Realm of Carnivora "Grotesk"
Realm of Carnivoral on ilmumas varsti juba kuues stuudioalbum nimega „Grotesk“. Välja annab selle Saksamaa plaadifirma Black Devastation Records ning esimene tiraaž tuleb boonus-looga.
Kuna mu enda kuulamisharjumused viimasel ajal puudutavad black metalit pigem hüppeliselt, kui mingit põhjalikku süsteemi mööda, siis väldin meelega sissejuhatuses midagi retsensiooni taolist. Subjektiivse kokkuvõttena tahan vaid öelda, et mulle meeldis. Album pakkus elamust ja mõtteainet ning sedasama pean ütlema ootamatult radaseitse sõnumite kaudu iseenesest kokku tulnud intervjuu kohta. Loodan, et küsimused ja vastused tekitavad teilegi Realm of Carnivora huvi ja isu.
Küsimustele vastas muidugi Thon, tänaseks stuudiobändina tegutseva Realm of Carnivora hing ning ainus liige.
Millal on see varsti, kui plaat ilmub?
Plaanide kohaselt veebruaris. Plaadist lühidalt niipalju, et tegu on juba kuuenda stuudioalbumiga, salvestatud Põlvas, sügis-talv 2011. Paar inimest lahkel loal andsid oma luuletusi, mida ma siis kasutasin osades lugudes sõnadena. Lindistus protsess oli väga privaatne ning kulges suht kompromissivabalt, kuna tegin ka seekord kõik algusest lõpuni ise. Uue logo ja layouti on teinud Tarmo Kasearu.
Kas plaadil on mingi ühtne/läbiv teema? Võibolla isegi konkreetne sõnum?
Plaadil on läbiv teema, mis alguse sai tegelt juhuslikult. Mul olid lood valmis ning ka lugudele seekord kirjeldused ehk liner notes, et mis tundeid või emotsioone üks või teine lugu muusikaliselt minus tekitab (tulevad ka plaadile). Kuna ma ise pole eriti suurem sõnasepp, siis kasutasin sellel plaadil sõprade abi, kes mulle omi luuletusi lubasid kasutada. Ning mingi aja jooksul, kui hakkasime ka ümbrist tegema, tundus asi nagu täiuslik, just nagu need luuletused, mis ma välja valisin, oleksid just mulle kirjutatud. See on kindlasti cliché, kuid minule isiklikult moodustasid kõik asjad terviku. Paralleeliks võib tuua tüüpilisi thriller/õudusfilme, kus on algus ehk ka müsteerium, siis on teema arendus ning lõpus kliimaks. Meie puhul on siis kogu tegevus koondunud mahajäetud/hüljatud hullumajja/vaimuhaiglasse (ülekantud tähenduses ka inimese pimedasse endasse), kus siis hakkavad pildid elama ning kogu veider keskkond tärkab ellu. Hästi palju on metafoorilisi asju. Lüürika, mis ma ise kirjutasin on väga isiklik ning nagu ma mainisin, siis külalisread on kah minule väga lähedased. Ning nagu alati, ei pääse mööda surma teemast. Näiteks võib tuua loo "Tulehaud", mis, „läbi lillede“, räägib konkreetselt soovist saada kremeeritud peale surma. Esmapilgul võib tunduda see väga morbiidne ning isegi kokkuvõttes alanenud meeleolu ja elurõõmu kadumine, mis ma siin räägin, kuid tegelikult on asi ikkagi hoopis elujõulisem. Ma vast ei reeda rohkem, plaadilt leiab kindlasti teemat pikemaks aruteluks.
Räägi paari sõnaga sellest leibelist ka – mis endast kujutab ja kas on mingi eriti hea põhjus, miks just sealtkaudu reliisid?
Plaadifirma on Saksamaa Black Devastation Records, millega on mul isiklikult päris hea koostöö juba pikemalt. BDRec on kõik Sõjaruuni reliisid välja andnud ning ka eelmise Realm of Carnivora albumi "Verd". Lisaks olen ka panustanud leibeli ühe bandi Wolfsschrei EP`l trumme mängides.
Kuidas Wolfsschrei EP-le trumme mängima sattusid?
Wolfsschrei ninamees Taaken, kes on ka labeli Black Devastation Records taga, küsis, kas mul oleks aega nende EP`l trumme mängida. Põhjus oli lihtne, kuna tal need 4 uut lugu olid natuke teist moodi välja kukkunud ja suht kiire tempoga ning ta ise ei olnud endas kindel, kas ta suudab need ära mängida (eelnevatel reliisidel on ta ise trumme mänginud). Ma võtsin suurima heameelega selle pakkumise vastu, kuna olin ise vanema Wolfsschrei materiali austaja.
Kuna ma pole täpselt kursis, siis uurin ka üle, kas oled alati üksinda salvestanud? Vähemalt mingil ajal oli Realm of Carnivora ju siiski rohkemate liikmetega? Kas need on siis alati nö kontsert-liikmed olnud? Kas hetkel on ka siiski livede jaoks suurem bänd? On üldse plaanis mõni kontsert lähemas tulevikus?
