Plektrum festival kui uue meedia võimaluste tutvustaja

Kirjutas MC STan B
10-09-2008

8.-14. septembril toimub Tallinnas järjekorras juba kuues Plektrum festival, kus heli kohtub pildiga ja vastupidi. Kavas on töötoad, seminarid, loengud, klubiõhtud Linnahallis ja Von Krahlis, kus oma oskused panevad kokku nii DJd kui ka VJd. Uurisingi ühelt peakorraldajalt Enar „Rakett“ Essensonilt Galerii008 trepil veidike festivali ja selle olemuse kohta.

Igal Plektrum festivalil on mingi kindel teema. Tänavu on selleks „Hidden Spaces“. Mida täpsemalt selle all mõtlete?
„Hidden Spaces“ on meie jaoks n-ö varjatud ruumide leidmine. Iga inimene omab oma elus mingit varjatud ruumi, olgu selleks kas või tema kodulehekülg, mis loob virtuaalse ruumi ja juba see on tema varjatud ruum. Meie proovime aga linnaruumis sellist kohta leida. Näiteks on meil valitud Linnahall. See on selline koht, millest iga päev kõnnime kõik mööda, kuid ei märka seda. Me proovime selle aga fookusesse panna, et ta uuesti välja tuua.

Plektrumil on alati tähtsal kohal lisaks töötubadele ja seminaridele nii DJd kui VJd. Miks VJd ja DJd alustasid koostöö tegemist?
Kunagi mängisid DJd ka ilma valgustajateta, nii et see oli loomulik jätk, kuna videokunst arenes ja muutus kõigile kättesaadavaks, siis tekkisid mingid tüübid, keda huvitas rohkem video, aga samas meeldis neile ka muusika. Nad käisid DJdega läbi ja hakkasid ühtäkki üritustel katsetama ja sealt arenesid need programmid välja. Miks see aga tähtis on … (Mõtleb veidi.) Ma arvan sellepärast, et tänaseks on see saanud üritustel suureks osaks. Kui me võtame klubist ära valguse ja VJde installatsioonid, siis jääb meile ainult muusika ja pime klubi. See on nii tähtis, et kui seda ei tee, siis tundub inimestele, et midagi on puudu.

Festivali raames on hästi palju VJ-töötube nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Endale on jäänud mulje, et VJndus on Eestis alles lapsekingades. Miks see nii on? Jõudis see Eestisse alles hiljuti ja pole jõudnud areneda?
Sellega on nagu teistegi subkultuuridega, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Mida rohkem on inimesi (arvuliselt), seda enam arenevad subkultuurid. Sama kehtib ka VJ subkultuuri puhul. Lihtsalt ei ole olnud piisavalt aega ja need inimesed ei ole jõudnud tohutult tõusta. Aga sellepärast seda festivali teemegi, et ta tõuseks ja muutuks tähtsamaks.

Eelmisel aastal oli üks väga lahe projekt „Laser-tagging“, mida tehti Välisministeeriumi fassaadil. Visuaalselt küll hästi mõjuv, aga kas sa tead, kuidas võiks laser-tagging‘ut peale kunsti ka praktilises elus kasutada?
Võib-olla oleks praktiline kasutus, et inimesed ei värviks enam seinte peale. Samas, eelmine aasta programm on tänaseks juba edasi arendatud. Me teeme seda tagging‘u asja veel. Saab kasutada erinevaid värve ja joone paksust. Kui see oleks kättesaadavam, siis inimesed ei värviks enam seinu, vaid teeksid ajutisi lahendusi. Ma saan aru graffitist kui kultuurist, aga Eestis ei ole loodud tingimusi, et see toimiks legaalselt ja mõnusalt. Vaata seda seina näiteks (viitab ühele graffitiga kaetud majaseinale). Siit vaadates tundub, et see on lihtsalt soditud, nii et see võikski olla praktiline väljund.

Klubiprogrammid toimuvad lisaks Von Krahlile ka hästi huvitavates paikades, eelmisel aastal Kultuurikatlas ja tänavu Linnahalli fuajees. Kas see on omamoodi protestiks, et Tallinn vajab korralikke ruume, kus korraldada üritusi?
Jah, kindlasti. Korralike ruumide puudus on väga suur. Kõige suurem põhjus on aga valiku puhul see, et leida igal aastal midagi uut ja huvitavat. Klubiosal üritame uue meedia, visuaalid ja kunsti nii hästi kokku panna, kui ise oskame. See on alati meie töö, mis me sinna üles ehitame. Me kutsume esinejad, kes võtavad küll oma projektid kaasa, aga see suurüritus on alati „meie“ projekt.

Plektrum on juba kujunenud päris suureks festivaliks, kuid oskad sa nimetada analoogseid üritusi mujalt Euroopast, eelkõige neile, kellel on sarnase formaadi vastu suurem huvi?
Euroopast tooksin näitena „Transmediale“, mis toimub Berliinis, mis on üks tähtsamaid uue meedia festivale. Kõige lähemalt Soomest aga „PixelACHE“, mis on meie partnerfestival. See aasta nad tegid küll väiksemalt, kuid järgmine aasta jälle suuremalt.

2011. aasta kultuuripealinna olemise ajaks on Plektrum võetud üheks suuremaks arendusprojektiks. Sellega ju festival ja suur töö ometi ei lõpe?
Kindlasti mitte. Astume siis alles kingade sisse ja sealt edasi hakkame samme tegema. Trepist üles.

Vaata lisaks:
www.plektrumfestival.ee

Veel artikleid