Eesti Fonogrammitootjate Ühing korraldab taas 28. märtsil Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad gala. Kolmandat aastat toimuva sündmuse eesmärgiks on esile tuua ja tunnustada parimaid Eesti muusikavaldkonnas tegutsevaid ja selle arengule kaasaaitavaid isikuid.
Üheks kategooriaks on „Aasta manager”, mille auväärseteks nominentideks on sellel aastal Danel Pandre, Sandra Vabarna ja Maarja Nuut.
„Kõigile, kes arvavad, et bändid „saavad kuulsaks“ kuidagi iseenesest, lihtsalt seetõttu, et nad andekad on, julgeks väita, et fakt, et maailm nende olemasolust üldse teadlik on, on kellegi suure ja süstemaatilise töö vili. Manager on tihti selle töö sõlmpunkt – bändi karjääri tegevjuht, kes toob mängu kõik ülejäänud olulised tegijad, nii partnerid kui publiku,” kirjutasime me peaaegu täpselt 7 aastat tagasi ülevaateloos manageridest. Küsisime põhimõtteliselt, mille kõigega managerid siis ikkagi tegelevad? Vastajateks olid rahvusvahelised tegijad, edukad managerid Skandinaavias, kes on tegelenud manageritöö ja muusikaäriga juba aastaid ning kelle juhitud ja juhendatud bände on saatnud ka rahvusvaheline edu.
Täna on õnneks ka Eestis järjest suurem valik pädevaid tegijaid ning järjeloona oli hea võimalus tülitada just aasta manageri nominente, paludes neil vastata täpselt samadele küsimustele. Manageritöö tähendab tihtipeale meeletut tempot – kes vastas mulle tuurilt, kes keset ööd. Seega tänan kõiki veelkord, et nad leidsid aega oma tarkust ja nõuannet jagada.
Danel PandreFoto: Jelena Rudi
Danel Pandre oli eelmisel aastal seotud kokku umbes 100 kontserdiga, kus esinesid Tanel Padar & The Sun, Würffel, Ott Lepland, Liis Lemsalu ja Tanel Padar Blues Band. Ta oli seotud ka Tanel Padar Blues Band albumi "God’n’Fish" väljaandmisega ning Ott Leplandi kontsertalbumi „Maailm mu ees“ produtseerimisega. Suurejoonelisematest kontsertidest võiks välja tuua näiteks „Sadamasilla rabakontsert“ Pääsküla rabas või Tanel Padar & The Suni ja Estonian Dram Big Bandi viis väljamüüdud kontserti kontserdimajades. Projektijuht oli ta veel projektil Lepland, Padar, Taukar „Võimlemispidu“ ning peaprodutsent Eesti Vabariigi taasiseisvumispäeva galakontserdil Toompea lossi platsil.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
See tähendab valmisolekut 24/7 lahendamaks kõikvõimalikke ettetulevaid olukordi. Pole olemas artistiga seonduvat asja, mis ei ole selles töös "sinu asi".
Kuidas alustada?
Tuleb seista peegli ette ja vaadata seda inimest, kes sealt vastu vaatab ning esitada järgmised küsimused (soovitavalt kõva häälega, et teised inimesed sinu terves mõistuses kahelda saaks):
* Kas ma olen loova mõtlemisega?
* Kas mul on uudishimu maailmas toimuva vastu? Kas ma teen selleks midagi, et mul oleks lai silmaring? Kas mulle meeldib ennast pidevalt täiendada?
* Kas mulle meeldib arvutada?
* Kas ma tahan olla koguaeg kättesaadav ja vastata kõikvõimalikele küsimustele?
* Kas mulle meeldib raskusi ületada? Kas ma suudan ebaedu taluda? Kas ma suudan leppida olukordadega, kus ma tunnen, et mu pingutusi ei hinnata?
* Kas ma tahan suhelda inimestega, kellel puudub kohati kalender, kell ja loogiline mõtlemine?
