Loits - Vere Kutse Kohustab

29-10-2004 | kirjutas: ivo


Kõik on vaiksem enne tormi. Kolmekordne sära puhub südamesse tunded, mida pole võimalik saada mujalt. Kontrollin, kas pide on korralikult all. Sätin end veelgi mugavamalt, et mitte õiget hetke maha magada. Õhk jääb seisma. Sellistel hetkedel tahaks olla veelgi parem, et oleks põhjust olla veelgi uhkem. Õhus on tunda tormieelset akustilist kõla. Lahing algab. Nii kaugele, kui võimalik näha, valgustab maapinda kuulipildjatuli, taevas särab signaalrakettidest. Korrapärane segadus. Peas kummitavad süntesaatorimeloodiad. Kuuletun automaatselt ülema käsklustele, tulistan kui tarvis. Hetkeks lööb kõik vaiksemaks, kuid vaid selleks, et veelgi vihasemalt jätkuda. Haavatuid viiakse minema. Ohh, kui vaid relv tõrkuma ei hakkaks. Edasi! Sosinad, karjed ja selged hüüded kostavad enesekindlalt üle lahingumüra. Uhke muusika uhketele inimestele. Eesti keel ja eesti meel ning kõik eripära, mis sellega kaasneb. Teen kaevikus salaja kükitades suitsu, mõtted kodul.

Sinu auks ma laulan...



Selline oleks võinud olla ka minu ajateenistuses olnud kaitselahingu kirjeldus, kuid see sobib minu arvates väga hästi Loitsu uue helikandja kirjelduseks. Rahvusliku uhkuse kandja Eesti muusikamaastikul on saanud valmis oma teise täispika albumiga, mis lisaks välimusele on ka sisult kunstiteos. Olemuselt on muusika jäänud siiski black metal'iks kuid kompott on tehtud märgatavalt maitsekamaks Loitsulikult põnevate lisanditega. Albumil kohtab huvitavaid vahekohti ja puhtaid võimsaid vokaale ning saund on pigem rock`n`roll kui tavapärane BM. "Vere Kutse Kohustab" on hea näide muusikaliste võimaluste ärakasutamisest ja edasiliikumisest - kinnisideelisus ja aegumine ei ole kindlasti märksõnad selle plaadi puhul.

Lüürikaline pool on traditsiooniliselt rahvuslik, kuid sel korral selgemalt Teise maailmasõja teemaline. Sõnad on kujundusega kooskõlas - sõdurilaulud, mis räägivad lahingutest ja sellest, milline on kodu. Erilist tähelepanu on veel väärt plaadi üldisest teemast kõrvale kalduv "Aeg Ärgata", milles on kriitiline hüüe olukorra tänapäeva ja tuleviku suunas, mis vastupidi plaadi üldisele uhkusele on pigem pettunud.

Meie võitluslipp sini-must-valge, aatekõrgusse näidaku teed!

Hoolimata tegijate enda vastuväidetest propaganda suhtes, ütleksin siiski, et käimasoleval infoajastul on Loits kui võitlusgrupp, kelle sõnad tõstavad au sisse mehed, kes võitlesid kodumaa vabaduse eest punaste vägede vastu. Preagugi aktuaalne "sammaste sõda" üritab keerutada üles tolmu, püüab maha vaikida vaprad teod, mida tegid metsavennad, soomepoisid ja mehed, kes leidsid, et kodu kaitsmiseks on hea võimalus võidelda saksa mundris. Seetõttu on pataljon Loits kasvõi tahtmatult osake käimasolevas infosõjas.

Loitsu albumid on erilise lisaväärtusega - Loits on ainuke Eesti bänd, mida kuulates tahaks olla parem inimene, sirgema seljaga. See paneb mõtlema headest asjadest, mis ehk muidu globaliseeruvas igapäevas ununeks. See on rahvuslik hüüd mäletamaks minevikku, tajumaks olevikku ja ehk muutmaks tulevikku.

Ivo Kiviorg
Ivo on olnud radaseitsme aegade algusest selle eestvedaja ja üks kirjutajatest. Aja jooksul teinud kaastööd pea kõikidesse kohalikesse päevalehtedesse ja hunnikusse ajakirjadesse ning olnud nõu ja jõuga abiks mitmete ürituste ja festivalide korraldamisel.

Vaata selle autori kõiki artikleid »

gnadenlose
28-10-2004
kell 15:00

Kõigepealt aitäh Ivole tindivalamise eest!

Ma lisan siia ühe oma nägemuse sellest albumist, aga see nägemus ei pretendeeri loomulikult muule, kui et jäädagi lihtsalt arvamuseks. See, et plaat hevisõpsidele meeldib, pole mingi ime ega üllatus. Et see plaat nii palju meedia tähelepanu pälvib, pole ka veider, vaata kust poolt tahad. Head meelt teevad need faktid loomulikult, aga mind isiklikult liigutab kõige rohkem albumi mõju lihtsale eesti inimesele. Ma pean silmas kõiki neid keskealisi ja vanemaid tädi Annisid ja onu Jürisid, keda millegipärast üha sagedamini pööbliks nimetatakse. Ja ma ei häbene öelda, et mu sümpaatia kuulub pigem sellele pööblile, kui urbanistlikele kööbakatele, kelle jaoks kunst tähendab kõike muud, kui elu põhiväärtuseid. Sestap on "VKK" osade inimeste jaoks piltlikult öeldes sama väärtusega, nagu sügaval nõuka-ajal salaja heisatud sinimustvalge lipp. Pööbel selles tähenduses pole midagi halvustavat; need on inimesed, kelle jaoks elu pole just palju kommi raatsinud varuda ning kelle elu tipphetk on oma rahvuskaaslase olümpiavõit või kasvõi see sama Loitsu album oma puhtast hingebalsamist kokku keedetud värssidega. Kui ka elu sind marutõbise krantsina pureb, ei saa keegi su kuuluvustunnet ära võtta. Ja käesoleval hetkel on selleks Rahvuslik Uhkus.

kessu
28-10-2004
kell 15:46

ilus jutt! n

jeesusbaskin
28-10-2004
kell 16:19

Uus plaat on tõesti tase! Sellised bände muidugi võiks siin rohkem olla, kes patriootlikku joont ajavad.Aga olen kindel, et Loits on palli veerema pannud ja innustanud jälle noori oma rahvust au sees hoidma. Loits ütleb, et patriotism ei ole rassism ja fašism, nagu see on juba üsna tavaline mitmetes EU maades, sealhulgas ka juba eestis, vaadates tagasi Lihula sündmustele. ( Näit rootsis võidakse sind juba puhtalt hümni laulmise eest rassistiks pidada ) Loits tuletab meelde, et patriotism on hoopis midagi ilusat, midagi sellist, mis oli au sees ja mis nüüd meilt tahetakse vägisi ära kiskuda. Mälestused meie esiisade vabadusvõitlusest, kodumaa armastus, traditsioonid, meie kultuur ja perekond. Sellist plaati oli ammu siin vaja, nüüd siis on see saanud teoks. Kergitan kübarat tegijate ees!

draam
28-10-2004
kell 17:13

n

kajre
28-10-2004
kell 17:15

ivole n

Madu
28-10-2004
kell 17:19

Kõigepealt ivo jutust.
"Loits on ainuke bänd, mida kuulates tahaks olla parem inimene, sirgema seljaga."
mh...
kas tõesti ainuke?
sel juhul on olukord ikka väga nukker ju...
a infosõja koht on minu meelest väga kümnesse. n

a nüüd Loitsust. kaugeltki mitte mu lemmikküpsis. ei ideeliselt ega muusikaliselt. ma ei usu patriotismi, kuuluvustundesse ega rahvuslikku uhkusesse. eriti ei usu ma rahvuslikku uhkusesse eestlase (kui niisuguse n ) puhul. mind ei eruta rahvuskaaslase olümpiavõit ja institutsioon nimega 'perekond' on minu silmis oma margi täiega täis teinud. see institutsioon paraku nimelt ei tööta enam tänapäevases globaliseerunud ühiskonnas. ma näen ümberringi liiga palju inimesi, kes on ummikus just nimelt nedesamade "elu põhiväärtuste" pärast.
võibolla olen ma lihtsalt 'urbanistlik kööbakas'?
ei välista.
aga mulle meeldib sitaks, et keegi ajab oma rida nii stiilipuhtalt. mulle meeldib, et Loits endale kindlaks jääb, enda eest seisab ja end tõelise võitlejana läbi surub. ja selle eest respekt. ning mulle meeldib kohutavalt plaadiraamatu kujundus. vägagi ehe. minu viis pluss tuleb selle eest ikka ära küll.
nii et sitkust ja jõudu!
n

Madu
28-10-2004
kell 17:22

ah jah. seda kah, et Loitsu muusika taga on tugev ja läbimõeldud idee. Loitsul on taust. ei ole nii, et davai, mehed, teeme bändi, äkki saab naisi kah. ja see on lahe. n

kajre
28-10-2004
kell 17:25

aga naisi saab ka n , ät liist mi n

ivo
28-10-2004
kell 17:28

kas tõesti ainuke?

