Juba nädalaid tagasi mõtlesime sõber Magnusega, et oh jumalaid kui lahe oleks sattuda mingitel ebaselgetel põhjustel Monohordi ja teiste noorbändide kontserdile. Kuigi mõeldud-tehtud on teoorias väga lihtne, osutus praktika märksa keerulisemaks – Kuuse-Abalasse Noortebändide Festivalile XXV II ei jaksa ju ronida.
Tuli oodata.
Ja oodata.
Kuni lõpuks avanes võimalus Untitled Show näol. Sõprade Raineri ja Magnuse jaoks oli see ideaalne … kuid kas ka teiste?
Sõbrad Holden, Erik, Ivo ja Marko olid kõik tulijad kui jutt oli teooria tasemel, aga nüüd oli aeg tegudeks. Enam ei käinud jutt sellest, et võiks minna kunagi noorbändide scenet kaema, ega sellest, et Monohord on lahe, ega isegi sellest mitte, et noorbändide kontserditel on üüratult humoorikas järel ja kaasmõju – ei, oli aeg tegudeks. Nädalaid ajasid nii sõber Rainer kui Magnus kaasa inimesi, kes ennast ohverdaks alaealiste rüppe ning kõik lubasid. Kuni oli aeg minekuks – samal päeval üritas sõber Rainer ühendust võtta kõigi lubanud sõpradega, kuid lõpes asi nii, et Viru keskuse ees kohtusid lahinguvalmina vaid sõbrad Magnus ja Rainer.
Et tuisk oli suur ja karud ja hundid pidasid jahti, võeti ette ühine raske teekond läbi asfaltdžungli, mis sisaldas ka viikingeid, Judas Priesti ja kohvimasinapead, mis kõik üritasid takistada sõpru nende teel. Aga vapra excaliburi kääripaari ning ka Jeesuse abil jõuti läbi popcornisaju suurepärase baari “Tanker” ukseni.
Uksel otsiti sõdalased läbi ja täägid ja piigid kästi eemaldada kõrvalkoopasse. Sad.
Sõdalased jõudsid hevimetallilahingusse täpselt eesti preachermetali eestkäija ja kostja Breakthrough ajaks. Pärast mõnd kappa mõdu tundus, et sõbrad on oma viisud häälestanud minoori ja tiivad ei kanna enam läbi põrgutule, mistõttu Riho vahel Andresega riidu läheb ja Margus ei saa hakkama kõige elementaarsete asjadega. Aga Iron Maiden (woo) ja Judas Priest (woo) aitavad läbi ka kõige lootusematumatest (jumala eest, see pole ju ometigi päris sõna) situatsioonidest kuid ka Jeesus seekord ei suutnud nende poiste soundi päästa.
Lootust oli siiski Priidikute saatkonnal väga vaja, sest Oi! Lits ei olnud väga hea jauramikooslus.
Veel rohkem aga vigastasid kõrvatrumme järgmised, mitte sugugi kahjuks, nimetud härrased. Aga taaskord olid abiks sõbrad Iron ja Judas. Humoorikate tulemustega.
Aga kliimaks tuli ära peaaegu kohe kui Monohord lavale astus. Vaevalt 15 aastaste prouade furoor saatis nagu minitsunami sangareid nii lavale kui lavalt maha. Kurjuse kandled ja äikesekellad olid väga veenvad, kuid sõjahüüded sobinuks paremini nutvate sõjast väljajäetute kõrvale. Emo. Ja emo tuleb Eesti noorsoost välja juurida, sest emo ei sobi sõtta ja lahingusse.
Ning juba kell 22.30 oli kogu lahing läbi ja vaprad sõdurid läksid koju. Magama, emo kaissu. Sest emo on tänapäeval igalpool – nutt tuleb nii koolis kui tööl, kodus kui tänaval.