* Kas ma suudan vajadusel langetada otsuseid, mis eeldavad kõike nö "ühele kaardile" panemist? Kas mulle meeldib vastutada?
* Kas ma oskan stressiga toime tulla?
* Kas mulle ikka meeldib muusika niipalju, et kogu selle eelpool loetletud jamaga tegeleda?
Juhul kui see inimene, kes peeglist vastu vaatab, tundub ikka veel suhteliselt usutav peale kõikidele asjadele JAH vastamist, on esmased eeldused tegevusega alustamiseks olemas.
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Tehniline evolutsioon on liikunud telefonikõnedest ja näost-näkku kohtumistelt aina enam e-maili, messengeri, whatsappi. Infohulkade haldamine ning innovatsiooniga kursisolemine omab kindlasti aina enam aja- ning ressursimahukust.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Uskuge oma muusikasse, sõlmige ohtralt kontakte, panustage õigetele inimestele, ärge väsige proovimast, reageerige kiiresti, olge viisakad.
Viimane on isiklikum küsimus – EMEA žüriile paluti kirjutada eelmise aasta 5 olulisemat ettevõtmist, ma olen veel tüütum – kui peaks valima ainult ühe, siis mis see oli, mis eelmisel aastal erakordselt hästi õnnestus või mille üle väga uhke oled?
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva gala Toompea lossiplatsil. Parim tellija, parim meeskond, parimad artistid, parim tehniline lahendus, parim ilm, mida sündmuseks soovida.
Sandra VabarnaFoto: Silver Tõnisson
Sandra Vabarna manageerib Trad.Attack!’i. Eestis toimus näiteks väljamüüdud kontsert Kultuurikatlas veebruaris, väljamüüdud kontsert ja publikurekord Viljandi pärimusmuusika festivalil ning kolm väljamüüdud kontserti Kultuurikatlas detsembris. Välismaal jõudis bänd esineda näiteks: esitlusfestivalid Eurosonic Hollandis, Womex Hispaanias, Sound of Xity Hiinas, Jazz in Seoul Lõuna-Koreas, Mundial Montreal Kanadas, Transmusicales Prantsusmaa;
tuurid Aasias, Kanadas, Saksamaal, Euroopas;
- kontserdid Soomes, Belgias, Portugalis, Poolas, Hollandis, Tšehhis, Saksamaal, Lätis, Maltal, Kasahstanis. Albumiga „AH!“ haaras Trad.Attack! Eesti Muusikaauhindadel kolm auhinda – parim album, parim etno/folk album, parim bänd.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
See töö nõuab palju energiat, suhtlemist, ideid, tahet, loovust, painduvust, empaatiavõimet, meelekindlust, sihikindlust, visiooni. Minu jaoks tähendab see 24h tööd 7 päeva nädalas, kuna ma ka samas bändis mängin. Hetkel on see eluviis. Ja ma naudin seda 100% liselt. Sest kui on võimalus seda tööd nii palju teha, siis tähendab, et bänd toimib ja muusika toimib. Ja muu seal ümber on juba privileeg ja väljakutse.
Kuidas alustada?
Kõige aluseks on tahe. Muu on õpitav ja kogemused. Mina olen vaikselt seda asjaajamist teinud erinevate enda bändidega, aga Trad.Attack!’iga muutus see igapäevaseks tööks. Alguses oli see lihtsalt põnev väljakutse. Nüüd on sinna juurde tulnud väga palju strateegilist planeerimist, mis on ka vajalik jätkusuutliku karjääri ehitamiseks.
Alustuseks on vaja head bändi/muusikut ja muusikat, keda/mida manageerida. Ja sa tõesti pead sellesse iga rakuga uskuma ja see peab inspireerima. Kui see on olemas, siis ma mõtleks edasi, kus see bänd praegu on ja kuidas muusika jõuaks rohkemate kuulajateni. Paneks paika eesmärgid, kus olla viie aasta pärast ja hakkaks siis sealt tagasi mõtlema, et kuidas sinna jõuda. Ja siis on sellel teel vaja häid ideid ja sihikindlust.