Nojah, tegelt oli see mõeldud "Eestis ainuke". Parandan ära.

Madu
28-10-2004
kell 17:28

noh, siis on see lihtsalt boonus. n

Madu
28-10-2004
kell 17:29

et see naiste värk siis. et boonus.

ja no minu meelest on ikka Eestis kah rohkem bände, mida kuulates tahaks sirgema seljaga ja parem inimene olla.

kajre
28-10-2004
kell 17:30

või siis mitte n

ivo
28-10-2004
kell 17:31

minumeelest mitte. põhiemotsioon ja rõhuasetus on teistel siiski teistsugune imho.

kas võiksid näiteid tuua, ma võibolla hetkel olen "blinded".

kajre
28-10-2004
kell 17:31

et see naiste värk siis. et boonus.

või siis mitte n

Madu
28-10-2004
kell 17:43

@ivo
teistsugune, seda jah.
aga selga sirgu ajada ja parem inimene olla saab ju ka väljaspool kaevikuid.
Metsatöll näiteks paneb ikka natuke mõtlema, kas visata koni rabasse või mitte, kuigi nad seda ehk omaette eesmärgiks ei pea.
Sõpruse Puiestee näiteks paneb enda sisse vaatama ja "omade" inimeste peale mõtlema ning kehutab 'parem inimene' olema. mind vähemalt.
Eriti Kurva Muusika Ansambel sunnib kah endasse vaatama, aga pisut teises võtmes, tekitades alguses kerge piinlikkustunde ning seejärel tekib selja sirguajamise efekt ikka küll.

Dunkelheit
28-10-2004
kell 17:53

Esiteks, väga hea artikkel on ja ma arvan, et Ivo on millelegi olulisele pihta saanud, eriti mis emotsionaalsesse külge puutub.

Teiseks, kellele on see sõnum mõeldud? Ma arvan, et mitte ainult eestlastele. Rahvuslus on igati globaalse tähendusega ideoloogia, kuigi meid on läbi aegade püütud näidata isolatsionistide ja šovinistidena. Kui rahvuslastel õnnestub sellele mõtteviisile vastu astuda ja esile tuua oma tõeline eesmärk - keelte ja kultuuride mitmekesisuse ning kõikide rahvuste enesemääramisõiguse kaitse - oleme astunud juba suure sammu edasi. Kuigi need põhimõtted ise on igas võimalikus deklaratsioonis kirjas rakendatakse neid tänapäeva maailmas äärmise valikulisuse ja erapoolikusega. Meie põhivaenlased on seega 1. maailma juhtide silmakirjalikkus ja 2. rahva ükskõiksus, milleta silmakirjalikkus poleks võimalik. Loits on jällegi teinud midagi, mille tulemusena inimeste ükskõiksus siin Eestis ehk natuke väheneb. Kergitaksin samuti kübarat, kui mul kübar oleks. :)

Kõik riigid rahvusriikideks!

Tänan

HaraldHaak
28-10-2004
kell 18:08

"VKK" on totaalne sõda ükskõiksuse vastu.
See plaat lihtsalt ei saa külmaks jätta – kas armastad või vihkad, aga tunnete leigus ei tule kõne alla.

Ja Maduga 100% nõus, et õnneks on selliseid bände Eestis siiski veel.

HH [ootab äärmise põnevusega uut Töllu, et see siis VKK kõrvale kohustuslike plaatide riiulisse panna]

slip
28-10-2004
kell 18:58

Ei hakka siin midagi tarka ajama!
Hea jutt!

North
28-10-2004
kell 19:23

Hea jutt Ivo poolt!
Proovisin ise ka mingi arvustuse koostada, aga peale teiste omi lugedes jäi minu oma kuidagi lahjaks ja igavaks. n

kajre
28-10-2004
kell 19:26

n

N.
28-10-2004
kell 22:15

Algus on v. hea. Kaasahaarav. Loob ilusa pildi.
Hiljem vajub natuke ära, kuid viimane lause lisab toreda punkti. Ilus.

atso
29-10-2004
kell 00:11

@ ivo. n

Lizzy
29-10-2004
kell 05:20

mina kyll seda rahvuslikkust ei kiidaks no ma olen ju kommu ka...ning igasugune mineviku teema on ikka mineviku teema...parem unustada ja mitte mõelda mida vanaisad seal lahingul tegid.Ok, ma vist peksan segast nyyd...aga iseenesest artikkel on väga haarav ja ivo on nagu ta on - teemas...siis see tundub ikka väga sydamest..mis on kõige olulisem! n

annika
29-10-2004
kell 08:51

"VKK" on totaalne sõda ükskõiksuse vastu.
See plaat lihtsalt ei saa külmaks jätta – kas armastad või vihkad, aga tunnete leigus ei tule kõne alla.

Ja Maduga 100% nõus, et õnneks on selliseid bände Eestis siiski veel.

HH [ootab äärmise põnevusega uut Töllu, et see siis VKK kõrvale kohustuslike plaatide riiulisse panna]


Täpselt nii. Haraldi kolme väitega 100% nõus.

Ja Ivole n

Lembetu
29-10-2004
kell 09:35

Tänud Ivo. Väga õigesse auku arvustus! Samuti oli meeliülendav lugeda gnadenlose ja jeesusbaskini kommentaare.

"institutsioon nimega 'perekond' on minu silmis oma margi täiega täis teinud. see institutsioon paraku nimelt ei tööta enam"

Sügav kaastunne Madu. Minu tutvusringkonnas on purunenud pered pigem harv erand kui reegel. Tugev pere on üks ilusamaid asju siin ilmas. Ilma selleta kaotab sõna kodu oma mõtte ja kui pole kohta, kus tunda ennast koduselt hakkavad ka kõik teised probleemid...

FK
29-10-2004
kell 11:51

"Tugev pere on üks ilusamaid asju siin ilmas."
Jah, ega reklaamitootjad ilmaasjata pidevalt ekspluateeri stseene, kus issi-emme ja nende kaks koma neli last tobeõnnelike nägudega midagi söövad, midagi joovad, mingit uut toodet kasutavad või uue Arieliga pestud lumivalgetes riietes rohelisel murul kepslevad....

Oleneb muidugi sellest, kuidas tugevat perekonda defineerida. Kui sellist kooselu, mis kaua püsib ja lahutusega ei lõpe? Mina ei näe midagi eriti ilusat selles, kui lihtsalt nürist harjumusest või siis majanduslikel põhjustel aastakümneid koos elatakse, ehkki teineteisest enam isegi ei hoolita.
Kujutage endale ette vanapaari (muuseas, see pole väljamõeldud näide), kes on üle viiekümne aasta koos elanud ja kolm last üles kasvatanud, aga kes sageli ei suuda isegi kõrvaliste inimeste ees varjata, et nad on aastatega teineteist vihkama hakanud. Mäletan, kuidas papi kord hommikul oma pikkades aluspükstes kemmergu pole koperdas, ennast kubemepiirkonnast sügades ja röginal kurku puhtaks köhides ja kuidas tema teinepool teda põlglikult pilguga jälgis. Siis pöördus vanamemm minu poole, laiutas käsi ning kurtis: "Ja ära ka ei sure!"
No mis seal enam ilusat oli? Kas on siis mõtet hambad ristis kodu mängida ja mitte lahku minna, sest perekond on püha ja peab iga hinna eest püsima jääma?

