EMEA: Aasta muusikaettevõtja nominendid – Tanel Samm, Jalmar Vabarna ja Toomas Olljum

28-03-2018 | kirjutas: Ivo Kiviorg


“Aasta muusikaettevõtja” on muusikaettevõtluse auhindadel eriti auväärne nominatsioon, mille eelduseks on silmapaistev panus Eesti muusikaettevõtluse arendamisse ja edendamisse. 3. aprillil toimuval Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad galal on tugeva aplausi välja teeninud ilmselgelt kõik nominendid – Monster Musicu eestvedaja Tanel Samm, Trad.Attack!i ja Treski küüniga tegelev Jalmar Vabarna ning mitmete artistide manager ja 311.ee algataja Toomas Olljum.

Esitasin kõigile sama komplekti küsimusi ning sain head vastused, mida on põnev kõrvutada – ritta saavad erinevad taustad, mõtted ja eelmise aasta olulisemad tegevused. Head lugemist!


Kõigepealt, puhtalt loetlemise küsimus – millel on su fookus olnud viimastel aastatel ja seda muidugi just muusikaettevõtluse osas?

Tanel: Minu fookus on olnud Monster Musicu ehitamisel jätkusuutlikuks ettevõtteks, kus oleks hea töötada, kellega oleks hea töötada ja kes oleks selle korraldatavate ürituste külastajatele hea võõrustaja.

Tanel Samm: "Kindel on see, et ma ei mõõda tulemusi sisimas nende majandusliku edukuse järgi. Edu on ülioluline, aga mitte ainult."Jalmar: Fookus on eelkõige olnud ikka bänditegemisel ehk oma ettevõtlusbaasi arendamisel. Lõviosa ajast, tegemistest seonduvad nii mul kui minu kolleegidel Sandra Vabarnal ja Tõnu Tublil just bändiga Trad.Attack! ja kuna teadupärast bändi kõrvale võib täitsa julgelt bränd tekkida, mis pakub lisaks muusikaelamustele ka näiteks lahedaid fännitooteid, siis võib seda täitsa ettevõtluseks nimetada küll. Aga palju fookust läheb mul ka minu Setomaal asuva kontsertpaigaga toimetamisele. Treski Küünis toimus läinud suvel esimene täispikk hooaeg, kokku 12 kontserti. Neist umbes viiel sain ka ise kohal olla, aga ülejäänud viis läbi minu hea sõber, projektijuht Kermo Kukk. Ühe suvehooaja korraldamine algab juba sügisel taotluste kirjutamisega ning lõppeb taotluste aruandlusega siis, kui uute taotluste kirjutamisega on juba algust tehtud! Siinkohal on eesmärk tuua ka ääremaale pisut edevamaid artiste ning aidata kaasa kodukandi kultuurielule.

Toomas: Viimastel aastatel on mu fookus olnud ikka peamiselt artistidel, kellega ma koostööd teen. Üks suurimaid ja põnevamaid ettevõtmisi oli kindlasti Draakonite Saku Suurhalli kontsert, mille viisime edukalt ellu koostöös Live Nationi suurepärase tiimiga. Samuti on olnud tähelepanu nö "artistilt fännile" kontseptsioonil.
Tanel Samm. Fotol elukaaslasega Retrobest Festivalil.Tanel Samm. Fotol elukaaslasega Retrobest Festivalil.Foto: Jüri Kartul
Konkreetne nominatsioon ja aasta - mis on need olulisemad ja ägedaimad asjad, mille eelmine aasta ette võtsid? Milline neist just isiklikult kõige olulisem oli?

