Jason Bowld (Bullet For My Valentine): „Gravity“ on ligipääsetavam, kuid endiselt väga raske

11-04-2019 | kirjutas: Ivo Kiviorg


Teisipäeval, 16. aprillil annab Rock Cafes kuuma briti üks edukaimaid metalbände Bullet For My Valentine ja sellega seoses sain telefoni teise poolde trummari Jason Bowldi. Jason küll on pikalt tegutsenud bändis suhteliselt uus nägu, kuid uuel albumil on tugevalt tema käekiri esindatud ning lugude kirjutajana suurel enamusel ka tema nimi järel. Jason muide ei tule ka Eestisse esimest korda – teda võib näha naerusuil trumme mängimas ka videoklipis Rabarock festivalilt, kus Bonne (Pedigree) tegi oma legendaarse stagedive hüppe Pitchshifteri live ajal.

Ajaloolise väärtusega video leiate siit: https://www.youtube.com/watch?v=5bl0hXWQ_Is

Igal juhul alustame vestlust sama rõõmsalt. „Ahjaa, mäletan seda isegi. Samas selliseid juhtumeid on olnud päris palju, kus inimesed pole hüpates jõudnud pitti. Eriti üks festival USAs, kus miskipärast paljud inimesed arvasid, et nad on superkangelased,“ räägib Jason, kel on priske kogemus tuuritada väga erinevate bändidega.

Pitchshifteris mängis tüüp 8 aastat ja lisaks oli püsivamaid oma ettevõtmisi, aga vahepeal paistis, et teda võib lausa nimetada kui „emergency drummer“, sest kui häda oli parajasti, siis Jason ikka aitas välja ja seda bändide puhul nagu näiteks Killing Joke. Ta naerab pikalt väljendi peale, kuid nõustub.

„Tõsi, ja pean ütlema, et „emergency drummer“ olla on üpris stressirohke! Kuid praegu on Bullet For My Valentine mu koduks ja see on hea.“ BFMV võtab praegu ka kogu aja ja energia. „Natuke küll kirjutan endiselt oma muusikat ka, veidi TV ja kommertskraami jaoks. Aga see, mis ma ise teen on pigem elektrooniline Massive Attacki stiilis kraam, mõni trummitöötuba siin ja seal, aga mu metalpool on hetkel Bulletiga rahul.“ Kõige muu hulgas on ta jõudnud mängida trumme eri arvutimängude tarvis – Halo seeria paar mängu, Grid 2 jne. „See on teistmoodi loominguline tegevus. Tegin seda eemalt, kodus ja üksi, saadetud kraami järgi. Bändiga tegutsemine on ikka koos tegemine.“



Bullet For My Valentine puhul aga Jason lihtsalt ei liitunud bändiga, vaid sukeldus loomingulisse protsessi. "Gravity" peal olevast üheteistkümnest loost seitsmel on ka tema nimi kirjutajana märgitud. „See oli tegelikult üpris loomulik,“ seletab Jason. „Tean Matti juba pikka aega nüüdseks ja me oleme varem kirjutanud koos albumi metalbändile AxeWound. Seega jah, olime ühel lainel ja ei pidanud üle mõtlema. Igal juhul igati nauditav ja tore. Ja muidugi äge, et sain oma jälje bändile jätta.“ Matt on siinkohal muidugi Matthew Tuck, BFMV laulja ja kitarrist, AxeWound oli UK/Kanada „supergrupp“, kus lisaks Jasonile ja Mattile olid pardal Liam Cormier, Mike Kingswood ja Joe Copcutt (seotud bändideks siis terve nimekiri: Bullet for My Valentine, Cancer Bats, Glamour of the Kill, Pitchshifter, Rise to Remain, Pop Will Eat Itself, Zoax).

