Muusikat industriaalse techno perifeeriast – Democide

Kirjutas Evert Palmets
02-04-2018

Jätkame tänavuse Tallinn Music Weeki artistide tutvustamisega Beats From The Vaulti esitluspeo fookuses! Democide on projekt, mis keskendub techno industriaalsematele ja abrassiivsematele helidele, olles siiski justkui kaudses sidemes oma "verevennaga", Oudeisi loominguga, kuhu kuuluvad rännakud rhythmic noise’i, dubstepi ja drone’i maastikel.

"Püüan leida ikka teistsugust saundi igale järgnevale loole, mis haakuks kasvõi ainult natukene algse mõttega," ütleb Artjom Jurov seletuseks oma suurepäraselt külluslikule ja järjepideva tootlikkusega muusika-kirele.

Alustame kõige imelisemast: oled meil arvatavasti üks produktiivsemaid muusikaloojaid nii Oudeis ja ka Democide nimede taga, tõestuseks on tohutu, aga kvaliteetne EP-minialbumite nimekiri. Kas sa natukenegi suudaksid meile kirjeldada oma meeletut muusikaloomise kirge?

Tänan komplimendi eest. Noh, muusikat loomata on päris raske olla. Lood tulevad eriilmelised seepärast, et ma alustan iga loo või EP-ga puhtalt lehelt, kui parajasti mingit konkreetset kontseptsiooni ei ole. Ja isegi kui on mingi kontseptsioon, siis püüan leida ikka teistsugust saundi igale järgnevale loole, mis haakuks kasvõi ainult natukene algse mõttega. Sellepärast võivad lood EP-del olla üsnagi erinevates stiilides. Kuid viimasel ajal olen EP-de teemadega olnud stabiilsem, st. lood on enamasti samas žanris ning sama üldise kõlaga. Visuaalidega on sarnane lugu. Paari viimase aasta peateemaks oli mul „glitch“ ja erinevad „errorid“, mis tarkvaral kippusid juhtuma. Kasutasin neid tõrkeid kõikvõimalike visuaalide loomisel (nii EP-de albumikaante kui videode puhul).

Kui palju su muusikat jääb n.ö. "sahtlisse?"

Iga EP kohta jääb vast paar lugu sahtlisse. Kõik lood ei õnnestu alati nii nagu ma, kaudselt, planeerisin. Planeerin muidu väga vähe. See on ikkagi muusika, mitte tootmisliinilt tulev hulgikaup. Päris prügikasti läheb aga üsna vähe materjali. Need sahtlis olevad lood võivad minna uute EP-de „boonus“ lugudeks. Näiteks Democide’i „OMEN“ EP-l on üks lisalugu, mis ei sobitunud eelneva EP kõlaga (kuigi tagantjärgi ei sobitu ta selle EP-ga ka eriti).

Kirjelda meile palun, kuidas sa üldse sattusid sellesse skenesse, kus sa praegu oled. Mis hetkel sa täpselt teadsid, et pürgid just selliste kõlaliste väljenduste suunda?

Alguses ma absoluutselt ei pürginud kuhugi. Ajapikku on nii kujunenud. Ma ei pea ennast praegugi mingit konktreetset liini ajavaks artistiks. Nagu Body Machine Body festivali artisti-kirjelduses oli kirjas – teen seda, mida parajasti õigeks pean. Iga uue looga kaasneb mingisugunegi avastamisrõõm ning uudishimust puudust ei ole veel tundnud. Kuid jah, Democide’i puhul olen tõesti paigutanud end sinna industriaalse tehno perifeeriasse. Samas kui kuulata Democide’i on seal ka muudest suundadest pärit kõlasid.

Kas me teaksime praegu sind, kui Trash Can Dance poleks su projektide vastu (alates APJ-ist) huvi tundnud ja kassettide-plaatide väljaandmisega aidanud?

Kui Gert poleks mind avastanud, siis ajaksin ilmselt veel toda APJi liini edasi, praegusega võrreldes eksperimentaalsemat ja kaootilisemat rida. Ning suure tõenäosusega ei teataks minust midagi. Gert võttis ise minuga ühendust ning pakkus välja, et teeks ühe CD minu muusikaga. Ma esimese hooga arvasin, et ta soovib minu kraami kuhugi kogumikule sokutada, aga tuli välja, et plaanis oli ikkagi ainult APJ materjaliga autoriplaat. Trash on aidanud ikka kohutavalt palju, et mu muusikat reklaamida ja rahvale lähemale tuua. Seda, et kuidas ta mu avastas, peab temalt endalt küsima.