Tanel: Kindel on see, et ma ei mõõda tulemusi sisimas nende majandusliku edukuse järgi. Edu on ülioluline, aga mitte ainult. Olen õnnelik asjade üle, mis produktsiooni alaselt või missioonitunde osas hästi välja tulevad. Asjad, mis on märk arengust. Eelmine aasta õnnestus ehk see, et suutsime re-brändida edukalt Pühajärve jaanitule ja üritus näitab hoolimata üheteistkümnest toimumisaastast arengut. Samuti oli oluline Masha ja Karu jääshow korraldus, mis õpetas meile palju nii turunduslikult kui ka kogupere meelelahutusest üldisemalt. Kumbki nimetatud projektidest ei olnud aasta edukaimatest. Hästi läks Haapsalu Itaalia Muusika Festivali brändi kinnistamine (Al Bano kontsert tõi Piiskopilinnusesse viimaste aastate rahvarekordi), Retrobest Festival kinnistas end teisel toimumisaastal (väga vihmase ilmaga) tugeva stiilipeona, mis on ka selle festivali toimumise kõige olulisem põhjus - esmalt stiil ja alles siis artistid.

Toomas Olljum: "Ma pigem arvan, et muusika on üks kõige paremaid ettevõtlusvaldkondi. Meie võimaluseks ja ka eesmärgiks on luua emotsioone ning ilusaid tundeid."Jalmar: Kõige olulisemad olid kindlasti ansambli Trad.Attack! kaks suvist plaadiesitluskontserti. Olulisemad ilmselt sellepärast, et võtsime need ikka üsna suurelt ette ja seetõttu oli risk ka suur ning see seab prioriteedid iseenesest paika. Aga kuna meil oli väga hea meeskond, siis tulime lahingust kultuuritandril võidukalt välja, tulemuseks publikus Tallinnas 3000 inimest ja Setomaal 4000 inimest. Jah, te lugesite õigesti, et Setomaal oli rohkem rahvast! Finantsiline kasum marginaalne, kuid emotsionaalne ning sotsiaalne kasum mõõtmatu!

Igal juhul oli äge ja oluline ka Treski Küüni esimese täispika hooaja korraldamine. Kusjuures, tegelikult toimus esimene kontsert seal juba 2015. aasta suve lõpus ning 2016. aasta suvel toimus tervelt neli kontserti. Siiski veel tol ajal toimusid need sel ajal, kui mina Trad.Attack!iga välismaal ei olnud ehk siis nädala alguses või keskel ja väga harva. Aga eelmisest aastast võtsin vastu otsuse, et olgugi, et see on nö minu koht, siis ei tähenda see seda, et ma pean iga kord kohal olema. Eks see küün ju ikka kontsertide toimumise jaoks renoveeritud sai ja mis seal ikka oodata, hästi ette valmistades saab ju tänapäeval ka kaugemalt kaasa aidata ja asjad toimima panna. Tänan siinkohal kogu Treski Küüni meeskonda, eesotsas projektijuhi Kermoga.

Toomas: Miljardite debüütalbum "Kunagi läänes" oli ja on mulle oluline. Olen bändiga naljatlenud, et see peaks olema nagu Eesti Entsüklopeedia - iga kodu riiulil. Marten on väga kaunilt ning poeetiliselt olulised teemad laulutekstidesse sulandanud. Eelmisel aastal algasid mul ka kõnelused ühe partnerluse osas, mille üsna pea välja hõikame.
Jalmar Vabarna. Trad.Attack!iga laval.Jalmar Vabarna. Trad.Attack!iga laval.Foto: Jelena Rudi
Muusikatööstusel on muidugi võimas glamuuriaura, aga kas ma eksin, kui ütlen, et erinevaid ettevõtlusvaldkondi silmas pidades, ei ole muusika kindlasti see lihtsaim valik ettevõtluseks, eriti veel Eestis?

Tanel: Ma tõesti ei usu valgete tennistega üritusekorraldajaid, kes tituleerivad end peakorraldajateks või meelelahutusärimeesteks. Mina hindan väga talenti ja väärtustan inimesi nende tegude järgi. Hindan neid, kes opereerivad mitte minimaalse või maksimaalsega, vaid neid, kes suudavad optimaalselt toimetades teha maksimaalse soorituse. Ma armastan tööd teha. Ei pea paljuks aidata - paigaldada piirdeaedu või koristada pärast üritust. Vahel pean end siiski distsiplineerima, sest mingist hetkest ei mõju see "peakorraldaja" kontekstis usutavana, vaid võib paista korraldamatusena. Aga tööd teha ma armastan. Eriti sellel erialal.

