TMW raames tänavu lausa kolmel korral 13-tunni sees, püstitades sellega isikliku esinemiserekordi.

"Inimesed on väsinud sellest, et kõikjal aina samad ja samad DJ-d kordavad aina samu lugusid! Ma olen igas mõttes alternatiivne variant, mu muusika sünnib analoog-tehnikat kasutades kohapeal ning see ei jää kuidagi alla elektroonilise tantsumuusika tipptasemest!" ütleb ta.


Oled meil Tallinn Music Weekil vist üks enimnõutud artiste, esined lausa kolm korda 13-tunni jooksul. Astud üles nii Solarise päevasel linnalaval, Beats From The Vault Stage esitlusel kui ka veel enne varavalget Rotermanni maa-alusel parkla-reivil. Kas see on sinu jaoks tavapärane nädalalõpumenüü?

Nali naljaks, aga tegu on tõepoolest füüsilise väljakutsega, sest kolm kontserti tähendab ju veel ka lisaks kolme soundchecki aega! Midagi sarnast juhtus viimati minuga eelmise aasta detsembris, kui esinesin esmakordselt Peterburi tehnoklubis Mosaique, peale mida suundusin veel edasi meeletult suurele reivipeole "Delta" – seal esinesin vist seni mu karjääri rahvarohkeimale publikuhulgale. Tallinn Music Weekil püstitan siis oma rekordi ja esinen kolmel korral. Kuid kui sa oled juba otsustanud muusikas püüelda professionaalsuseni, siis tuleb end harjutada selle mõttega, et su nädalalõpud võivad mööduda töiselt. Ei tasu hirmu tunda selle ees, kui pead mingitel hetkedel mängima nii tihti kui võimalik: ma olen väga tänulik et mul see võimalus on!

Kas see oli taotluslik, soovisid sa sellist reaktsiooni?

Antud "juhus" on absoluutselt planeerimatu vedamine.

Kas sa muretsed natuke eelseisva eel või oled adrenaliini tekitavate olukordadega juba nii ära harjunud, et pulss püsib 60 bps löögi peal?

Muretsen natuke iga kord enne lavaleminekut, sest mängin paljude süntesaatoritega siiski kohapeal otse ja alati võib ebaõnnestumisi, apsakaid või möödaminekuid juhtuda. Stuudios harjutamine on üks asi, aga väga põnev on just publikule mängida. Mida rohkem elevuses ma olen, seda emotsionaalsem on ka esinemine.

Resideerud peamiselt Peterburis ja ilmselt esined ka seal rohkem või pakub Venemaa rohkelt väljakutseid elektroonilise muusika artistidele? Kuidas sa hetkeolukorda kirjeldaksid?

Mu esimene kontsert toimus hoopis Rostovi-nimelises Venemaa linnas, mis asub Peterburist küllaltki kaugel lõunas. See oli tohutult lahe kogemus, kuigi viimasel ajal kipun ma küll rohkem Moskvasse esinema. Alustades tundus mulle see aga päris võimatu unistusena, kuidas pealinna parematesse klubidesse esinema saada, kuid olen suutnud ennast päris kiiresti üles töötada ja teatud metoodikat kasutades on need unistused juba käegakatsutavad. Praegu bookitakse mind tõesti nii Peterburi klubidesse kui ka Moskvasse meelsasti, kuna neile meeldib tõesti mu looming väga: selles on teatud erinevusi ja unikaalsust.

Räägi mulle kõike, mida ma peaksin teadma tänapäevasest Venemaa elektroonilise muusika skenest.

Hetkeolukord, nagu see on kindlasti ka mujal, on suuremas tõusujoones. Aga seda, tänu kohalikele entusiastidele, vaid peamiselt Moskvas ja Peterburis. Kui ma nimetan ära päevakorraliselt olulisemad nimed Venemaa elektroonilises muusikas nagu Sestrica, Moa Pillar, PTU, Mad Dim, Unbalance, Bvoice ja Sofist, siis see on tegelikult vaid "jäämäe tipp"!