Kas sa mäletad, APJ "Kebura" loominguga töötades, millisel hetkel taipasid, et album on valmis? Kas sul olid mingid kindlad kriteeriumid, mida soovisid järgida?

See oli selline aeg, et ma ei teadnudki, kas lood on valmis või mitte. Arvestasin põhiliselt üldmulje järgi, kas lood kõlavad terviklikuna või mitte, või siis kõhutunde järgi. Helikvaliteedist polnud mul toona õrna aimugi (kahtlustan, et see kehtib veel praegugi), sest polnud korralikke kõrvaklappe ega kõlareid. Tollest ajast saadik on muidu see üldmulje järgi hindamine jäänud alles, ainult et hindan oma lugude terviklikkust juba loomeprotsessi ajal ning timmin neid pärast veel edasi. Kohati andis Trash ka nõu, mis ja kuidas võiks olla. Kuid mingisugune üldkompositsiooniline eelarvamus on mul säilinud, kuidas lugu peaks üles ehitatud olema. Õnneks on see ajapikku muutunud veidi lõdvemaks ning mängin nüüd sellega jälle rohkem.

Democide versus Oudeis. Miks tekkis vajadus oma techno-projekt Oudeisist eristada ja eraldada?

Mulle tundus, et see techno, mis ma algselt Oudeisi all tegin, kõlab kole konkreetsemalt ning terviklikumalt kui muu kraam. Seetõttu otsustasin need eraldada: techno Democide’i alla ning kõik muud katsetused jäägu Oudeisile. Trash on ka öelnud, et Democide kõlab kuidagi küpsemalt.

Palju sa üldse ise käid livedel, et näha kellegi esinemist reaalajas? Mis sinu jaoks teeb kontsert-etteastest suurepärase elamuse?

Aeg-ajalt satun ikka esinemistele. Hea kontsert-etteaste on hea kompositsiooniga, st. lugude valik ja järjestus on perfektne ning esitus on energiline või jõuline. Püüan vaadata/kogeda tervikut.

Milline on su seni meeldejäävaim kontserdielamus külastajana?

See üks, vist esimesi kordi, kui Beats From The Vaultil gabberit mängiti. Teine meeldejääv kontsert oli vendade Grigorjanide etteaste klassikalistel kitarridel Tartus. Mõned head tantsupeod on ka meeles: MÜRK-i korraldatavad peod näiteks.

Muusika hankimisest. Kas eelistad tellida või plaadipoodides tuhnimas käia? Milline vaatepilt avaneb sinu plaadi- ja kassetiriiulile?

Kassette on mul täpselt nii palju kui Trash neid Oudeisi ja Democide’i asju välja andis. Plaate mul peaaegu et ei olegi. Vanast ajast oleks mõned isa vinüülid alles jäänud, aga nad läksid mingi hetk vist prügimäele. Mõned 2000ndatest pärit plaadid on Tartus kuskil kapinurgas. Eelistan viimasel ajal pigem digireliise, siis saan oma kollektsiooni lihtsalt kaasas kanda ning vajadusel kuulata.

Milline on sinu lemmik kollektsiooni kuuluv merchi ese ja mille ise müügile kaasa tood? Millal saame kanda Oudeisi ja Democide’i särke?

Mul on üks Adventure Time’i särk, aga muusikaalast merchi eriti ei ole, võib-olla mõni kleepekas. Särkide ja muu merchi kohta pole ma veel uurinud ega mõelnud, kuidas seda realiseerida. Andersil on tõesti Oudeisi fännisärk, aga vaid seepärast, et ta ise tegi selle – mingi aeg ma panin Oudeisi feissi üles logo trükifaili, mida saab soovi korral kuskil T-särgi poes riideesemele trükkida. Kuid võib täitsa juhtuda, et katsetan selle T-särgi teemaga sel aastal.

Õudne situatsioon: oletame, et piisavalt suur meteoriid põrkab 72-tunni pärast vastu planeeti Maa ja kõik hävib. Kas teeksid selle lühikese ajaga ühe uue või kaks EP-d?

Arvatavasti teeksin ühe EP ja siis läheksin seda meteoriiti vaatama.

Democide esineb 6. aprillil Tallinn Music Week muusikafestivali Beats From The Vaulti esitluspeol kell 20.15

Democide Facebook, Bandcamp, Soundcloud
Oudeisi Facebook, Bandcamp, Soundcloud

Veel artikleid