Dandelion Wine – risttee, kus kohtuvad Massive Attack, Dead Can Dance ja Sonic Youth

26-08-2013 | kirjutas: takashi

Austraalia duo Dandelion Wine astub üles 30. augustil kontserdil „Tumeromantika õhtu Rakvere linnuses“, mis paneb väärilise punkti siinsele kultuurisuvele. Aasta tagasi esines bänd akustilise kavaga „Tumeromantika õhtul Muuga mõisas“, sel aastal lülitavad nad voolu ka sisse. Bändis keelpille mängiv Nicholas Albanis avab intervjuus Dandelion Wine´i muusika tagamaid.

Miks te soovisite tuuri käigus esineda just Rakvere linnuses?
Meil oli eelmisel aastal võimalus külastada Rakvere linnust. Meil vedas, et saime siin veeta mõne päeva ja pisut koha peal ringi vaadata. Sageli jääb meil aega ainult kontserdil esinemiseks, sest kohe hommikul peame lahkuma järgmisesse esinemiskohta. Niisiis oli suurepärane, et saime tulla ja veeta aega sellises unikaalses kohas. Õnneks meeldisime ka kontserdipublikule ja nii on meil võimalus tulla tagasi.
Meie hotellist oli hea vaade linnusele ja veetsime ühe päeva seal tutvudes. Linnused üldse meeldivad meile väga, aga Rakvere linnus on heas seisus ega ole liiga turistidele orienteeritud. Seal on suurepärane keskaegne keskkond ja me ei jõua ära oodata, millal saame seal esineda.

Millised on teie ootused järgmisel reedel linnuses toimuvale kontserdile ja publikule?
Me tõesti väga ootame seda kontserti – kuigi klubides on tore mängida, meeldib meile rohkem esineda ajaloolistes kohtades asuvates kontserdipaikades. See pakub alati rohkem rõõmu ja need kohad tekitavad väga mõnusa atmosfääri ka publiku jaoks. Enamik kontserte toimub klubides või samasugustes kohtades, seetõttu on suurepärane võimalus esineda nii ilusas kohas ning teha midagi ainulaadset ja põnevat.

Teie Euroopa-tuur sai võimalikuks suuresti tänu fännide rahalisele toetusele. Kui suureks pidasite kampaaniat alustades võimalust vajaminev reisiraha kokku saada? Kas vastab tõele, et esimene annetus tuli Eestist?
Ühisrahastuse kampaania oli tõeliselt huvitav – ausalt öeldes ei olnud meil kampaaniat alustades õrna aimugi, kas see tuleb edukas või mitte. See on suur risk, sest netikeskkonnad, nagu Pozible, töötavad põhimõttel, et sa pead kokku saama 100% soovitud summast. Kui sa kogud 99%, siis ei saa raha ... see oli väga närvesööv. Õnneks oli palju neid, kes soovisid tuuri toetada. Toetajate hulgas oli inimesi Jaapanist ja USAst, kuigi me ei esine seekord neis riikides. Jah, esimene annetus tuuri toetuseks tuli Eestist. Me teadsime, et see on hea märk ja tähendab edu, mis võimaldab tulla Eestisse tagasi.

Teie muusikastiili nimedeks on pakutud medieval triphop, dark electro folk ja shoegaze world music. Kuidas te ise oma stiili nimetate?
Seda on alati raske kirjeldada. Meile ei meeldi hakata nimetusi välja pakkuma, aga kuna inimesed tahavad saada aimu, millega tegu, siis püüame millegagi välja tulla. Mulle meenub mõni aeg tagasi Belgias ilmunud arvustus, kus meid kirjeldati kui ristumiskohta Massive Attacki, Dead Can Dance'i ja Sonic Youthi vahel. Meile jäi see alatiseks meelde – ma ei tea, kas see on hea kirjeldus või mitte, aga ma tean, et lugedes bändist, mis on segu neist kolmest – ma tahaksin seda kuulda.

Muusika, mida teete, on rohkem populaarne Saksamaal ja mujal Kesk-Euroopas. Kuidas tekkis idee hakata niisugust muusikat tegema Austraalias?
Tahtsime hakata tegema muusikat, mis oleks meie jaoks tõeliselt põnev ja meis kaasa heliseks. Oleme alati armastanud mitmekesist muusikat ja meid tõmbab muusika poole, mis kombineerib erineval moel stiile, saunde, instrumente ja kultuure. Kui alustasime bändi tegemist, käisime vaatamas folk- ja indie'artistide esinemisi, tantsimas gooti ja industriaalmuusika klubides. Kõik need mõjutused said kuidagi kokku meie muusikas. See on naljakas: keegi Austraalias ei mängi niisugust muusikat, nagu on meie oma, ometi on Austraalia riik, kus kohtuvad kummalisel moel erinevad kultuurid, inimesed ja stiilid. Niisiis, meie valitud tee on üsna austraalialik.

Päris augusti alguses ilmus teie uus singel “One of My Friendly Days”. Milline on selle loo taust?
“One Of My Friendly Days” sai alguse ideest, mis tekkis Berliinis talvel 2009/2010. aasta vahetusel ja me olime selle täielikult unustanud. Palju hiljem Austraalias olles leidsime lühikese videolõigu, kus Nicholas istub akna all, vaatab jäätunud kanalit ja mängib bell cittern´il (hiliskeskaegne 12keeleline mandoliinisarnane pill – toim.).
Sellest sai loo põhi. Siis lisasime biidid, analoogsüntesaatori, renessansslauto, apalatši dultsimeri, kitarrid ja Naomi vokaali. Lugu oli peaaegu valmis, kui saime külalisesineja Hong Kongist. HakGwai Lau (Hong Kongi post-metal bändist Chockma) tuli ja mängis erhut (Hiina kahekeelset viiulisarnast instrumenti). Sellest oli nii kaua aega möödas, kui ilmus meie album “All Becompassed By Stars”. Nii otsustasime selle singli anda kuulajatele tasuta ja see on allalaetav internetis leheküljel dandelionwine.bandcamp.com


Millal on oodata teie uut albumit?
Me veel ikka töötame uue albumi kallal – lootsime selle lõpetada juba praeguseks, aga et olime hõivatud tuuriks ettevalmistustega, pidime selle edasi lükkama. Kui pärast tuuri Austraaliasse tagasi lähme, pöördume tagasi albumi salvestamise juurde. See peaks ilmuma aasta lõpul või päris uue alguses ning seal on külalisesinejad Belgiast, Bulgaariast, Hong Kongist ja Austraaliast.

Eelmisel aastal õppisite ka mõne eestikeelse fraasi. Kas tahaksite öelda midagi eesti keeles oma siinsetele fännidele?
Möödunud aastal me ei omandanud rohkem kui “tere, palun, aitäh”, aga loodetavasti me õpime sel aastal midagi juurde!



30-08-2013 Tumeromantika õhtu Rakvere linnuses 2013

takashi
Takashi on väsimatu korraldaja, kelle ürituste nimedes leidub enamasti midagi tumedat või midagi romantilist. Radaseitsmesse kirjutab ta enamasti tumedamast elektroonilisest muusikast.

Vaata selle autori kõiki artikleid »