Eesti plaadifirma – Processed

Kirjutas Mihkel Artemjev
23-12-2013

Margus Löve on elektroonilise muusika vallas aktiivselt tegutsenud üle kümne aasta. Selle aja jooksul on tema muusikat laiema avalikkuse tähelepanuta ilmuda jõudnud nii drum’n’bassi, dubstepi kui ka techno vallas. Vast tuntuim on tema projekt L-OW, mille lood on jõudnud seitsmele kaheteisttollisele vinüülile ja mitmetele CD kogumikele. DJ-na on ta esinenud paljudes klubides ning festivalidel üle Euroopa. Kelmika faktina võib ka välja tuua asjaolu, et stuudio asub Margusel samas majas kui Eesti Kurtide Liitki.


Mis ajendas Sind oma plaadifirmat rajama?
Üks peamisi põhjuseid enda brändi/plaadifirma loomisel oli vajadus vabaduse järele. Olles ise artistina aastate jooksul kokku puutunud nii suuremate kui väiksemate plaadifirmadega, sai selgeks, millised protsessid läbitakse. Reeglina palju ootamist ja üsna vähe võimalust kaasa rääkida, eranditega, aga siiski. Teatud momendist sai muusika minu jaoks piisavalt isiklikuks nähtuseks ja vajasin platvormi, kus kaasa rääkida kõikides aspektides, olla iga protsessi juures. Labeli nime üle võivad uudishimulikumad ise juurelda, mis (või kes) töödeldud on (või saab).

Processedi sünniks märgib Margus 2011. aasta lõpu, hetke, mil pea kaks aastat valminud aliase 1DERL& esimene kauamängiv “Reflection LP” lõpuks valmis sai. Tõsi, ilmus see alles pool aastat hiljem. Miks?
Kuna oli plaan see album just enda plaadifirma alt välja anda, siis otsustasin asjaga mitte kiirustada ning kontseptsiooni ja eesmärgid esmalt põhjalikult läbi mõelda. Kergemaks ei teinud asjaolusid ka näiteks see, et enne albumi ilmumist äratasid osad lood piiride taga parajat huvi ka teiste plaadifirmade omanikes. Ilmselgelt olin ma väga meelitatud, kuid enda peas olin ma albumi just sellisel kujul paika sättinud ning sealt n.ö. paremaid palasid mujale laiali jaotada ma enam ei suutnud. Lõpptulemusega olen ma igati rahul. Toetus techno-maailma suurnimedelt, eesotsas Cari Lekebuschi ning Truncate’iga, andis piisava põhjuse vastuvõetud otsuseid mitte kahetseda.

Sinu mõtted vaidlusteemal “vinüül, CD või digitaalne fail”?
Minu jaoks on esmajoones oluline muusika. Alles peale seda saab rääkima hakata sellest, mis kujul seda kuulata või mängida eelistan. Head muusikat oman meelsasti nii vinüülil, CD-l kui ka digitaalsel kujul. Igal formaadil on omad võlud. Viimasel ajal olen tähele pannud kasvavat tõekspidamist, et vinüül on see ainus ja õige formaat, mille kõrval muu, näiteks digi, kahvatub. Kui korraks mõelda, mida tähendab vinüüli heli võrdlemine näiteks CD-ga siis tooksin välja mõned tavakuulaja jaoks võib-olla läbi mõtlemata detailid. Selleks, et vinüüli kui formaadi kvaliteedist maksimum saada peab see olema esmalt masteringi etapis kvaliteetselt lõigatud, seejärel tehases hästi pressitud, seejärel puhtana ning õiges keskkonnas hoitud, seejärel maha mängitud kvaliteetsel plaadimängijal, millel õigesti seadistatud käpp, millel otsas õigesti seadistatud ning kvaliteetne nõel, mis omakorda peaks olema puhas ning kõige lõpuks peaks see heli jooksma kvaliteetsesse eelvõimendisse. Kui paljudel tavakuulajatel selleks kõigeks võimalus on? Vinüül õigustab ennast kindlasti klubi keskkonnas, kus muusika oluliselt valjemini ette mängitakse ning juba kvaliteedi standardid läbinud vinüüli helisse on kuulajail lugupidamine kerge tekkima, võrreldes siis näiteks digitaalsega. Kuid ka digitaalne masterdatud .wav formaat ei ole ju absoluutselt halb. Digitaalses muusikas ongi see kvaliteedi kõikumine see, mis inimesi selle formaadi osas vist skeptiliseks teeb. Aga usun, et ükski publikust lugupidav DJ ei mängi halva kvaliteediga muusikat. Isiklikult olen ma digitaalse muusika sama suur austaja kui füüsilisel kujul eksisteeriva. Lennureisidele või jooksma minnes võtaks ju hea meelega failid ja pleieri kaasa, mitte vinüülimängijat ja plaate. Enda plaadifirma alt olen väljastanud kõiki kolme formaati.

