Apulanta on tuntud on suurejooneliste kontsertide poolest – lavadel on nähtud nii muumiaid kui draakoneid. Mida põnevat võib Eesti publik oodata? Apulanta on tuntud on suurejooneliste kontsertide poolest – lavadel on nähtud nii muumiaid kui draakoneid. Mida põnevat võib Eesti publik oodata?
Kohe kindlasti näeb Eesti publik laval innukat ja energiat täis rokkbändi. Võin kõigi bändiliikmete nimel öelda, et ootame seda kontserti väga. Draakonid ja kahurid jäävad seekord paraku tolli ootama, kuna erinevate regulatsioonide tõttu neid kahjuks üle piiri tuua ei saa.
Mis on olnud kõige meeldejäävam selle 20 aasta jooksul, mil Apulanta tegutsenud on?
Kindlasti on meile väga oluline esimene kontsert, mis toimus Heinola Lyseonmäen kooli suures saalis. Esitasime viis lugu ja kogu aeg oli hirmus pinge sees. Kuid kõige meeldejäävam esinemine oli Provinssirock’il 1996. aastal, kui mängisime esimest korda tõesti suurel festaril. See oli meiesugustele väikelinna poistele ikka väga kõva kogemus.
Teie plaatide ja DVD vahelehtedel on salapärane märk kirjaga "Mikhon Hyväksymä” (Mikho poolt heaks kiidetud). Kes on Mikho ja kas tema heakskiitu on raske saada?
Mikho on salapärane ja müstiline olend, kelle täpset identiteeti varjatakse kõigest väest ja väga pingeliselt. Ta on nii deemon kui pooljumal, kes kiidab heaks ainult väheseid tooteid, mis on läbinud tiheda kontrollsõela.
1998. aastal, Jyrki Hit Challenge’i otseülekandes peksite puruks pille, laval kargles ringi trummar Sipe ainult gaasimaski kandnud nõbu Tero. Kas teid üllatas, et toimunu järgmisel päeval Soome ajalehtede esikaaneuudis oli?
Hehehe. Eks tol hetkel ajas ikka naerma küll… Ausalt öeldes ei uskunud tollal meist keegi, et paljas perse võib mõnele inimesele nõnda häirivalt mõjuda. Samas oli meil endal väga lõbus – nii kontserdi ajal kui ka hiljem ajalehti lugedes.
Apulanta on tuntud intervjuudes tõe pähe räägitud valede poolest, milline neist on parim olnud?
Selline kerge valede rääkimine on alati olnud peamiselt enda lõbustamiseks. Väga sageli on tegelikult nii, et hästi kõlav lugu on palju ägedam kui tavaline tõde. Seega, tõde pisut ilustades teeme teene kõigile. Mis parimasse valesse puutub, siis seda paljastada ei saa. Nõnda läheksid ju kõik ilusad ja armsad illusioonid hukka.
2005. aasta suvetuuril oli teil kaasas filmirühm, kelle jäädvustatud materjalist pandi kokku ligi 11-tunnine DVD „Kesäaine“. Kas kaamerate pidev kohalolek hakkas ka häirima või väsitama?
Saime oma kaamerarühmaga väga hästi läbi. Suure osaga neist oleme siiani head sõbrad, seega nende kohalolek ei häirinud eriti. Inimene muutub kaamerate ees väga kiiresti vabaks ja unustab ühel hetkel täiesti ära, et need teda jälgivad.
Kas midagi põnevat võis ka montaažiruumi põrandale maha jääda, midagi, mida oleks hiljem järele mõeldes veel võinud avaldada?
Isiklikult mind tõeliselt hirmutab see osa, mis sinna montaažiruumi põrandale maha jäi… Sel tuuril tuli aeg-ajalt ikka VÄGA imelikke juhtumisi ette. Selliseid, mida nüüd tagantjärgi mitte mingi hinna eest uuesti näha ei tahaks.
Tegite oma viimasel, „Kuutio (kuinka aurinko voitettiin)“, plaadil koostööd legendaarse hardcore punk bändi Terveet Kädet veelgi legendaarsema juhtfiguuri Läjä Äijäläga, kes kirjutas kahe laulu – „Kumi, Nahka, Piiska“ ja „Punainen helvetti“ sõnad. Kuidas selline koostöö sündis?
Läjäga olime esimest korda ühenduses juba 1992. aastal. Saatsime noore alustava bändina talle fänniposti. Läjä saatis meile mingil põhjusel vastusena nende kahe loo sõnad. Läks kuusteist aastat enne, kui suutsime teha piisavalt head lood, et neid tekste kasutada. Fakt on aga see, et Läjä näol on tegemist tõelise kuningaga.