FK
29-10-2004
kell 12:00

P.S. Mis artikli teemasse puutub, siis Madu ütles minu eest juba kõik eespool ära (28.10 kell 17.19), nii et mul polegi enam midagi lisada, peale selle, et muusikaliselt kuuluks Loits küll minu "lemmikküpsiste" hulka.

gnadenlose
29-10-2004
kell 12:11

@FK: Targutame, mis? Nii võibki jääda igasugu näiteid tooma, ka normaalsest (et mitte öelda ilusast) pereelust. Madu on parandamatu oma isiklike tragöödiatega, mida talle üha jälle meeldib kogu maailmale laiendada. Keda see kotib? Point on selles, et unistus ja püüdlus sureb viimasena.

Küsiks siis nii: kas tänapäevases moodsas ja globaliseeruvas maailmas peavadki töötama ainult väljapakutud küünilised elumudelid? Ei või jah?

annika
29-10-2004
kell 12:24

neis inimestes, kes perekonda kui "iganenud ja vanamoodsasse" institutsiooni ei usu, peegeldub piiratud arusaam perekonnast. minu jaoks moodustuvad perekonna ka üksik vanainime oma pisikese bolonkaga. ei saa ju ometi eitada, et perekond ongi elu alus. ei saa ju ometi eitada, et iga inimene vajab perekonda ja kodu. ja kodu ja lähedasi tuleb hoida, kaitsta ja armastada.

Nygma
29-10-2004
kell 12:25

"Sügav kaastunne Madu. Minu tutvusringkonnas on purunenud pered pigem harv erand kui reegel. Tugev pere on üks ilusamaid asju siin ilmas. Ilma selleta kaotab sõna kodu oma mõtte ja kui pole kohta, kus tunda ennast koduselt hakkavad ka kõik teised probleemid..."

probleemid algavad inimvajadusest omada lähedasi ja sugu jätkata. ja selle instinkti loomulikul teel mitte väljaelamise vajaduses tekib frustratsioon ja sellest probleemid.. kui aga teadvustada endale probleemi sisu, siis, ei halva see kodanlik etaloon isiklikku healu.
"on valida üksinduse ja labasuse vahel" - Arthur Schopenhauer.

Nygma
29-10-2004
kell 12:30

aga Loits kui ansambel + "teema" (olgu sis mis iganes suunitlusega) - respekt!

FK
29-10-2004
kell 13:08

@gnadelose
Ei, ei pea töötama a i n u l t "küünilised elumudelid", aga ühte ja ainukest (traditsioonilist) peremudelit ei pea ka kõigile vägisi peale suruma, a´la "iga naise püha kohus on sünnitada riigile vähemalt kolm töölist-maksumaksjat" (või sõdurit või keda iganes). Igaühele oma.
Unistused ja püüdlused tohivad ometi erinevad olla?

Madu
29-10-2004
kell 13:55

@annika
sa oled romantik. n

gnadenlose: Madu on parandamatu oma isiklike tragöödiatega, mida talle üha jälle meeldib kogu maailmale laiendada.

sama hästi võin mina öelda: "gnadenlose on parandamatu oma isikliku õnnega, mida talle üha jälle meeldib kogu maailmale laiendada." aga ma ei ütle. n

ei, gnadenlose, ma ei räägi sugugi oma "isiklikust tragöödiast" (millest sina, muuseas, midagi ei tea või vähemalt teada ei tohiks, sest sinuga ma oma isiklikest asjust küll poolt sõnagi rääkinud ei ole, eks ole), vaid just nimelt sellest, mis üldiselt toimub. harmooniline perekond on pigem siiski erandlik haruldus. imetlusväärne, seda küll. ja ma ei ütlegi, et lausa võimatu. kindlasti on neid, kellel on vedanud nii vanavanemate, vanemate, kaaslase, laste kui ka lastelastega. ja mul on nende pärast hea meel. küll aga ei ole mul hea meel nende pärast, kellel pealtnäha on kõik ok, aga see pealtnäha ok põhineb mitte armastusel ja lugupidamisel, vaid harjumusel, kohustusel, hirmul, mugavusel, mannonal jne.

Küsiks siis nii: kas tänapäevases moodsas ja globaliseeruvas maailmas peavadki töötama ainult väljapakutud küünilised elumudelid? Ei või jah?

sellele küsimusele ei saa vastata ei või jah.

minu meelest on perekond ühiskonna poolt pealesurutud mudel. sest ühiskonnal on niimoodi mugavam. ning see mudel töötab (ma ei ütle, et ilmtingimata hästi) niikaua, kuni inimesed alluvad sõnakuulelikult mingitele reeglitele (näiteks kristlusest tuntud kümme käsku jms.). et nii peab ja teisiti ei tohi. ühiskondlikud moraalinormid. kirjutatud ja kirjutamata normid.
perekond on väga kahe otsaga asi. kui veab, on see jah toetus ja armastus ja kindlustunne. kui ei vea, on see üks otsatu põrgu. ning tihtipeale on need kaks omavahel ka väga põimunud. põrgulik turvatunne. n
ma siiski tooks ühe illustreeriva ja väga elulise näite neist lõputute näidete jadadest:
mida arvata näiteks perekonnast, kus pereisa kenasti oma pere ära toidab ja katab, igal riiklikul tähtpäeval lipu kenasti vardasse veab, koos naabrimehega kangete eesti meeste mälestuseks paar pitsi või natuke rohkem viina võtab, kuraasi kasvades endale rusikaga vastu rinda taguma hakkab ja seletab, et tema on õige eestlane ning kui veel pits viina alla läheb ja naine õigel ajal süldikaussi keldrist lauale tassida ei jõua, naise vaeseomaks peksab??? ning naisel pole ka kuhugi pageda, sest lapsed tahavad toitmist, katmist ja koolitamist, ning ilma pereisa sissetulekuta ta toime ei tuleks.

pigem olen ma ühte meelt Nygma ja Schopenhaueriga.

kessu
29-10-2004
kell 14:02

TOHOH...no kas ma olen mingi naiivitar või(oma kõrge vanusega;)) ), aga ma tahaks kyll edaspidi veel lapsi saada ja kui veab, perekonda ka :PP. ja kui ma loen siit et,"perekond' on minu silmis oma margi täiega täis teinud. see institutsioon paraku nimelt ei tööta enam tänapäevases globaliseerunud ühiskonnas. ma näen ümberringi liiga palju inimesi, kes on ummikus just nimelt nedesamade "elu põhiväärtuste" pärast." ja "on valida üksinduse ja labasuse vahel" , siis OI!
no endalgi on olnud halvastiläinud pereelu, aga siiski võin öelda et üksi ei ole hea olla.Ja kui sa saad olla koos armastatud inimesega, no sry, mis seal labast on?
mingi periood peab inimene elus olema ka üksinda, et endas selgusele jõuda ja kasvõi noh, noor olema ja pidutsema jne:).Kahju, kui kellegil see periood kõrge vanuseni kestab.Kui inimesed on elu põhiväärtuste pärast ummikus, siis on juba alguses midagi valesti tehtud, ei tasu süüdistada põhiväärtusi.Peale selle, on ka need väärtused perekeskselt paindlikud. Keegi ei ela, perekonnaõpetuse õpik näpu vahel. Kui inimeste väärtused ei ühti, -vägisi ei sunni keegi koos elama. Siis on järelikult kusagil keegi teine, kes sulle paremini sobib. Loomulikult, hea! kooselu nimel peab pingutama, kes seda teha ei suuda ja taha, sel pole mõtet kaevelda:)
sry,for offtoopik! n

gnadenlose
29-10-2004
kell 14:11

Oh Madu- Madu;) Kas ma siis olen kuskil eespool rääkinud, et ükskõik milline perekond on Ok? Ma räägin täpselt samamoodi ideaalist, aatekõrgustest, kui soovid. Mu arust on ikkagi alatu tuua perekonnast rääkides aina neid lollakaimaid näiteid vägivallast jne. Mina näiteks ei suhtu asjadesse nii, et ma esimesena eeldan neist kõike negatiivset ja alles seejärel möönan, et "jah, aga vahest harva võib kõik ka hästi olla". Ka perekonnast rääkides näen mina ennekõike üksteisest hoolivaid inimesi, kelle elu EI SAAGI 100% kuldne olla. Ükski inimene pole ju ka lõpuni ingel. Aga kas siis näiteks vanapaar, kes mõnedes asjades teinekord eri meelt on, tuleks siis lugeda nurjunud perekonnaks, nagu need sinu poolt toodud näited? Anna andeks, aga kui sa sama joont jätkad, on see natuke patoloogiline;)

