Tallinn Music Week: kuidas ja mille järgi valitakse artistid?

Kirjutas Ivo Kiviorg
06-01-2012

Foto: Tõnu Tunnel
29.-31. märts 2012 toimub neljandat korda festival Tallinn Music Week. Tegemist on talendifestivaliga, mille eesmärgiks näidata kodupublikule põnevaimat ja aktuaalseimat Eesti muusikat ning tutvustada meie parimaid artiste ka rahvusvahelisele muusikatööstusele ning muusikapressile.

Püüan selles loos anda kiire ülevaate Tallinn Music Weeki esinejatevalikust ja otsustusprotsessidest, toimimisloogikast ning mõjudest. Samas peamine, mis ma rõhutada tahan on täna väga konkreetne: Eesti artist, kes sa sooviks esineda järgmisel festivalil – ära oota esinemiskutset, täida avaldus juba täna. Artistide sooviavalduste voor kestab veel vaid esmaspäevani, 9. jaanuarini.

Härra showcase’ide koordinaator, Kristo Rajasaare, võtab eriti lihtsalt kokku, miks üldse tahta esineda Tallinn Music Weekil: “Kuna TMW fookus on Eesti artistidel, on see kindlasti lihtsaim viis näidata end korraga niivõrd paljudele muusikatööstuse võtmetegelastele – agentidele, promootoritele, mänedzheridele, kirjastajatele, muusikameedia esindajatele, pressile jne. Analoogsetele välismaa festivalidele jõudmine nõuab kordades rohkem tööd, õnne ja raha.”

Kui sellest jääb väheks, siis olen sellel teemal juba pikemalt kirjutanud, 23. nov. 2010: “Mida tähendab Tallinn Music Week artistidele?”

Foto: Tõnu Tunnel
Üldiselt tundub, et eelnev on paljudele siiski mõistetav ning erinevat ääri-veeri uurimist toimub aastaringselt. Mis aga täiesti hämmastav on – hoolimata korduvast korrutamisest ja teadaandest, et sooviavalduste voor kestab, ootavad endiselt paljud kutset esinema.

On muidugi kohati mõistetav sellise arusaama päritolu. Esiteks festivali stardi, esimese Tallinn Music Weeki, pidigi muidugi nö pool jõuga programme koostama, sest enne seda polnud kellelgi veel täpset aimu, mida see endast siis täpselt kujutab ning festival tuleb alles neljandat korda. Teiseks ilmselt meie kohalikud megastaarid, kes on järelikult harjunud kutsetega ning kellest mõnele on tõesti tehtud suunav telefonikõne, raiuvad kui rauda, et asi käib siiski kutsetega. See on aga igati väär ning seda juba suhtumise pärast – ka festivalil lõpuks esinejate nimekirjas olles, on sellest maksimaalse kasu lõikamine ikkagi artisti ja tema esindaja enda töö.

Niisiis, kuidas ja mille järgi see valik siis lõpuks käib? Kõik algab sellest, et artist on meile oma avalduse saatnud. Siis võtame ette poognate viisi bändikirjeldusi ja materjale, mis meile on laekunud ja hakkame neid otsast vaatama. Eks kõik showcase’ide korraldajad hoiavad praegu juba silma peal. Festivali terviku mõttes vaatame, et kõik põhilised muusikastiilid oleks kaetud. Metali ja tantsumusa kõrval on teist aastat ka klassikaline muusika kavas. Kui nüüd mõni bänd eelmisel aastal just TMWil mängis, on argumendiks kindlasti see, et sel aastal ka midagi olulist toimumas oleks – uus plaat, uus video – peaasi, et on näha, et bänd ei käi vaid kord aastas TMW’il esinemas vaid tegutseb, ajab asju ja on pildis.

Foto: Oskari Väri
“Igal showcase’il on oma promootor – kohalikud kontserdikorraldajad, leibelid, klubid, festivalid, muusikaühingud jne. Nemad ongi programmi koostajad,” seletab Kristo, et kes need ürituste korraldajad ja valiku tegijad on. Iga kontserdi jaoks on oma korraldaja, osad stiililt rangemad, teised veidi vabamad, kuid kõigil mingi oma teema. Näiteks, jazzi kontserti teeb ikka Jazzkaar ja metal on ikkagi peamiselt Hard Rock Laagri teema. Aga on ka juhtunud, et üks artist esineb mitmel showcase’il – lihtsalt sobib mitme korraldaja nägemusega tema kontserdist ning valik avalduste järgi on just nii parim.

Endiselt ja loodetavasti püsivalt on festivali prioriteet keskenduda just Eesti talendile, kuid rahvusvaheline huvi Tallinn Music Weeki vastu on kasvanud jõudsalt – tänaseks registreerunud artistidest on pea pooled välisartistid. Üle kahesaja registreerunu hulgas on artiste Lätist, Leedust, Poolast, Ukrainast, Tšehhist, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Norrast, Taanist, Šotimaalt, Inglismaalt, Itaaliast, Islandilt ja Jaapanist.

Seega, veel kord ja seekord viimast korda enne 2012 aasta festivali, sest oleks äärmiselt kahju, kui kohalikud artistid ootavad registreerimise asemel kutset ja jätavad koduväljaku võimaluse kasutamata: artistidel, kel on huvi festivalil esineda, on võimalik oma soovist teada anda läbi veebipõhise taotlusvormi, mille leiab festivali kodulehelt. Taotlusvoor kestab kuni 9. jaanuari südaööni. Otsustusprotsessis võetakse kaaluka argumendina arvesse ka artisti oskust presenteerida end läbi tutvustava teksti, promopiltide ja muu lisamaterjali, mis sooviavaldusega kaasas käivad. Taotlused on oodatud kõiki muusikastiile viljelevailt muusikakollektiividelt, kes tunnevad, et on valmis tegutsema ka välisturgudel ning panustama oma karjääri nii muusikalise arengu kui professionaalse asjaajamise osas.

Foto: Renee Altrov
2011. aasta festivali mõjust ja ulatusest: 147 artisti 10st riigist, neist 123 Eestist. 423 delegaati, neist 194 välisdelegaati. Ca 7600 festivalikülastajat, lisaks 52 483 kodulehekülastust 88. riigist. Otsene välispressi kajastus: Beach Tomato (UK muusikablogi) / Drowned in Sound (UK veebiajakiri) / Line of the Best Fit (UK-Põhjamaade veebiajakiri) / Music Week (UK muusikatööstuse ajakiri) / Pollstar (USA/UK muusikatööstuse ajakiri) / VIP-News (UK muusikatööstuse ajakiri) / Musik Woche (Saksa muusikatööstuse ajakiri) / Audience (UK muusikatööstuse ajakiri) / The Fly (UK veebiajakiri) / Rumba Magazine (Soome muusikaajakiri) / The Arts Desk (UK veebiajakiri) / Diena (Läti suurim päevaleht) / Lietuvos Rytas (Leedu suurim päevaleht). Lisaks tagantjärgi mõjud, nagu näiteks viimati Kieron Tyleri (MOJO, the Arts Desk) “Albums of 2011” nimekirjas Mari Kalkun ja Imandra Lake. Ning ehkki, rõhutan, konkreetsed tulemused sõltuvad ikkagi artisti ja tema esindaja järeltööst ja TMW on heaks aluseks kvaliteetseteks kontaktideks, siis võib TMW mõjudeks lugeda ka päris pikka nimekirja eelmisel aastal tehtud kokkulepetele, alustades mitmete meie artistide välisesinemistega, lõpetades meie muusikaorganisatsioonide rahvusvahelistes projektides osalemisega.

Veel artikleid