Kerides läbi viimase aja BFMV pressiteateid ja intervjuusid, jääb silma uue albumi puhul korduva märksõnana „contemporary“ – moodne või kaasaegne. Survestan seletama, mida see siis ikkagi tähendab. „Ma arvan, et see tähendab ligipääsetavust, aga siiski Bulleti parameetrites, sest see ikkagi sobitub varasema kataloogiga. Mängime kontserdil 4-5 lugu „Gravity“ pealt ning need on sama rasked kui näiteks „Waking the Demon“. Kaasaegne tähendab, et toome Bulleti tänapäeva, kuid teeme selle natuke kergemini seeditavaks rohkematele inimestele, samas oma hinge müümata. Rõhutan, et see on endiselt raske, uskumatult raske. Ma saan aru, et mõned inimesed läksid närvi, et thrashilugusid polnud sel plaadil, aga see on ju vaid üks peatükk bändi pikas ajaloos. BFMV on tegutsenud 16. aastat. Kuus albumit – miks mitte proovida vahelduseks natukenegi teistmoodi. Pealegi, nüüd kui oleme selle peale mõelnud, siis see tegelikult polegi nii väga erinev. Pole ju pikki sündiridasid vms, heal juhul üks saund mõnes loos jne. Lühidalt, ma arvan, et see tähendabki ajaga kaasas käimist, kuid seda ilma oma hinge müümata.“

Bändi arengut tasub tänapäeval hinnata ikkagi selle järgi, kui hästi tuurid lähevad ja mulle tundub, et oleme Euroopas päris hea arenguhüppe läbi teinud.Kiusan veel sellega, et „Gravity“ sai väga erinevaid arvustusi, inglise keeles öeldakse kaunilt „mixed reviews“, mis reaalselt tähendab, et neist nii mõnigi oli negatiivne. „Tead, ma ei usu, et arvustused üldse loevad väga midagi enam, see on vaid ühe inimese arvamus. Ajakirjad on muutunud uskumatult ebaoluliseks. Ja arvustustest rääkides mõtlengi peamiselt ajakirjadele. Online kipub olema rohkem ehtsam, siiram, lahkem ning konstruktiivsem. UK ajakirjad otsivad pidevalt oma „next big thing“ asja ning heidavad pidevalt sellega kõrvale bändid, kes on juba natuke aega tegutsenud. Näiteks, Depeche Mode, megasuur bänd, mängivad endiselt staadionitel, kuid ajakirjades kajastusega on kehvad lood.“

„Ainus oluline asi on see, et inimesed tulevad kontsertidele. Igaüks saab oma arvamuse ise kujundada, sest kõigil on Spotify jms ja pealegi albumeid kui selliseid ei osteta enam väga. Me muidugi ootasime ka seda tüüpi arvustusi, sest album ju on kraadi teistmoodi ning lõpuks on parem kui on inimesi, kes vihkavad ja kes armastavad, kui olla seal keskel. Mingi reaktsioon vähemalt. Lisaks, enne plaadi ilmumist tegime nö pressituuri, kohtusime fännidega ja mängisime neile plaati ja tagasiside oli super. Ka raadiod võtsid hästi vastu. Ajakirjad aga… ka online tõttu järjest ebaolulisemad.“

„Aga bändi arengut tasub tänapäeval hinnata ikkagi selle järgi, kui hästi tuurid lähevad ja mulle tundub, et oleme Euroopas päris hea arenguhüppe läbi teinud. Peaesinejana Saksamaal 6k+ saalides jms. Parasjagu käimasolev tuur haarab lisaks kohti, kus me pole varem käinud. Eile mängisime näiteks kohas, kus varem on käinud Godsmack ja Slayer. Paljud bändid jätavad nt Ida-Euroopa vahele, sest vahel tasud pole nii head ja muu nutt, kuid bändi arendades just selline laienemine on oluline. Tuleb proovida jõuda nii paljude inimesteni kui võimalik.“

Viimasena uurin veel, kas on mingi lugu, mida talle meeldib endale eriti kontserdil mängida. „Mulle meeldib neid kõiki mängida, sest nad on nii erinevad ja see vaheldus ongi äge. Kui ühe peab valima, siis võibolla „Piece of Me“, sest see veidi meenutab mulle ka Pitchshifterit.“



Bullet For My Valentine esineb Rock Cafes teisipäeval, 16. aprillil. Soojendusesinejana astub üles Itaaliast pärit metalibänd Nereis.

Ivo Kiviorg
Ivo on olnud radaseitsme aegade algusest selle eestvedaja ja üks kirjutajatest. Aja jooksul teinud kaastööd pea kõikidesse kohalikesse päevalehtedesse ja hunnikusse ajakirjadesse ning olnud nõu ja jõuga abiks mitmete ürituste ja festivalide korraldamisel.

Vaata selle autori kõiki artikleid »