Madu
29-10-2004
kell 14:13

kessu, ma rääkisingi, et minu silmis, eks ole.
mitte sinu silmis.
mina lihtsalt usun rohkem egoismi ja individuaalsusesse, kui teineteisemõistmisesse ja rahvuslusse. ja kui ma oma tõekspidamisi "jutlustan", siis pole see mitte kaeblus, vaid lihtsalt oma arvamuse avaldamine.

Madu
29-10-2004
kell 14:16

@gnadenlose
ei, ma ei arva, et vanapaar, kes mõnedes asjades teinekord eri meelt on, tuleks lugeda nurjunud perekonnaks. kui nad selle eriarvamusega toime tulevad ja teineteist maapõhja ei materda ning ise rahul on, siis on sisuliselt ju siiski kõik korras.

Madu
29-10-2004
kell 14:19

aga see, miks ma põhimõtteliselt enam perekonna toimimisse just tänapäevases globaliseerunud maailmas ei usu, on tingitud sellest, et igasugused umbelahedad inimesed on liiga kättesaadavad. valikuvõimalused on liiga avarad. järelikult on suurem ka oht avastada, et kurat, vist sai ikka valesti valitud. ja inimene teatavasti on ju nõrk ja oma ihade ohver... n

Madu
29-10-2004
kell 14:37

ja tegelikult oleks te võinud märgata ka seda kohta, kus ma teile komplimente tegin, eks ole. mitte hakata igisema minu isikliku traagika üle (millest, ma rõhutan veelkord, te tegelikult sittagi ei tea) ja mulle patoloogiadiagnoose panema. n

kessu
29-10-2004
kell 14:56

madu:tunnistan, et olen romantik n , kuid: kas sa kogu oma südamepõhjast võid töelda, et näiteks ära armudes ei mõtle sa 1st tunnist kaugemale,kuna oled endale selgeks teinud, et oled egoist ja individualist?
ja et "perekond on pullshit" vms?

Lembetu
29-10-2004
kell 15:01

Madu: sinu komplimente märgati. ära selle pärast muretse n

Madu
29-10-2004
kell 15:36

@kessu
muidugi mõtlen ma ühest tunnist kaugemale. mul on sellepärast (kunagi kauges minevikus, kui ma veel oor ja ilus olin n ) mitu suhet päevapealt otsa saand, et ma olen kategooriliselt keeldunud naiseks minemast, sest ma olen täpselt teadnud, et see oleks mingi kolme kuu küsimus olnud täiesti nugade peale minna. ma olen tegelikult ilge egoist, türann ja intrigant ju. n

@Lembetu
muretsen küll, kui mind diagnoosima hakatakse. n
mul on profiiliski kirjas: "mina olen kõigiga rahul, kes minuga rahul on." ja nii ongi.
a pruugib vaid kellelgi rahulolematust üles näidata... n

Madu
29-10-2004
kell 15:38

krt. no tõesti tore näpukas... n
et siis mitte 'oor' (millest hea tahtmise korral võib igast sõnu välja lugeda, näiteks 'hoor'), vaid 'noor'... või noh... mis iganes. n

kajre
29-10-2004
kell 15:43

n

eret
29-10-2004
kell 16:31

Aga huvitav milline institutsioon siis perekonda asendada võiks? Üksindus? Ma kardan, et see millegipärast eriti ei toimiks.
Ja perekond kipub olema pigem väga laialivalguv mõiste tänapäeval. Nt mingi kommuun, mees ja naine(lastega või ilma), naine ja naine, isa lapsega vms. Vahet pole ju. Lihtsalt point on selles, et mingil hetkel ei taha inimene enam üksinda olla. Ja kui tal pole varem õnnestunud seda kuidagi kompenseerida millegagi või endale mingit ideaalset varianti leida siis võib ta lihtsalt ükspäev otsustada et davai "oleks nagu aeg juba". Ja abiellub enam-vähem mingi sobiva kandidaadiga. Thats life huh?!
n
Aga teemasse: Loits rokib igatpidi! n

FK
29-10-2004
kell 16:58

"Muretsen küll, kui mind diagnoosima hakatakse." n

@Madu: Noh, minul läks siis isegi hästi - sina said patoloogiadiagnoosi, mina olen lihtsalt targutaja...
Ühesõnaga, kõigil, kes gnadenlosega koos "aatekõrgustes" ei hõlju, on midagi viga! (Sellest ei piisa, et Loits on minu meelest muusikaliselt n ; ka ideeliselt peaksin küsimusi esitamata nendega kõiges nõus olema, või muidu pole õige eestlane?)

kessu
29-10-2004
kell 17:02

FK:sa ei esitand ühtegi küsimust ju?

FK
29-10-2004
kell 17:15

Võib-olla ma siis ei olegi õige eestlane, aga "urbanistlik kööbakas" ka mitte. (vt. gnadenlose, 28.10 kell 15.00) Olen kogu oma elu maal elanud ja linna ei koliks mingi hinna eest. Ehkki leiba teenin kirjatööga, olen oma elu jooksul piisavalt kartuleid võtnud ja peedivagusid kõblanud, hobuse ja loorehaga heina kaarutanud, heinakoormaid teinud, vankriga sõnnikut vedanud, silo kvaliteeti kontrollinud, kuivatis vilja kühveldanud ja tera kvaliteeti hamba all proovinud. Oskan hobust rakendada ja lehmagi lüpsta; olen nii vasikaid kui varssu ilmale aidanud.
Mind huvitaks tegelikult, kui maalähedane gnadenlose ise on? Kas ta teab, millest räägib? Või on tal maaelust selline idealiseeritud ettekujutus, kus tubli taluperemees imetleb kuldkollast voogavat viljapõldu, pöidlad püksirihma vahel ning täidlane, malbe taluperenaine võtab ahjust sooja leiba ja silitab puhtatõuliste (heledapäiste ja sinisilmsete) lapsukeste päid?

FK
29-10-2004
kell 17:19

@kessu - seepool mõned esitasin :)
Ja tegelikult ju praegu esitasin ka.

FK
29-10-2004
kell 17:21

Vabandust, e e s pool, mitte "seepool"! ( Esitasin küsimuse nn. pereväärtuste kohta, mille peale sain teada, et olen targutaja. :) )

kessu
29-10-2004
kell 17:30

no sinu mõlemad väited (arielitarvitajad ja täikube-vanamees) OLID ju äärmuslikud ja küünilised! n
et räägiks nagu päriselust,kus on NORMAALSEID perekondi küll ja küll.
saan aru,et sa ei tunne ilmselt seda seltskonda, muidu sa vist nii ei vahutaks n

FK
29-10-2004
kell 17:47

Küünilisevõitu võib-olla jah, selles on sul õigus. Oma perekonnaelu üle ma tegelikult ei kurda, küll aga olen elus tunduvalt rohkem näinud neid, kel pole nii vedanud; sealt ka künism.