Jalmar Vabarna: "Eks kõik muusikud on ilmselt vähemalt korra oma elus kasutanud lauset "ma teen muusikat oma lõbuks". Ja kuni esimese plaadini ta üldiselt nii ongi. Edasi on see kõik juba ettevõtlus."Jalmar: Ei, sa ei eksi. Aga ilmselt see laieneb ka teistele ettevõtlusvaldkondadele. Veel kümme ja enam aastaid tagasi, kui turul oli ruumi ja vähem konkurentsi, oli kindlasti antud valdkonnas veidi lihtsam läbi lüüa. Aga samas mulle tundub, et praegu on jällegi põnevam - olgugi, et konkurents on tihe, avab internet ja sotsiaalmeedia meile võimaluse haarata kinni kogu maakerast ning kui nüüd õnnestub see kood lahti muukida, siis ei osta sinu muusikat ja muud mitte ainult eestlased ja venelased, vaid terve maailm. Oluline on head sisu toota ja seda hästi presenteerida.

Toomas: Ma pigem arvan, et muusika on üks kõige paremaid ettevõtlusvaldkondi. Meie võimaluseks ja ka eesmärgiks on luua emotsioone ning ilusaid tundeid - kas siis läbi salvestiste, videokunsti või kontsertelamuste. Ettevõtjana olen ma ise alati pürginud selle poole, et püüda teha midagi uut ja huvitavat või siis alustada diskussioone ning arutelusid. Ettevõtlus ei olegi lihtne, aga kui me endale hea pinnase ette valmistame, siis võib oodata ka suuremaid tulemusi.
Toomas Olljum. Võtmas vastu "Aasta manageri" auinda, EMEA gala 2015.Toomas Olljum. Võtmas vastu "Aasta manageri" auinda, EMEA gala 2015.
Kui eelmist mõtet edasi mõelda – mis on Eestis eriti hea ja mis võiks oluliselt parem olla?

Tanel: Hea on see, et turg pole veel välja arenenud ja imede juhtumine on siin võimalik. Liiga tihti õnnestuvad üritused ka ainult tänu ilusale ilmale, sõltumata kontseptsioonist, kuidas see oli turundatud või millise külastajakogemuse pakkus. See muidugi ei taga jätkusuutlikkust pikas perspektiivis. Siiski võime igal suvel näha sellised ühekordseid õnnestumisi - inimesed täiesti x elualadelt, kes on teeninud mujal oma algkapitali ja tahavad ka korraldada, sest suure kontserdi korraldamine paistab seksikas olevat... Hea selle pimeda juhuse (hea ilma) juures on, et võimaluse saavad ka tõesti andekad noored - need, kellel lähebki ilmaga hästi ja oskavad kogemusega ka midagi hiljem peale hakata.

Jalmar: Eriti hea on see, et meie muusikaettevõtlusvaldkonnas on üha enam kogenud spetsialiste. Oluliselt parem võiks olla eesti rahva toetus ägedatele eesti bändidele. Ainult rohkem rahvast ja kõrgem pilet võimaldab bändidel pakkuda kõrgemat kvaliteeti ja elamust.

Toomas: Meil on tahe tegutseda ja ägedad inimesed. Kui rääkida sellest, mis võiks parem olla, siis minu arvates võiksid artistid enda karjääri rohkem mõtestada. Näiteks Trad.Attack! on edukas, kuna neil on ambitsioon, eesmärgid ja tegevusplaan. See ei tähenda, et kõik peaks toimuma Excelis, aga visiooni on vaja. Kõige selle juures ei tohi aga unustada seda, et muusika peab tulema südamest ning olema mõeldud jõudmaks teise inimese südamesse. Silma vaadates.

