Mona De Bo’d nägin esimest korda reedel 2. märtsil Riias, klubis Depoo. Olin just põgenenud Läti Muusikaauhindade galalt. Nüüd sammusin klubi trepist alla keldrisaali, tellisin õllevalajalt pudeli vett ning sukeldusin DJ mängitud viimase viisaastaku indie-hittide eest Depoo bändisaali. Laval möllas Mona De Bo, lava ees hüppasid Riia alternatiivnoored. Laval viskasid leili kitarrist ja trummar, mõlemad Edgarsid. Toimus Eesti-Läti-Leedu indie-bändide ühistuuri "Go See Your Neighbour" kolmas kontsert.
Hiljem reisisin koos tuuriga veel Liepajasse ning olin õnnega koos, kui esmaspäeva hommikul eluga Tallinnasse tagasi jõudsin. Liepajast Riiga sõitsin koos Mona De Bo Edgarsitega. Jutt hakkas klappima juba esimestel kilomeetritel ning sealt see kiire intervjuugi.
Palun rääkige veidi oma taustast. Kes olete, kust tulete ning kuidas kokku saite?
Teadsime teineteist alates keskkoolist, kuid koos hakkasime mängima 2005. aasta novembris, kui omavahelistest jutuajamistest selgus, et oleme piisavalt sarnased ning erinevad, et koos bändi teha. Mõlemad oleme enne Mona De Bo’d mänginud üsna mitmes bändis, mis varieerusid bluusist ja d¸ässist roki ning eksperimentaalse muusikani.
Teid on bändis ainult kaks – kitarrist ja trummar. Miks?
Kui bändiga alustasime, leidsime, et proovime kõigepealt paika loksutada omavahelise keemia ning seejärel bändimehi juurde võtta. Duoks oleme jäänud sellepärast, et meie jaoks on see lihtsaim viis ennast väljendada jasamas pakub taoline kooslus ka piisavalt pinget.
Kõlate üsna ainulaadselt. Kus asuvad teie muusika juured?
Tänan komplimendi eest. Meid on mõjutanud kõik muusikaantoloogiatest tuttavad suurmehed. Kui jätta stiilipiirid kõrvale, loeb ainult artisti ainulaadsus. Ilmselt kõlab mu vastus nii, et meil pole maitset ning me jookseme kõigi sabas. Tegelikult on meil omad lemmikud olemas, aga neid pole mõtet üles lugeda. Pean tähtsamaks öelda, et muusikale tuleb läheneda ¸anripiire kõrvale jättes, sest kõigilt on midagi õppida. Eelmise kümnendi ägedaim bänd on minu jaoks Deerhoof.
Mona De Bo. Ilmselt tüütuim küsimus, aga miks just selline bändinimi?
Kui me pidime bändile nime panema, leidsime, et see peab sisaldama ka naiselikku alget. Nimi on kokku pandud meie tollase lemmikkirjaniku nimest. Kellega tegu oli, ma ei ütle. Me pole tema pressiesindajad.
Teine tüütu küsimus – mis stiili te viljelete?
Experimental rock noisy sonic construction with a streak of intellectuality and emotion. (Jätsin meelega tõlkimata – Cyberbear)
Laulate läti keeles. Kumb on teie jaoks olulisem – lüürika või muusika?
Sõltub laulust.
Rääkige pisut käimasolavast tuurist. Miks, kes ja kuidas seni on läinud?
Idee mängida Lätist väljas oli õhu juba ammu. Kui saime kutse BUME edetabelisse, hakkas pilt, kuidas seda teha, välja joonistuma. Niisiis võtsin ühendust Brainersi ja Honey Poweriga ning leppisime kokku, kuidas ja kus kontserte korraldada. Tuuri idee on iseenesest lihtne – kolme Balti riigi bändid esinevad kõigis kolmes riigis, leides sel moel uusi sõpru, kontakte ning austajaid.
Leedu kontserdid olid suurepärased. Läti omad olid peaaegu sama head. Aga rohkem publikut oleks võinud olla. Oleme suurematele rahvahulkadele praegu liiga tundmatud.
Mona De Bo viie aasta pärast?
Teeme bändi edasi – salvestame, anname kontserte ja loodetavasti ka mujal maailmas. Saame uusi mõjutusi ning mõjutame teisigi.
Mona De Bo esineb koos Tartu rokipundi Honey Poweri ning Leedu kvarteti Brainersiga reedel 16. märtsil Tartu Rokiklubis ning laupäeval 17. märtsil Valga Rokiklubis. Mona De Bo muusikat saab kuulata www.myspace.com/monadebo. Ütlen kohe, et laivis on bänd märksa elavam…