FK
29-10-2004
kell 17:56

P.S. Aga "arielitarvitajad" ongi ju see NORMAALNE peremudel, mida püütakse kõigile pähe määrida, või kuidas?
(OK, enough of that)

Lembetu
29-10-2004
kell 18:18

FK: Miks sa kahtled gnadenlose maa läheduses? Ma olen 99% kindel, et sa oled mingil ajahetkel seda romaani lugenud, mis rääkis sellest kuidas mina ja gnadenlose talu pidasid! n

FK
29-10-2004
kell 18:31

Muidugi! Kuidas ma võisin selle unustada! (Väga rumal minust.) Romaan oli lihtsalt n n ! Selle koopia on mul siiamaani alles.
Nüüd tuleb meelde küll, kuidas romaanis näiteks kartul maha pandi (ja siis kohe ka üles võeti ). Muid toredaid väsitavate talutööde kirjeldusi oli ka, nii et tõesti minu viga, et gnadenlose maaläheduse kahtlesin. n

kajre
29-10-2004
kell 19:55

n

draam
30-10-2004
kell 19:52

http://www.loits.org/img/vkk/8.jpg n

Lembetu
01-11-2004
kell 10:24

Et siis väike tagasivaade:
http://www.rada7.ee/?s=f&k=8&id=2613

FK
01-11-2004
kell 11:16

n
n n n

ivo
01-11-2004
kell 11:24

a ja mingi päris vana intervjuu, see kuupäev seal on kaheldava väärtusega: http://www.rada7.ee/?id=9

gnadenlose
01-11-2004
kell 13:52

@Madu: hindan nimelt ausust minagi, aga miski ei pane mind heldima tõekspidamiste peale, mis minu omadele risti vastu käivad;)

@FK: "Vaat kuis rõemustab keik see ilm! Isegi meie kiriärg oli omiku nenna rõemus, et lõi poisile taras sarved perse!";)

Meie isa, kes sa elad Tallinnas ja kes sa valitsed meid Toompealt! Sinu päralt on riik ja riigi rahakott, aga mitte igavesti!

Madu
01-11-2004
kell 14:27

oeh.
@gnadenlose
ma ei arvagi, et sa minu tõekspidamiste peale heldima peaksid. probleem on hoopis muus - ma ei ole juhtumisi põrmugi vaimustuses sellest, et sa...
1. ... tead minust paremini minu "isiklikke tragöödiaid",
2. ... sildistad minu tõekspidamised patoloogilisteks.

ma ei rünnanud sinu tõekspidamisi. ma lihtsalt selgitasin, miks nad mulle ei sobi. ma ei rünnanud ka sind ennast. vastupidi - ma tunnustasin, et sa oma tõekspidamistele kindlaks jääd ja neile tausta ehitad. seda hoolimata sellest, et sinu tõekspidamised ei kattu minu tõekspidamistega. ja isegi hoolimata sellest, et Loitsu seltskonda sattudes alatasa tunnen, kuidas mu 1/8 mustlase(ehk n-ö ebapuhast)verd mu sisemuses keema läheb.

maailm püsib, muuseas, mitmekesisusel. n

aksel
01-11-2004
kell 14:33

Natuke provotseeriv küsimus minu poolt: mis on rahvus? Palun selget, teaduslikku vastust!

FK
01-11-2004
kell 14:56

Oot-oot, gnandenlose, ega sa nüüd ometi ka sellest ei solvunud, et sinu lühiromaan ( n ) minu meelest pööraselt naljakas oli? (Samamoodi, nagu sa solvuksid, kui Loitsu kontserdil neeger näppu viskaks?)
Man darf sich doch freuen, oder...?

gnadenlose
01-11-2004
kell 14:58

Jaa, aksel, poleks midagi nii alatut sinult oodanud! Ausalt öeldes polegi iial rahvuse definitsioonide vastu huvi tundnud... Kui ma ise peaksin nüüd ebateaduslikult väljenduma, siis võiks lihtsustatult öelda, et eesti rahvusest inimene on see, kelle ema ja isa on eestlased:) Aga tegelikult ma pean rahvuseks ühte keelt kõnelevaid ja ühtsete kultuuriliste väärtushinnangutega inimesi. See jutt võib muidugi nüüd välja kutsuda reaktsioone a la "no mina laulupidu ja rukkileiba ei salli, järelikult ma pole siis eestlane":) Mõni tudeng võiks siia kopipeistida mingi etnograafiat puudutava mõttetera? Päris ausalt öeldes on rahvuslik kuuluvus vist enamjaolt mingi emapiimaga sisse imetud värk... või ka mitte, kui mõelda, et imikust saadik huntide seas elades peab "inimene" end ise ka hundiks. Tunnetuslikkust ja kokkuleppelisust ei maksaks ka vist päriselt kõrvale heita?

gnadenlose
01-11-2004
kell 15:05

FK, sa oled rassist! Suure afro-eestlaste sõbrana ei oska ma su võrdlusi kuidagi muude sõnadega kommenteerida. Ja su saksakeelne mula on kohatu, eriti kui mõelda, et sakslased kaotasid ka II Maailmasõjas!

Aga tegelikult ma pole millegi peale siinsetes komentaarides solvunud. No trouble can trouble the troublemaker;)

Lembetu
01-11-2004
kell 15:25

FK: Peale kontserdit Rotterdami klubis "Baroeg" oli esimene, kes mulle lavalt alla tulles tunnustavalt käe pihku surus mustanahaline hevi fänn. Ma ei näinud peale seda gnadenlose näos solvumise märke, vaid muiet...

aksel
01-11-2004
kell 17:08

Gnadenlose, ma ei mõelnud seda alatult, vaid tõsiselt. St et mind päris huvitab, kas ja kui palju teil ENDA jaoks on asjad selgeks mõeldud enne kui neid teistele promoma minna?:)

OK, see selleks.

Nõustun Maduga, et ma ei usu rassi- ega rahvusteooriasse aastal 2004. Ma OLEN uhke selle üle, et ma olen eestlane, aga samas ma ei tea, KES ma olen.

Kui paljud teist siin võivad ütleme kümnenda põlveni tagasi väita, et nendes on AINULT eesti veri???

Või teistpidi küsides - kas rahvuslus on mingi loomulik ja looduslik asi või inimeste tekitatud teoreetiline konstruktsioon? Rahvusriigid teatavasti hakkasid tekkima umbes peale valgustusaega, koos kodalnuse tekkimisega. Täna või eile just kuskilt lugesin ja jõudsin isegi samale järeldusele, et ega Eesti rahvusriiki ju eestlased välja mõelnud. Ikka saksad, kes sitase persega matsirahva vabast tahtest õpetada ja koolitada võtsid. Enne oli talumehel ju 2 mõtet - süüa ja keppida. Peale koolitarkust tuli kolmas mõte - oma riik!

Ma ei taha siin öelda, et "rahvust" pole olemas või see on jama vms, aga PLIIS (ilus eestikeelne sõna;)) seltsimehed, paduumajem enne oma things selgeks siin globaliseeruvas maailmas ehk siis hoidkem kodu korras:) Olen kodu fänn!!!

Vaidleme!

aksel
01-11-2004
kell 17:21

Veel natuke auramist...

Eriti hästi illustreeribki ju Lempsi enda näide hevifännist neegrist kuskil Rotterdamis.

Minu arust on suhted inimeste vahel, mitte rahvuste vahel. Rahvusluse aspekt tuuakse sisse siis, kui EI taheta sarnaneda teistega (kuigi kõik oleme inimesed, sööme, joome). Kui on vaja sitasti öelda kellegi kohta, siis tuleb öelda, et ta on teised rahvusest (MINA ju NENDE hulka ei kuulu) ja et ta on täielik pask automaatselt selle tõttu.
SEDA ENAM et sünnid ju sellena, kellena sünnid. Kui mõni lugupeetud kodanik oleks sündinud homoseksuaalse juudi või Ubuntu neegrina, mis vestlus siis toimuks siin?