ROCi täiskooseis vajus laiali kuskil 2001-2002. Kes läks välismaale, kes kooli teise linna jne. Sealt edasi võtsin peale väikest varjusurma enamuse enda peale. 2003, kui ilmus "Verised relvad", kasutasin vokaalide osas abi (I.Marras). Ning ka järgmisel demol "Katk" (2004) oli sama esineja vokaalil ja 2005 ilmunud plaadil "III – Noblefilth enigma" aitasid mind basskitarril Argoth ning osades lugudes vokaalil Pimedus (kellega kolmekesi me moodustasime toona Urta). Edasi olen kõik ise sisse mänginud/laulnud. Livede plaani hetkel ei ole.
Samuti uuriks veidi rohkem sinu enda kohta – oled mänginud ja mängid veel väga mitmes koosseisus. Kus praegu veel kaasa lööd, mis need endast kujutavad ja mis neis teed?
Hetkel on aktiivsed bändid Urt (praegu stuudios salvestamas oma järgmist, viiendat albumit) ja Sõjaruun, kes siis annavad livesid ning proovid toimuvad täiskoosseisus. Lisaks on Realm of Carnivora`le stuudiobändina veel ÜrgSiuG ning olen ka Mass in Comatose line-up`is. Seega ei olegi neid asju nii palju nagu esmapilgul võib tunduda. 2 aktiivset ning siis 3 stuudiobändi. Mõned pistelised projektid kah. Need on enamjaolt spontaansed asjad.
Ja veidi üldisemalt BM teemadel. Tüütu küsimus, aga pole miskipärast tükk aega ühegi selle skene tegelast küsitlenud – mis üldse black metalis toimub, seda nii Eesti kui välismaa osas? Kas on ehk toimunud mingi muutus voolus, seda kõikvõimalikus mõttes, alates helipildist ja lõpetades suhtumisega. Libe tee muidugi – võibolla sinu arvates õige black metal püsibki traditsioonilisena ja muutumatuna? Vahepeal tundus vähemalt, et uue ja värske otsinguil olevad muusikasõbrad rääkisid palju USA black metal lainest – mis sellest arvad?
Just, nagu muusikaga ikka on, tulevad uued bändid ja mulle isiklikult tundub, et selline, kuidas öelda, post-black metal on leidnud hästi palju kajastust. Ma isegi olen vaadanud, et osadel kriitikutel, kes hoiavad muidu black metalist eemale nagu mingist pidalitõbisest, on top 10 sees näiteks Lithurgy, Negative Plane, Krallice, Alcest, Wolves in the Throne Room jne. Ma ei taha kedagi solvata, kuid ütleme siis, et intelligentsemat black metalit. Üks asi on veel, mida ma ise olen tähele pannud, või noh, paljud on loobunud sellest ületriggerdatud plastmass black metalist. Plaate tehakse võimaluse korral jälle lintide peale, et saada just originaalset saundi ning seda atmosfääri. Vähemalt saan seda öelda nende bändide põhjal, mis siis viimasel ajal on minu playlisti sattunud. Nagu siin suuremad muusikaeksperdid on juba öelnud, eks kõik käib ikka tõusude ja mõõnadega ning ringiratast. Aga saab öelda küll, et bm üldiselt pole veel ennast ammendanud. Tekib pidevalt uusi ja huvitavaid suundasid ning pidevalt ilmub jälle nagu ei tea kust mingi väga hea ning omanäoline band välja.
Ja muidugi Realmi of Carnivora seisukohast sama lugu. Kui üldist meeleolu ja teemaderingi veidi paljastasid juba, siis kuidas on lood muusikaga? Kas on midagi, mida tahaksid rõhutada selle olemuse või helipildi suhtes? Mis on erinev, võrreldes nii algusaegade lugude kui viimase albumiga?
Realm of Carnivora muusikast niipalju, et asjad on läinud lihtsamaks, konkreetsemaks. Kas see tuleneb minu kesisest pillimänguoskusest, ei oska öelda. Mulle endale meeldib kah vahel matemaatilist muusikat kuulata ala Spastic Ink, Braindrill jne, kuid ise ma ei ole võimeline seda mängima. Ning ega see üliinimlik gümnastika teinekord ei aita loole ka kaasa, asjal peab ikka mingi groove olema. Näiteks võiks tuua siia Burzumi loomingu, mis on kohati ikka väga primitiivne, kuid, ma ei oska seletada, sa ikka ja jälle lähed ja paned mõne tema plaadi mängima. See oleneb kõik meeleolust. Teinekord paned Olav Ehala kullafondi peale ning voilà, hakkab peas kerkima mingi uue loo idee. Kõik on suhteline. Inspiratsiooni tuleb erinevalt, muusikast, filmidest, raamatutest või niisama ümbritsevast keskkonnast/loodusest.
Realm of Carnivora radaseitsmes
Thon Vikipeedias (diskograafia)