Bänd sai alguse Leedu väikelinnas Anykzčiais aastal 1993 ja alates sellest on selle muusika käinud vana black metali radadel, ilmselgete thrash ja heavy metali mõjudega. Pühendunud tumedale poolele, pole nad kunagi väsinud naeruvääristamast rumalaid dogmasid ja ega loobunud ülistamast pimedust, hävingut ja sõda.
Alates nende esimesest live’ist on publik näidanud üles vaimustust selle külma jumalateotuse vastu, mis on valatud välja vihaga, toetamas live show, mis on täis piike, nahka ja mürgist salapära. Kui sa näed neid laval praegustel päevadel, siis sa ei märka vahet.
Selline on Dissimulationi ametliku biograafia sissejuhatus ja seda on põhjust uskuda, sest ka uue plaadi kohta võib öelda, et arvatavasti pole suurt vahet sellega, mis nad kunagi tegid.
“Prakeikimas” tähendab needust ja see on black metal, nagu eriti true BM olema peab – sünge ja müstiline ambient intro, tekitamaks ülevat meeleolu, millesse järsku siseneb jõuline kitarr ja sõda algab. Muusika on tugevate 80ndate thrashi ja paljude klassikaliste mõjudega, mis annab nende muusikale stiilile omase muinasjutulise hõngu. Kuus lugu plaadil, mille kõikide vokaal on emakeeles, on täis raskeid riffe ja tempomuutusi, mis kõik sobivad suurepäraselt kokku. Album on tehtud Riias Phoenix Stuudios, kus on teatud, kuidas midagi keerata ja sättida. Oma albumil kõlavad nad kohati rohkem Kreatori moodi kui Kreator ise, kuid leedukad teavad ka, kuidas anda sellele oma soundi ja rahvuslikku omapära. Isegi artistinimed on nagu peab: Nekrofagas (kitarr), Stabmeldys (trummid) ja Venomous (bass, vokaal) – võimalikud sünged või siis vähemalt arusaamatud. Tõeliselt true pole vaid ambient outro-d iga loo lõpus, millega on justkui püütud plaadi kestust venitada ning tunduvad natuke ülepingutatud.
See on veenev, küps ja kogenud muusikute tehtud must-have album kõigile, kes ootavad siiani vana ja true BM-i tegijatelt uut muusikat ja plaate.
Kuid minu jaoks on 90ndad läbi. Kurjad sajatused tunduvad jõuetud ja hirmuäratavad maalingud mõjuvad kui 80ndate hair metal-i soengud. Religiooni üle tehtud naljad on kulunud, neid pole võimalik tõsiselt võtta ega nende üle naerda. Kindlasti saabub jälle aeg, mil on põhjust soojendada üles vana ning ajalugu kordub farsina. Kuid see aeg ei ole veel käes – 0 punkti.