Kas meil on jõudu leppida asjadega, mida me muuta ei saa? Võiks olla.

gnadenlose
01-11-2004
kell 17:39

Eks ma selliseid vastuseid ootasingi;)

Võib-olla peaks seda definitsiooni küsima siis igalt eestlaselt? Et miks sa ennast eestlaseks pead? Või, kui nüüd jämedaks minna, miks me arvame, et me inimesed oleme? Ma vihkan üle kõige sedasorti pläägutusi, aga pean ikkagi nentima, et selliselt küsimusi esitades jõuame me täpselt sinna kuhu alati: kõik on kokkuleppe küsimus. Samas ma tahaks kohe jälle küsida, miks kõik maailma inimesed ei kõnele ühte keelt (ok, kasvõi dialekte) või miks me kõik- eeldusel, et põlvneme kõik samast millimallikast- pole ühte nägu või vähemalt sama nbahavärviga? Ma tõesti ei oska Aksli küsimusele vastata ja ma pole neil teemadel ka eriti vaidlemisaldis (v.a. juhul, kui siin eestlaseid materdama ei hakata;))), aga ma julgen oletada, et rahvusega on siiski umbes sama lugu, nagu suguvõsa või kitsamalt vaadates perekonnaga: küllap ikka on igal rahvusel oma esivanemad, mis vaatamata igasugu crossbreedingutele ja rahvasterändamistele neile ainuomased on.

Olen nõus ka selle sakste-matsirahva teooriaga, ma pole kunagi muud arvanudki (eriti kui mõelda, et siis, kui Roomas ehitati marmorist paleesid, elati siin koobastes), aga samal ajal meeldib mulle vaadelda rahvust ikkagi millegi romantilisena. Et ei ole kõik ainult poliitilistes ja sotsiaalsetes otsustes kinni, vaid on ka mingisugune seesmine säde. Nagu Gaya, või kui soovid, siis piibellikumalt väljendudes Jumalik tahe. Ja põlvest-põlve edasi antava verega on ilmselt nii, et mõned tänased eestlased olid veel 500 aasta eest hoopis näiteks pilusilmsed siberi koerasööjad (vastupidi ka!) ning oi kui palju on neid, kes vast alles esimest-teist põlve eesti verd soontes loksutavad (osad peavad seda uhkuseasjaks, teised võib-olla häbenevad...).

Veel üks eripära (või ma ei tea mis): ma olen globaliseeruva maailma teadmiseks võtnud, aga ma olen selle vastu. Ehk ma ei väida, et mingit siukest protsessi pole olemas, aga ma ei salli seda. Ma arvan, et neil, kes armastavad selliseid teemasid globaliseerumisega argumenteerida, võib täitsa vabalt igasugusest kodu- või sõpruskonnavälisest kuuluvusest pohui olla (kaunis eesti keel;)). Mina ei arva, et rahvusriikide aeg oleks läbi, vähemalt ma ei saa aru, miks meile sadistliku irvitusega seda üha sisse süstitakse. Vat nõnda; sööge saia, sööge liha, peame üksteise peale viha;)

gnadenlose
01-11-2004
kell 18:08

Rahvusluse aspekt tuuakse sisse siis, kui EI taheta sarnaneda teistega (kuigi kõik oleme inimesed, sööme, joome). Kui on vaja sitasti öelda kellegi kohta, siis tuleb öelda, et ta on teised rahvusest (MINA ju NENDE hulka ei kuulu) ja et ta on täielik pask automaatselt selle tõttu.
SEDA ENAM et sünnid ju sellena, kellena sünnid. Kui mõni lugupeetud kodanik oleks sündinud homoseksuaalse juudi või Ubuntu neegrina, mis vestlus siis toimuks siin?

Kas meil on jõudu leppida asjadega, mida me muuta ei saa? Võiks olla.


Nüüd vist kukkus su mask eest või tuli see jutt sul meeltesegaduses;) Mu meelest on see suht nõme, et inimesed, kes muidu on ülitolerantsed ja õigustatult rassiste vihkavad, ise ikka ja jälle rassismist räägivad. Ei ole siis või?!? Miks on nii, et kui eesti bänd kiidab oma kodumaad lauluga, siis peetakse seda natsismiks, ksenofoobiaks, rassismiks vms.? Miks on üldse vaja teoretiseerida teemal "kui sa ise oleksid neeger", kui jutu teema üldse taolisi laialivalguvaid topicuid ei puuduta? Aga ma vastan: kui ma oleksin sündinud neegri, juudi, mehhiklase või kurat teab- äkki koguni tulnukana- siis ma tõenäoliselt siin üldse sõna ei võtaks, sest mu maailm oleks hoopis teistsugune. Aga teoreetiliselt, kui ma oleksin "afro-eestlane" ja loeksin seda kommentaaridejoru, siis oleks mul pilt muidugi kohe selge: Loits on kõige tavalisem neonatsi bänd!;)))

jeesusbaskin
01-11-2004
kell 18:59

Ma ikka hoian ennast praegu sittaks tagasi. See globaliseeruva maailma mula ajab ikka jubedalt kettasse! Vaadake kulla sõbrad, mina olen mitmekesise maailma poolt. Mul ei ole neegri vastu midagi kui ta elab aafrikas, mul ei ole venelase vastu midagi, kui ta elab Venemaal, mul ei ole hispaanlase vastu midagi, kui ta elab Hispaanias. Saate aru, kui ma tahan külastada Norrat, siis ma tahan näha seal norra kultuuri, loodust ja norralasi, mitte neegreid ja türklasi. Mitte nagu nt. ma külastan Stockholmi ja valgeid inimesi nagu ei hakkagi silma. Kamoon lõuapoolikud, kui teid ei huvita rahvus, ega kultuur, siis kapake kuhugi sinna, kus saate oma inimsuhteid rahus edasi arendada, kus ei ole natsi sigasid segamas. Teiesuguste puhul on muidugi tavaline see, et tulete ise surkima ja targutam, aga kui pärast vasta näppe saate, on natsid värdjad, heh, nii et , laske aga edasi....

Lembetu
01-11-2004
kell 19:15

Aksel: Jah, me kõik oleme inimesed ja sööme ja joome, aga sellega elu ei piirdu. On veel väga palju asju, mis teeb meist selle, kes me oleme ja osa neid tegureid määravad ära nii meie rahvuse kui ka kultuurilise kuuluvuse. Ma ei saagi täpselt aru, miks sa siin selliseid asju küsid ja kirjutad. Peaksid piisavalt arukas tüüp olema, et selliseid asju isegi mõista. Ma küsin ainult, et kas kõik peab olema 100% kaardistatud ja kas iga asja jaoks peab olema leiutatud mingi mõõtmissüsteem? Minu arust mitte. Kuuluvustunne, nagu uskki ei tohiks mingil juhul olla mingi ühikuga mõõdetav suurus.

Kui me suhtleme teisest kultuuriruumist pärit inimesega, siis ikka ennekõike kui inimesed, aga ka meie endi kuuluvus ei ole selles suhtes vähe oluline. Sarnasest kultuuriruumist pärit inimesega on palju lihtsam suhelda kui inimesega, kelle kultuur ja kombed on sulle võõrad. Miks tekkivad suurlinnadesse erinevate rahvustega linnaosad? Selleks, et ühest kultuuriruumist pärit inimesel on palju lihtsam suhelda samast kultuuriruumist pärit inimesega kui nn võõraga. Me loeme iga päev ajalehtedest veristest konfliktidest erinevate kultuurirühmade vahel. See ongi tasu kogu selle globaliseerumise eest. Läheb hästi kui see kõik meid ühel päeval kaosesse ei tõmba.
Rahvusriik tulebki nüüd mängu rahvuse ja tema keele ning kultuuri säilimise ainuvõimalikku kaitsjana. Kindel rahvusgrupp saab öelda, et sellest piirist selle piirini kehtivad tema reeglid. Siin valitsevad tema keel ja kombed.

FK
01-11-2004
kell 19:18

"...siis oleks mul pilt muidugi kohe selge:Loits on kõige tavalisem neonatsi bänd!"
Tjah, kuidas küll selline mulje saab tekkida... Keegi kusagil mujal teemas arvas ka, et "Loits on skinheadi Meie Mees!" n Huvitav, miks ometi?
Rassist ma nüüd kindlasti ei ole, aga tunnistan, et teatud eelarvamuste küüsis olen küll. Rassistiks pidasin hoopis sind (sellest ka irooniline märkus "tõupuhaste lapsukeste" kohta eespool). Ma ei oleks nimelt eales arvanud, et s i n a võiksid olla "afro-eestlaste suur sõber." Mitte sellepärast, et te oma kodumaad lauluga ülistate. Arva, kes kiitis kord vaidluses minuga teatud rahvuste ja rasside tema arvates kõige väärtuslikumat omadust, nimelt kütteväärtust? Võib-olla oli see ahjuajamise jutt ainult provokatsioonina mõeldud ja ma ärritusin ilmaaegu, aga sellest ajast hakkaski minus idanema eelarvamus teie ideoloogia suhtes. (Väga hea ju, kui ma eksisin!)