Kes on ja kust tulevad sinu plaadifirma artistid?
Olen ülesandeks võtnud ära tabada artistide loomingust läbikumavat joont, essentsi. Paaniliselt ma talendiotsinguid ei pea, mulle tegelikult isegi meeldib, kui sellised asjad kulgevad omas tempos. Igal asjal oma aeg, kõlaks siinkohal hästi. Plaadifirma artistide nimistusse kuuluval Profile’il ehk Viljandist pärit Madis Puuraidil on kindlasti oluline osa leibeli arengus, seda just musikaalselt. Talle omane piiridel kompamine on minugi kõrvu teatud hetkedel treeninud ning osalt justkui pealesurutud muusikamaailmas valitseva stiilide nimetuste ja liigitamiste ahelaist lahti rebinud. Kevadel ilmunud plaadifirma esimesel vinüülil on esindatud ka neli välismaist nime, kaasasin nad remiksijatena.

Lühidalt tutvustades on tegemist techno-muusika artistidega. Neist esimene, Chris Jarman alias Kamikaze Space Programme, elas Eestis ligi seitse aastat ning tegutses drum&bass; maastikul kui Raiden. Praeguseks on ta liikunud parematele jahimaadele ning teeb ilma enda uue projektiga Bristolis. Siis leiame me noore idanaabri, Unbalance’i, kelle heas mõttes naiivne lihtsus, eufoorilisus ning pulbitsev energia mind tema loomingus võlus. Kolmandaks on remiksijana esindatud Rootsi techno-veteran Mattias Fridell ja viimasena itaallane Ness. Teda võiksin iseloomustada vast atmosfäärilise techno-muusika produtsendina.

Plaadifirma uusim liige, DJ Indigo, on pärit põhjanaabrite juurest ning tegutseb nii videokunstnikuna kui ka muusikuna.

Edasistest plaanidest rääkides tooksin välja Various Artists kogumiku, millelt leiame lisaks kohalikele ka veel muusikat Ukrainast. Ilmub see 2014. aasta esimestel kuudel. Enda muusika kohta niipalju, et umbes aasta jagu on mul kuklas tiksunud mõte teha ambient muusikat. Miskipärast tundus see mulle algul tohutult suure väljakutsena. Hetkel võin tunnistada, et olen väljakutse vastu võtnud ning nokitsen oma teise albumi kallal.

Mainisid kohalikke, kuidas hetke olukord sinu jaoks välja näeb? Kas andekaid produtsente on piisavalt ja kuidas on lood kuulajaskonnaga?
Endalegi üllatuseks jõuab viimasel ajal minuni aina rohkem infot uute tegijate ja tegemiste kohta. Elame küll info-ajastul aga päris kõik ei ole kandikul ette toodud ja minu arust on see väga põnev. Üllatuda, avastada. Võib-olla ka põhjus, miks ei ole ma oma plaadifirma tegemisi väga laialt senini kajastanud. Ilmunud on juba kuus väljalaset ja tuleb tõdeda, et siinne Rada7.ee artikkel on seni ainus pikem vestlus plaadifirma tegemiste kohta. Kui nüüd järele mõelda, siis on see vist ikkagi teadlik tegutsemine. Mulle isiklikult meeldib otsida, sest avastamisrõõm on miski, mida kahjuks ei asenda millegagi. Seega vastus küsimusele oleks: kes otsib see leiab.

Lisaks muusikale tegeled sa heliga ka laiemalt, räägi sellest lähemalt.
Igapäevaselt tegelen ma post-produktsiooni alal ning helindan raadio- ja telereklaame, reklaamfilme ning seriaale. Olen juba mõnda aega tegelenud ka teiste muusika masterdamisega. Samuti on akustika minu jaoks põnev valdkond, olen ehitanud ja projekteerinud nii endale kui teistele mitmeid helistuudiod ja aidanud muu akustika parendusega. Leian, et taoline mitmekesisus aitab mul säilitada avatud meeled uute asjade osas.

Processed internetis:
http://www.processedsounds.com
http://soundcloud.com/processedsounds
https://www.facebook.com/ProcessedSounds

Uue aasta esimesel reedel, s.o. kolmandal jaanuaril, toimub kohvikus Sinilind kodumaise plaadifirma Processed õhtu.

Viimase kahe aasta tegevus on jõudnud oma kulminatsiooni ning toimub esimene leibeli artiste presenteeriv õhtu. Plaadifirma poolt astuvad üles kaks põhilist artisti, asutaja Margus Löve ja juba kolm EP-d väljastanud Madis Puuraid alias Profile.

Lisaks on kohale tulemas ka plaadifirma uusim liige, videokunstnik ning muusik, DJ Indigo Helsingist. Hea Eesti muusika raadiosaade Eesti Pops annab üritusele samuti omapoolse toetuse.

Sündmus radaseitsmes: http://www.rada7.ee/yritus/73876
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1496057943951755/

Kohapeal on võimalik soetada ka plaadifirma poolt välja antud vinüülplaati:
1DERL& – Intertwined EP
http://processedsounds.com/prcsd005.html

Veel artikleid