Fantastiline vestlus Huiabella Fantasticaga

28-03-2019 | kirjutas: Rene13

Turg on enda tõsiselt ja elu isiklikult võtmise alasest õppekirjandusest küllastunud. Igas kaupluses leidub suurel hulgal kraami, milles mõni pooletoobine kirjeldab otseteid olmekitši alaste läbimurreteni. Ometi ei ole suudetud panna kirja ega avaldada põhilisi juhtnööre, mille najal tegelikult midagi ära oleks võimalik teha. Näiteks selline põletav ja oluline küsimus, mis ei lase kõiksugu tädikestel ööde kaupa magada, kuidas rohkem huvitavatesse kohtadesse reisida? Kindlasti on kirjasõnas ilmunud õpetusi, et tuleb sündida õiges tähtkujus ja tarvitada õigeid kristalle, vähem on soovitusi lennusaatjaks või veoautojuhiks hakkamise kohta ja hoopis vähe on ettepanekuid teha bändi.

Kui oleks pädevaid andmeid, millised kodumaised artistid kõige agaramalt väljapool riigipiiri esinemas käivad, siis Huiabella Fantastica kandideeriks ilmselt kõrgematele kohtadele. Veebruari alguses anti kaks kontserti Iisraelis, valmistutakse aprillikuiseks Euroopa tuuriks ja vahepeal astutakse üles Sveta baaris.

Sundimatu vestlus bändiga leidis aset märtsi alguses sotsiaalkeskuses Ülase12, kus tiksusid Pets, Karu ja Mikko, viimane jäi Soome inimese kohaselt napisõnaliseks, aga seda elutargemaks.



Kuidas tagasilöökide kiuste optimistlikku elutunnetust säilitada?
Saabudes selgus, et Jeruusalemma kontsert jääb ära ja kolmekontserdiline tuur piirdub ainult kahega.

Pets: Sain Ludviguga paar aastat tagasi tuttavaks Berliinis, Ludvig on Eesti punkaritele võibolla tuttav bändiga City Rats, ma arvan, et paljudele ta ikkagi on tuttav, liiga paljudele ei ole tuttav.
Kõik algas mingist chati naljast. Davai tule külla teinekord! Kutsusin neid Eestisse tuurile ja ütles, et tulge hoopis ise siia tuurile ja siis järgmine hetk me juba olime seal.

Karu: Ludvig kunagi kogu perekonnaga 90. alguses kolis Iisraeli, nad nihverdasid dokumente, et saaks nahhui Venemaalt, sest Iisraelis palju ilusam elu.

P: Samamoodi nagu ka Eestist ingerlased kutsuti Soome ja siis eestlased nihverdasid end ingerlaseks kuidagi, ma tean, mul oma naaber, üks suvaline vene parm, kes sebis end ingerlaseks ja läks Soome elama.

P: Me arvasime, et reede, laupäev, pühapäev on normaalne teha aga seal reedest algab pühapäev, laupäev on ka pühapäev, pühapäev on ka pühapäev, aga nagu esmaspäev ka ja sellega läks putsi.

K: Nende neljapäev on nagu meie reede. Kui lennukilt maha tulime, algas neil kohe sabat ja midagi oli ka Haifa suuna rongiliiklusega ja see polnud midagi sabatiga seotud, vaid midagi muud oli metsa läinud. Nii me seal vahtisime.


Kuidas ületada kultuurišokki?
Kohalikud kombed olid midagi muud, kui need, millega ollakse harjunud.

P: Nad üsna euroopalikud seal, võibolla usuinimesed käivad omamoodi nagu nad käivad.
K: Usuinimesed olid kõik toas, kui me tulime, sest oli sabat.

P: Nad kõik vaidlesid seal omavahel, palju Tel Avivis inimesi elab. Kindlat vastust ei saanudki. Haifas olid kõik koos, araablased, kristlased... inimesed elavad koos, seal mingi hetk sihilikult hakati kuidagi sõprust kasvatama, aga seal just teemaks, et inimesed elavad samas majas, samades linnajagudes, Haifa selle poolest erinev ülejäänud Iisraelist. Tel Avivis elatakse linnaosade kaupa eraldi.