Lembetu
01-11-2004
kell 19:23

Üldse oleks ühele suurele kosmopoliidile hea see kui ta oleks sunnitud elama mingi aeg võõras kultuuriruumis. Igasugu liikumine ja reisimine tuleb rahvuslusele ainult kasuks.

Madu
01-11-2004
kell 19:36

aksel, kule, tuleta mulle ükspäev meelde, et ma olen sulle sees ühe küpsise või tugriku või midagi. n

ma siin ennist mõtlesin pikalt selle üle, mis mind kodumaise rahvusluse juures ärritab. ja peaasjalikult ärritabki selle ülepaisutet romantilisus.

@jeesusbaskin
muidugi tahan ma norras näha norra loodust ja kultuuri ja norralasi, eks ole. aga paraku - kõik need n-ö rahvad on aegade algusest peale muudkui rännanud. kui keegi poleks pärast viimast jääaega praegustele norra aladele kolinud, haigutaks seal inimtühjus. nigu ka siin, muuseas.

lauluga järgmise jääaja vastu, mis meid kõiki siit võõrsile ajaks!!! n

võrdlen võrreldamatut?
jah, tunnistan, natuke ajan üle võlli.
sest venelane ja neeger saavad võibolla juba homme aega tulla.
jääl läheb natuke rohkem aega kohvrite pakkimiseks.
aga sisuliselt on see kogu vahe. looduse stiihia vastu ei saa. n

n , intrigant

FK
01-11-2004
kell 19:41

@gnadenlose
P.S. Muidugi on minu saksakeelne mula kohatu, umbes sama kohatu nagu sinu kui suure rahvuslase saksakeelne pseudonüüm.;) "Lembetu" näiteks kõlab sümpaatsemalt.

FK
01-11-2004
kell 19:46

(Eriti kui mõelda, et sakslased kaotasid ka II Maailmasõjas...)

jeesusbaskin
01-11-2004
kell 19:54

No kuule mees, äkki hakkame siin veel maailma loomisest ka jutte vestma, heh, no anna kannatust ikka!

Madu
01-11-2004
kell 20:02

jeesusbaskin, kui sa mind silmas pidasid, siis ma paraku pole eriti mees. n
a maailma loomine on väga põnev jututeema.

Dunkelheit
01-11-2004
kell 20:31

Rahvus on hulk inimesi, keda ühendab ühine keel, ühine ajalugu ja kultuuritaust ning üldjuhul ka mingi rohkem või vähem põline maa-ala.

Selline kohapeal väljamõeldud definitsioon ühelt tudengilt...

Rahvus ei ole:

1) ühtne ja selgepiiriline

2) muutumatu ja igikestev

Jutud sarjast "ega sinu vanemate hulgas kah kõik puhtad eestlased ei olnud" on pläma. Rahvuslik identiteet pole päritav mitte eelkõige verega vaid kasvatusega ning põhineb kultuuri järjepidevusel.

kajre
01-11-2004
kell 20:32

a maailma loomine on väga põnev jututeema

andke tuld! aga mitte siin...

Dunkelheit
01-11-2004
kell 20:45

Mina näiteks küll eriti romantiline pole n Sellise emotsionaalse teksti kirjutamine nagu Ivo oma käiks mulle üle jõu.

jeesusbaskin
01-11-2004
kell 22:05

Sorry, et sind lihtlabaseks meheks julgesin pidada, aga see ei muuda midagi.

Madu
01-11-2004
kell 22:16

ei ole hullu. selle ma elan üle. n

jeesusbaskin
01-11-2004
kell 22:19

No jah, mis sul muud üle jääb.

mardo
01-11-2004
kell 23:07

Rahvuslik identiteet pole päritav mitte eelkõige verega vaid kasvatusega ning põhineb kultuuri järjepidevusel.

no kui keel välja arvata siis oleme me ju tegelt kõik "ameeriklased" "prantslased" "itaalased" "juudid"..... sama moodi võiks ju siis olla kas "bmw" "mersu" "opel" jnejne, ainuke erinevus mis on on see et ühel on korralik karburaator ja teisel pasad pidurid....

et oleneb mis kvaliteedi ja hinna suhet taga ajad.. kuigi vahet pole sest nii "mersu" kui ka "opeliga" saad sa punktist A punkti B ehk siis sünnist surmani

Dunkelheit
02-11-2004
kell 00:17

Loomulikult on inimestel palju rohkem ühist kui erinevat. Kuid seda väärtuslikumad need erinevused on, eksole. Vaata seda kasvõi esteetilisest vaatenurgast. Mis mõtet on mersul kui kellelgi pole vastukaaluks opelit? n

aksel
02-11-2004
kell 08:32

Jeesusbaskin kirjutas umbes nii: "Ma ikka hoian ennast praegu sittaks tagasi. See globaliseeruva maailma mula ajab ikka jubedalt kettasse! Vaadake kulla sõbrad, mina olen mitmekesise maailma poolt. Mul ei ole neegri vastu midagi kui ta elab aafrikas, mul ei ole venelase vastu midagi, kui ta elab Venemaal, mul ei ole hispaanlase vastu midagi, kui ta elab Hispaanias."

Ma küsin nüüd vastu jällegi lihtsalt provotseerides: KUS on Venemaa? Kui sa ei tea, siis mine kooli. Õpi. Saa teada, et näiteks aastal 170* oli Venemaa ühes kohas, aastal 1918-1940 teises kohas ja 1945-... kolmandas kohas jne. Mõistad?

aksel
02-11-2004
kell 08:35

Lembetu kirjutas: "Ma ei saagi täpselt aru, miks sa siin selliseid asju küsid ja kirjutad. Peaksid piisavalt arukas tüüp olema, et selliseid asju isegi mõista. Ma küsin ainult, et kas kõik peab olema 100% kaardistatud ja kas iga asja jaoks peab olema leiutatud mingi mõõtmissüsteem?"

Ma küsin selliseid asju siin lihtsalt selle pärast, et aru saada, millest jutt käib. Ja tahan aru saada, kas te ise saate aru, millest jutt käib. Intuitiivselt saan muidugi aru, mis rahvus on, aga ma tahan TEADA, mis ta on. Ja vastust vist pole endiselt?
Dunkelheit midagi kirjutas, peab nüüd mõtlema, mis on tema definitsiooni nõrgad kohad.
Väidelda saab ainult siis, kui me räägime ühest asjast ja kõigepealt on vaja selgeks teha, mis see üks asi on!