Eestis on väga hea võimalus ennast asjadega kurssi viia ja õppida tundma seda valdkonda näiteks Tallinn Music Weekil, kus toimub väga palju muusikatööstuse teemalisi konverentse. Ja Music Estonia korraldab erinevaid seminare/õpitubasid. Kõige suurem õpetaja on muidugi kogemus, seega tuleb lihtsalt tegudele asuda!
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Mulle tundub, et Eestis on hetkel kahte sorti bände/muusikuid. Need, kes on järjest teadlikumad ja tegutsevad ja siis need, kes ootavad manageri või näevad manageris ainukest võimalust tegutseda. Aga manager ei ole mingi imeinimene, kes tuleb ja teeb bändi edukaks. Väga palju tööd tuleb ikka ise teha. Ei pea meeleheitlikult manageri otsima, et bändiga alustada, nähtavaks muutuda. Tegelikult ei tee manager bändi valmis, bänd peab ikka selle vundamendi ise laduma ja andma võimalused managerile millegagi töötada. Aga mulle tundubki, et mitmed Eesti artistid on sellest aru saanud ja ei istu kodus, oodates manageri, vaid tegutsevad. Ja tihti võibki muusika või bändiliige ise olla ka manager, sest tänapäeval on kõik info, õppimisvõimalused ja vahendid olemas.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Jällegi muusika ja tahe! See on kõige algus. Kui on toimiv muusika ja bänd teeb seda professionaalselt ning teab, miks ta teeb ja kuhu tahab liikuda, siis ülejäänud on töö ja tegutsemise küsimus. Mina alustaks näiteks Tallinn Music Weekist. Prooviks sinna esinema saada. Kui sinna ei saa, siis tähendab juba, et äkki pole veel valmis väljapoole minema ja peab veel tööd tegema. Aga isegi kui esinema ei saa, siis ikka tasub kohale minna. Tutvuda vaikselt selle maailmaga, suhelda inimestega, käia konverentsidel ja vaadata, mida teised bändid teevad.
Teiseks ma teeks plaani – kuhu on soov jõuda, mida teha rahvusvahelisel tasandil. Mitte nii, et tahan palju kontserte ja välismaal esineda, vaid konkreetselt. Mõelda läbi, kuhu festivalidele, mis riikidesse, mis turgudele.
Lisaks panustaks ma sellesse, et bändist oleks tervik olemas ka internetikanalites – muusika üles laetud, head videod, pildid, koduleht, sotsiaalmeedia kanalid, press kit jne.
Viimane on isiklikum küsimus – EMEA žüriile paluti kirjutada eelmise aasta 5 olulisemat ettevõtmist, ma olen veel tüütum – kui peaks valima ainult ühe, siis mis see oli, mis eelmisel aastal erakordselt hästi õnnestus või mille üle väga uhke oled?
Eestis kindlasti kontsert Viljandi pärimusmuusika festivalil, kus tõime esmakordselt lavale tervikproduktsiooni – muusika, valgus, visuaalid, tantsijad. Ja see tõesti tekitas tähelepanu ja huvi, sest publikus oli üle 7000 inimese. Välismaal – esinemised mainekatel esitlusfestivalidel WOMEX Hispaanias, Mundial Montreal Kanadas ja tuur Kanadas.