Apulanta on aastate jooksul aidanud välja anda ka oma sõprade muusikat. Kui bändi hea sõber „Hollolan Jari Sillanpää“ Kauko S*T*A*R*R ei leidnud väljaandjat oma lööklaulule(tangole) „Kiertolainen“, otsustasite avaldada selle oma „Saasta“ singli b-poolel. Kuidas tutvusite Kaukoga ja kas võib härralt mingi hetk oodata ka täispikka plaati?
Temaga tutvusime juba 90-ndate alguses, kui ta mängis ühes Hollolla rokkbändis. Kauko näol on tegemist väga-väga toreda mehega, pole midagi öelda. Ta on väga ustav sõber, kuid millegipärast on elu teda väga julmalt kohelnud. Tal on olnud probleeme nii inimsuhete kui ka alkoholiga ja uut muusikat pole tal hetkel plaanis avaldada. Hetkel on ta keskendunud peamiselt kontsertide andmisele väikestes kohtades.
Toni, oled suur rolli- ja arvutimängude sõber. Millised olid sinu meelest möödunud aasta parimad arvutimängud ja mida soovitaksid tuurile kaasa võtta, täitmaks pikki tegevusetuid tunde enne kontserti?
Oo jaa, sisimas olen väga suur nohik. Hetkel olen mänginud sõpradega mängu "Battlefield 2 Bad Company: Vietnam" – tõsiselt korralik tulistamismäng. Ainus probleem on, et nõuab netiühendust, seega tuuribussis seda eriti klõbistada ei saa. Hetkel on aga suured ootused seoses „Diablo 3-ga“.
Kolmel esimesel Apulanta plaadil oli kõigil kolmteist lugu, järgnevatel aga kümme. Sümboliseerib see teie jaoks midagi?
Noorena oli ilmselt see latt madalamal, mille lood pidid ületama, et plaadile saada. Seepärast oli lugusid neil aastatel plaadi peal ka rohkem. Kolmteist on samas väga tugev ja maagiline number, kümme jällegi omamoodi õrn, eluga seotud number.
Oma esimestel tuuridel ööbisite enamasti fännide juures. Kas tuli ette ka värvikaid situatsioone öösel koju saabunud armukadedate poiss-sõprade või kurjade vanematega?
Eks sellised olukordi tuli ikka ette. Mõned korrad on korralik mollisaamine ikka päevakorras olnud. Kuid õnneks oleme alati olnud väga kiired putku panema. Üks võidab erinevate vahenditega aega, kui teised laadivad tehnika auto peale ja siis kiiresti 300-ga suvalises suunas ajama. Nõnda pääseb alati probleemidest.
1998. aastal ilmus raamat „Maalin Alta“, mis võttis kokku teie bändi senised seiklused – hiljem olete väitnud, et see väljaanne oleks võinud olemata olla. Mis arvamusel olete raamatust praegu ja kas võib tulevikus oodata täiesti uut Apulantast rääkivat raamatut?
Praegusel hetkel arvan, et selle raamatu välja andmine oli õige tegu – see oli bändile omamoodi teraapia eest. Seal on kirjas palju väga raskeid asju, millest õnneks on ka väga palju aega möödas. Hetkel mõtlen küll, et nüüdseks elatud elust saaks kirjutada isegi mitu-mitu raamatut – selline mitmeosaline sari oleks küll väga tore välja anda.
Apulanta on välja andnud ka kaks ingliskeelset plaati ning teil on palju välismaa fänne, kuid samas on kontsert Tallinnas alles teie esimene ülesastumine väljaspool Soomet. Kavatsete suuremale ringile ka kunagi minna?
Meil on Kesk-Euroopas ja Jaapanis(!!!) väikene kultusbändi maine tekkinud küll ja alati on väga tore ringi reisida ja tuuritada. Kindlasti oleks vinge tuuritada ka väljaspool Soomet, isegi kui me tohutuid staadione välja ei müüks. Aga hetkel on meil väga hea meel, et Tallinna tuleme.
Olete praegu stuudios salvestamas oma 11. albumit. Annate plaadi välja ise või teeb seda puhkuselt naasev Levy Yhtiö? Millal esimesi singleid oodata on?
Eks anname selle ikka ise välja. Hetkel ei julge veel lukku lüüa, millal esimesed lood avaldame, kuid ilmselt näevad need päevavalgust kevade jooksul. Tulemas on hea plaat. Julgeks lausa väita, et väga hea plaat.
* Mikho poolt heaks kiidetud