Ka uusi klubisid ja lokaale tekib. Küll mitte just lademetes, aga siiski tasub ära märkida, et uusi kohti kerkib pinnale aeg-ajalt. Need lokaalid või klubid ei peaks aga kindlasti kuigi kaua vastu, kui skenes puuduks näiteks organisatsioon M_Division, kes tegeleb promo, korraldamise ja muusikalevitamisega – nagu ka näiteks teie Beats From The Vault seda teeb. M_Division võtab asju ette küllaltki suurelt: kutsutakse külla nii tuntumaid staare (näiteks Tommy 47, Tobias, Byetone – toimetus) nii tehno-pealinnast Berliinist kui üle maailma – just see venelasi huvitabki. Meil on ju küllaldaselt suuri mahajäetud vabrikuhooneid, kus pidutseda… ja ma räägin praegu vaid Moskvast ja Peterburist. Ka Boiler Room on seetõttu juba ka ma-ei-tea-kui-mitmes-kord Venemaale tulnud, kuna huvilisi on niivõrd palju.

Oled saanud "jala ukse vahele" ka tehno-pealinnas Berliinis, kus hiljuti esinesid. Räägi, kuidas läks, kas oli põnev seiklus?

Berliin on muusika pealinn, mitte ainult tehno žanris! Absoluutselt kõik Berliinis on läbi muusika ja kunsti põimunud, kuid sellel on ka omad plussid ning miinused. Sul võivad olla artistina tõesti kõik teed eneseteostuseks valla, aga kui natuke arvutada, siis ühe ruutmeetri kohta on ka teisi oma jagu otsivaid väga erilisi muusikuid arvestatav hulk ning nendega võistlemine võtab palju energiat. Võta ükskõik milline Euroopa linn ette – ikkagi on Berliin selle ühe ruutmeetri jaotamises kõige jõhkram ja verejanulisem. Sa pead olema tohutult enesekindel ja unikaalne, muidu see joovastav "laine" sõidab sust korra üle ja sa kaod kiiresti pildilt. Paista silma või kärva.

Mina mängisin Kreuzbergi "loomelinnakus" asuvas Maze klubis, mis oli ise rahvarohke, aga just vanemas eas kodanikud astusid peale kontserti ligi, rääkisid minuga juttu ning kirjeldasid oma muljeid. Naljakas ja omamoodi tore oli kuulda 50+ vanuses inimestelt, kui väga ma neile meenutasin ehtsaid 90ndaid. Berliinlaste kohta ütlen ma seega, et kõik tantsivad – vanusel pole mingit vahet.

Fännibaas kasvab mühinal?

Facebooki bännibaasi soovin ma küll veel selle aasta jooksul kolmekordistada, palun jälgige mind siin.

Tallinn Music Weeki ideaalne "lifti-olukord" oleks?

Kuna ma mängin tantsumuusikat analoog-tehnikaga igas mõttes "otse" ja mu muusika sünnib "kohapeal", siis olen peajagu üle igast DJ-st, kes sama üritavad. Pidutsejatel on palju huvitavam vaadata su instrumente, kola ja juhtmeid – mitte laua taga välkuvat nokamütsi, mille otsas rippuv käsi vajutab aeg-ajalt "play" nuppu. Kõik inimesed on väsinud sellest, et kõikjal aina samad ja samad DJ-d kordavad aina samu lugusid, onju? Ma olen igas mõttes alternatiivne variant, nii ma ennast tutvustaksingi.

Tekstur on küllaltki uus projekt, mis on su eel-lugu lühidalt?

Olen ambient-taustaga, mu ambient-muusikat on kassetireliisina Ameerika Ühendiriikides avaldanud. Tekstur sündis teatud vajadusel uut liiki muusikat tehes alles kaks aastat tagasi ja aktiivsemalt tegelen sellega alates eelmise aasta novembrist.

Millises situatsioonis Tekstur kõige paremini võiks kõlada?

Väga hea küsimus! Oma sõpradelt olen vastavat tagasiside saanud, olen kuulnud, et neile meeldib mu loomingut kuulata peamiselt autoga kiirematel teedel sõites või näiteks hämaras metsas jooksuradadel sörkides. Mulle endale meeldib tohutult lahmakama ruumi kaja: miski ei asenda ikkagi suuremat reivi koos tohutute rahvamassidega.

Viimane küsimus… paslik oleks vist küsida milline on su lemmik viin?

Mulle meeldib viina juua eriti siis, kui teiselpool lauda mu kodustatud медведь (karu-ott – toimetus.) mulle balalaikat mängib. Nali! Pean tunnistama, et ma pole tegelikult eriline viinasõber, aga mul pole midagi väga hea punase veini vastu. Terviseks!

Tekstur esineb Tallinn Music Week’i Solarise linnalaval kell 14.00, Beats From The Vault esitluspeol kell 00.30 ja Rotermanni maa-alusel parklareivil kell 3.00

Tekstur Facebookis, Soundcloudis

Veel artikleid