Igal juhul on vast oluliseks taustaks kirg muusika vastu iseenesest (kolmest nominendist ühel kuulsusrikas DJ-ajalugu, kaks bändidega seotud). Tahaks kahte momenti kirja saada – esiteks, mis oli selleks sündmuseks, mil otsustasid, et tahad just muusikaga tõsisemalt seotud olla ning teiseks, mil otsustasid, et sellel peaks olema ettevõtluse mõõde?

Tanel: Mulle meeldis lapsena raadiot kuulata. Hakkasin kohalikke Ring FM-i saatejuhte imetlema (Toomas Järv, Raido Saar jt). Sättisin põhikooli ajal koolibussile jalutamise ajaks kõlari maja seinale (olen pärit Võrumaalt, Rimmi külast, seega naabreid see ei seganud), et kohaliku raadio hommikuprogrammist maksimaalselt osa saada. Võimalik, et ma tahtsingi, et teised kuuleks kui ägedat musa meie taluõuelt tuleb... Ma ei tea, mis mind täpsemalt võlus, aga mäletan, et see oli õige ja tugev tunne. Edasi läksin kohalikku DJ-kooli (perekonnatuttav soovitas emal mind mitte lubada, sest "diskorid joovad ja suitsetavad ja elavad muidu liiderlikku elu…"). Ema andis siiski võimaluse. Ja ma ei unusta seda suuremeelsust iialgi.

Ettevõtlikkuse mõõde tuleb tööle külge, kui oled piisavalt vastutustundlik ja arukas sulle kätte sattunud vahenditega. Ettevõtja oled, kui väärtustad kõiki (ja ma pean silmas tõesti kõiki), kes konkreetse projekti õnnestumise nimel oma panuse annavad. Tasud kokkulepitud tasud. Ja loomulikult peab ettevõtja talenti ka olema. Igaüks tunneb oma ettevõtlikkuse pisiku ära (kui see peaks neis peituma).

Jalmar: See klikk, et mina ja muusika võiksime tõsisemalt kurameerima hakata, käis ära ühel suveõhtul pärast Zetode proovi. Aasta siis oli 2005, olin just autojuhi load saanud. Meie juhendaja ulatas mulle parklas enne äraminekut kõrvetatud Hoven Droveni plaadi ja ma panin selle autos mängima ja jäin sinna parklasse veel pikaks ajaks, sest ei uskunud oma kõrvu. See oli elumuutev hetk. Muide, kuna sel aastal teen mina festivali Seto Folk programmi, siis võite kolm korda arvata, kelle sinna peaesinejaks kutsusin. Justnimelt, sellesama Rootsi folkrock-legendi. Juhtumisi on elu nõnda kulgenud, et läinud aastast on meil Trad.Attack!iga sama agent, kes Hoven Drovenil.

Ettevõtluse mõõde. Eks kõik muusikud on ilmselt vähemalt korra oma elus kasutanud lauset "ma teen muusikat oma lõbuks". Ja kuni esimese plaadini ta üldiselt nii ongi. Edasi on see kõik juba ettevõtlus, sest kui sa juba miskit investeerima pead, siis ootad ju ka seda, et see midagi tagasi tooks. Nii ta läks...

Toomas: Mul on see soov olnud sees ilmselt juba lapsepõlvest saati, kui plaadifirma loomist endale ette kujutasin. Võisin olla siis äkki 12 või nii. Aga konkreetse mõõtme sai see 2007. aasta sügisel kui ansambli Dahling albumi välja andsin.


Loe lisaks:
Aasta helikunstniku nominendid - Otto-Karl Vendt, Kaspar Brandt ja Kristo Kotkas
Aasta albumikujunduse nominendid – Ronald Uus, Pamela Sume ja Kaarel Vahtramäe

Ivo Kiviorg
Ivo on olnud radaseitsme aegade algusest selle eestvedaja ja üks kirjutajatest. Aja jooksul teinud kaastööd pea kõikidesse kohalikesse päevalehtedesse ja hunnikusse ajakirjadesse ning olnud nõu ja jõuga abiks mitmete ürituste ja festivalide korraldamisel.

Vaata selle autori kõiki artikleid »