Maarja NuutFoto: Kaupo Kikkas
Maarja Nuut manageerib muidugi iseennast artistina ning edukalt – tulemuseks tihe rahvusvaheline esinemisgraafik eelmisel aastal. Kokku ligi 60 kontserti 15. erinevas riigis, sealhulgas kaks Põhja-Ameerika tuuri. Eelmise aasta tegevuste hulka kuulus ka kontserttegevusega seotud tiimi kasvatamine ja haldamine – Maarjal on 2 põhiagentuuri: Põhja-Ameerika territooriumil ning Euroopa eest vastutav agentuur Berliinis, kellega koostöös on 2016 aastal sõlmitud kokkulepped nö ala-agentuuridega Hispaanias, Madalmaades, Inglismaal ning aasta lõpus käisid läbirääkimised ka Prantsusmaaga. Lisaks andis ta välja albumi „Une meeles“, koordineeris selle rahvusvahelist kampaaniat ning levikut. Album pälvis ohtralt rahvusvahelist ning väga positiivset tähelepanu: arvustusi on ilmunud ligi 100 ringis ning väljaannetes nagu The Guardian, The Quietus, The Independent, Jazzthetik jne; nominatsioonid mitmetele muusikaauhindadele: inglise ajakirjade fRoots ja Songlines “Aasta album” kategooria, Saksa muusikakriitikute auhind “Preis der Deutschen Schallplattenkritik”, Eesti muusikaauhind etno/folk/pärimus kategoorias, Etnokulp aasta album kategoorias jne.
Mida tähendab olla artisti / bändi manager?
Manageerides enda kui artisti karjääri, tähendab see minu jaoks eelkõige igapäevase elu planeerimist ja organiseerimist nii lühemas kui pikemas plaanis. Ideaalis eeldab see eesmärkide kaardistamist, strateegia loomist, kannatlikku sihikindlust, head suhtlemisoskust, organiseerimis- ja kohanemisvõimet, loomingulisust ning ehk ka teatavat kirglikkust.
Kuidas alustada?
Mõelda, mida ja miks ma soovin luua, kelleni jõuda ning seejärel, mil viisil seda teha võiks. Kaugemat sihti silme ees hoides tasub algul eelkõige keskenduda väiksemate ning käegakatsutavate eesmärkide täitmisele, pidevalt end antud teemal harida ning jälgida, mis kogenumad eespool või kaugemal teevad.
Kuidas on manageri töö viimaste aastatega muutunud?
Üldise tendentsina tunduvad artistid ühe iseseisvamaks muutuvat, see loomulikult mõjutab ka manageri töö rolli. Siiski tulevad mitmed erinevused välja hoopiski vastavalt muusikažanrile, kus artist tegutseb. Minu isiklik töö on viimaste aastatega muutunud eelkõige rahvusvahelisemaks ning suurim osa ajast kulub tiimi haldamisele eri ajavööndites, viimasel ajal olen palju õppinud ülesannete delegeerimise kohta.
Millist nõu annaksid Eesti bändidele, kes tahavad oma karjääri rahvusvahelisele areenile viia?
Eelduseks on ikka needsamad kategooriad, mis juba esimeses kahes küsimuses üles loetud said. Seejärel tuleb asuda kontakte looma – selle äri moodustavad peaasjalikult inimesed ja nende omavahelised suhted.
Viimane on isiklikum küsimus – EMEA žüriile paluti kirjutada eelmise aasta 5 olulisemat ettevõtmist, ma olen veel tüütum – kui peaks valima ainult ühe, siis mis see oli, mis eelmisel aastal erakordselt hästi õnnestus või mille üle väga uhke oled?
Mulle tegelikult ei ole omane uhkust tunda mingite konkreetsete saavutuste üle. Küll aga on möödunud aastal olnud palju rõõmu mitmete eriliste kontsertide ning ka plaadi ilmumise ja sellele osaks saanud tunnustuse üle.
Loe lisaks: Selgusid Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2017 nominendid.
Eelmised nominentide intervjuud:
EMEA: Aasta muusikamüüja nominendid Lasering, Apollo ja 311.ee
EMEA: Aasta miksija/salvestaja nominendid Bert Prikenfeld, Siim Mäesalu ja Sten Sheripov
EMEA: Aasta muusikatootja nominendid Legendaarne Records, Universal Music Baltics ja Star Management
Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2017 võitjad kuulutatakse välja 28. märtsil toimuval pidulikul galaõhtusöögil restoranis Merineitsi. Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2017 gala korraldamist toetavad Meukow, Eesti Autorite Ühing, Tallinna Ettevõtlusamet ja Hasartmängumaksu Nõukogu.