atso
02-11-2004
kell 09:12

hea et kogu aeg muusikalisest küljest räägitakse,mis on minu jaoks selle plaadi puhul kõige olulisem n aga rahvusest niipalju,et olen endale ammu selgeks teinud mis asjad mulle pinda käivad ja mis mitte. tean seda et mulle käiks pinda kui eestimaa tänavad oleksid umbkeelseid neegreid ja pilusilmi täis ja nad kõik tahavad sult midagi. kui ma aafrikas või jaapanis oleks ,ei käiks see mulle pinda. ja kui elad ükskõik mis maal siis minuarust PEAB selle maa keelt oskama,mitte arvama et nagunii minuga räägitakse minu enda keeles. ja pinda käib see et toompeal istub pugejate hunnik. muud ei olegi nagu midagi. kogu see rahvusluse teema on enda jaoks mul selgeks tehtud ja pole eriline keerulise jutu ajaja. mulle mee ldib otsekohene jutt millest kohe aru saab.ja mulle maitseb kartul ja leib n

aksel
02-11-2004
kell 09:22

Atsoga laias laastus nõus. Ei ole mõtet asju üleromantiseerida, kui rahvus ongi tegelikult see, et meie sööme kartulit ja leiba (kurat, Valm ei söö - süsivesikud!) ja neeger sööb ahvileivapuujuurikat. See'p see ongi n

aksel
02-11-2004
kell 09:29

Leidsin teile siia ühe rahvuse definitsiooni ka järamiseks:
rahvus , inimeste ajalooliselt kujunenud etniline ja sotsiaalne ühendus. R-t iseloomustavad ühine maa-ala, keel, majanduselu, kultuur, vaimulaad ja rahvuslik eneseteadvus. R-d tekivad põhiliselt kapitalismi ajal. Nende moodustumise eeldused on naturaalmajanduse asendumine kaubatootmisega ja pärisorjuse kaotamine, linnade kiire kasvamine ja üldrahvalike turgude kujunemine. R-te tekkimisega kaasneb *rahvuslik liikumine, mis soodsais oludes võib lõppeda rahvusriigi loomisega. Et r-e moodustumist juhtiv klass on kodanlus, ilmneb rahvuslikus liikumises natsionalismi mõju. Kapitalismi ajal on r-tele omane klassiantagonism ja rahvusliku rõhumise süvenemine. Need nähtused kaovad pärast sotsialistliku revolutsiooni võitu. Sotsialism tagab kõigi r-te võrdsuse, loob tingimused rahvuskultuuride õitsenguks ja r-te vabaks lähenemiseks üksteisele. (ENEKE)

Madu
02-11-2004
kell 10:18

khm... a kartul tuli meile ameerikast... tänu sellele, et sinna läksid mingid tüübid, kellel tegelikult sinna nigu asja ei olnud. ja nende kohalike keeles seal nad seda kartulit igatahes ei küsinud. vms. n
paraku on värk selline, et kuigi ma need kartuli maaletoojad mõistan täiega hukka (just nimelt selle eest, et nad seal ameerikas umbkeelsete valgetena ringi jalutasid ja ei kavatsenudki keelt ära õppida, vaid nõudsid, et kohalikud nende keeli räägiks, nende usu järgi elaks ning neile seemnekartuli panipaigad kätte juhataks), maitseb kartul mullegi. n

see haakub natuke aksli poolt pakutud definitsiooniga kah. vähemalt selle rahvuskultuuride õitsengu ja rahvuste vaba lähenemise koha pealt - kõik uute maade avastajad lähevad avastama ju heade ja õilsate eesmärkidega, aga välja kukub ikka nagu alati. olgu siis parasjagu feodalism, kapitalism või sotsialism. n

haakkristi
02-11-2004
kell 11:04

ivo on end ületanud ja kirjutanud toreda loo..... n

aga se poliiitiline mõga siis on küll vastik....pfff....ja no se revolutsioonijutt...ma ei sa jätta ütlemata kui väga se mind pjuukima ajab .... n

a loitsule annan ka lille n ....respekt et viitsite....

gnadenlose
02-11-2004
kell 11:43

@FK: M. Divine või M. Engele on täpselt sama palju saksakeelsed, kui näiteks "skisofreenia" eestikeelne. Ma peaks vist siinkohal mõne Juku-anektoodi rääkima, siis sa vast saaks mu naljadele pihta;)

Et Loits kui eesti rahvast ja maad ülistav bänd sellise neonatsi "kuulsuse" külge on saanud, pole kindlasti mitte bändi süü. Miks te Koidulat või Ernesaksa natsismis ei süüdista? See kõik ongi selle sitase globaliseerumise süü, et inimesed nii juhmiks on jäänud ja lihtsaid asju läbi vandenõuteooriate püüavad lahti mõtestada. Noh, ma saaks aru, kui meid sakslane või venelane niimoodi šovinismis kahtlustaks, aga kurat!, meie oma saatusekaaslased!?

@Aksel: ma ei taha siin mingi tüliköit vedada, kuid sa oma ENEKEse näitega tõestad ise ka ühta väga lihtsat tõde: maailmas pole olemas kahte inimest, kes oleksid teineteisega absoluutselt kõiges sarnased. Ja sellest tulebki, et mina pean su definitsiooni rahvusest ilmselt ülekohtuseks ja tendentslikuks. Arnold Meri jälle tõenäoliselt arvaks, et Aksel on asjadest õieti aru saanud, kui ta siin nii kuldseid näiteid toob:)

Ma olen alati arutlenud sedasi: punased partisanid, keda eesti sõdur 60 aastat tagasi Venemaa metsadest püüdis ja surmavaenlasena igavesele unele suigutas, olid venelaste poolt vaadatuna täieõiguslikud vabadusvõitlejad (mu näide on muidugi tüüpiline militaristimölaka oma;)). Maailm ongi alati ebaõiglane, pole võimalik nii elada, et kõik rahul oleksid. Seega on loomulik, et alati valitakse pool, isegi kui seda oma meelest ei taheta teha.

Loits räägib minu meelest lihtsatest ja ilusatest asjadest. Tundub, et suur osa inimesi saab sellest aru. Mingi osa inimestest- selle asemel, et öelda otsekoheselt "mind see Loitsu pask ei veena ja ma vihkan isamaalisust"- aga näikse olevat Kõige Targemad Inimesed Maailmas, kes ei või leppida leivaga, mis poeletil müügil, vaid veavad ninad krimpsu ja tänitavad "miks just rukkileib?"

Loits pole oma meelest kunagi teid millekski kohustanud ega oma tõekspidamisi teile pähe raiuda. Kui, siis sama palju, kui ükskõik milline muu meeltega tajutav nähtus siin ilmas. Aga jube äss tunne tuleb peale, et Loits on AINUKE Eesti hevibänd, kellel on öelda midagi sellist, mis paneb kõik vahutama, nii pooldajad kui vastased või lihtsalt intrigandid.

Madu
02-11-2004
kell 11:53

seda putru ei pakutud sedapuhku küll mulle, aga puder pritsis üle ääre ja ma sain pihta.

niisiis:

gnadenlose, tõmba hinge!

mind ei veena Loitsu ideelisus, aga ma ei ütle kunagi, et see on 'Loitsu pask'. esiteks. ja teiseks - ma ei vihka isamaalisust. minu poolest las ta olla, eks ole. see lihtsalt ei eruta mind.

sa paned inimestele sõnu suhu, gnadenlose.
SEE paneb MIND vahutama. mitte Loits kui niisugune.

aksel
02-11-2004
kell 12:01

@Gnadenlose - tänan komplimendi eest (mida muud saab olla võrdlemine meie toreda ja targa presidendi vennaga?;)).
ENEKE-se näite tõin selle pärast, et see oli esimene, mis ette sattus. Tõenäoliselt leiaks umbes sada rahvuse definitsiooni veel.
KOGU minu jutu point on äärmiselt lihtne, ent keeruline - kõik on suhteline.
Tüli norida ei taha ja Loits on vähemalt ideeliselt kõva bänd - selles ei kahtle ma hetkekski. Igaühele oma.

FK
02-11-2004
kell 13:21

@gnadenlose
Tegelikult pidasin ma silmas hoopis seda, et on natuke naljakas, kui mulle viskab saksa keele kasutamist nina peale keegi, kelle kasutajanimi on "gnadenlose".
Nimi M.Engele on iseenesest naljakas idee, aga tekitab paratamatult ebameeldivaid assotsiatsioone, isegi kui need teie bändi puhul kohatud olema peaksid. (See on see koht, kus sa saaksid iseõppinud psühholoogina jälle vaimse tervise või üldise IQ kohta diagnoosi panna n , esitades oletusi, miks need assotsiatsioonid ikka tekivad. )
Aga atsol oli tegelikult õigus, kui ta kerge irooniaga kirjutas: "hea, et kogu aeg muusikalisest küljest räägitakse... n " akslit parafraseerides -Loits on muusikaliselt kõva bänd, selles ei kahtle ma hetkekski.

Lembetu
02-11-2004
kell 14:25

Loits on ikka Loits! 100 kommentaari paari päevaga! n