K: Mulle Haifas meeldis, töllerdan üksi linnavahel, õlu on käes, toss on puruks. Tahan osta superliimi, et tossunina kinni liimida ja siis proovin nagu küsida mingite vanameeste käest, kes poe ees passivad, kas siin supermarketis müüakse superliimi? We speak very bad english... you need glue? No no this shop.
Vanamees võtab käisest kinni ja tirib, näe vaata, seal on raamatupood, sa pead minema sinna!
Panen suitsu ette, naguniii rahulik, hommikul aega on, lähen vaatan, uksel trellid ees, vanamees jookseb järgi... eiii, see on kinni!
Tirib teise poodi, täitsa poodi sisse, seal mingid inimesed, kaubandus käib, mingi kuradi käru on ukse ees, vanamees karjub poemüüjale midagi oma keeles... näe, vot, liim!
(Petsile) sina said ka oma tossud kinni liimitud sellega.

P: Mina ei liiminud mingeid tosse kinni.
K: No sa ilgelt tahtsid seda liimi, ma ei tea, kuhu sa panid selle lõpuks.
P: Mina pole mingit liimi tahtnud, esimest korda kuulen mingist liimist.
K: A jah päikeseprillid liimisime kokku.
P: Mina pole mingit liimi tahtnud.
K: Lõpuks ikka mingi pool tuubi jäi üle seda.

K: Jälle töllerdan üksinda, tahan osta ühte õltsi poest, tädi pistab karjuma minu peale, miks sa ei ostnud kolm? Kolm on veel odavam kui see üks!
Seal oli peaaegu igas putkas, et ostad kolm õltsi saad põhimõtteliselt poole hinnaga.

P: Haifas oli see tore, Gaza sektor oli 150 km, kõik oli lähedal.
K: Seal rõdu pealt nägi viitasid, kus kõik oluline kirjas.
P: Ükstapuha, kas lähed bussijaama, rongijaama, ikka pead panema seljakoti läbi sellest röntgenmasinast.
K: Seal ei lähe trammi peale ka, ilma ei ei käi metallikontrollist läbi.



Kuidas esineda võõras riigis?
Inimesed liiguvad igal pool kahel jalal, aga see sarnasus võib olla petlik, sest enda ülalpidamine võib olla väga erinev.

K: Konsad olid nitšekad.
P: Seal enamus on slaavi päritolu, publiku kuumus on sama või kogu see mentali..., mis, mis see sõna on? Temperament! Temperament on sama, mis venelastel.
Pealegi iga teine inimene räägib vene keelt puhtalt, kui ei ole just turbaniga.
Nad on nagu venelased, aga veel kuumaverelisemad, nad ronisid kõik korraga laval selga. See, kuidas nad elavad kaasa... Kui Venemaal tõmbad ühe noodi koos trummiga, siis seal juba keegi teeb lavalt hüppe, aga Iisrealis juba kümnekesi hakkavad sind tarima keset platsi. Eks sa pead natukenegi hea ka olema, mingi uinamuina peale nad võibolla ei hakkaks nii tegema.

P: Oli tehtud mingit eeltööd mingil määral, paljud teadsid ikkagi mingit meie lugu, mida nad hüüdsid seal "Where the fuck is my shotgun?", promootor oli ikka mingit tööd teinud.

K: Haifas oli tasuta kontsert, täismaja.
Korraldajad ise elasid samas majas, maksid üüri, allkorrusel oli mingi pood, siis väiksest uksest said teisele korrusele. See uks oli tõsiselt väike, 50cm lai võibolla, sealt tuli sisse pugeda.

P: Ruum oli nagu Ülases, nad avastasid selle kolm aastat hiljem, nad käisid sealt kogu aeg läbi, see oli kola täis, peksid sodist tühjaks ja avastasid, ohoh, siin saaks kontserte teha.

K: Tel Avivis oli Tapperi mõõtu saal, Malignant Tumor mängis seal, kui nad mängisid Iisraelis.
P: Neil oli seal väike tuur.
K: No üks konsa oli lõpuks nagu tuli välja.
P: Isegi vähem kui meil.


Kuidas välismaale esinema saada?
Kui keegi kõike ette ära ei tee, tuleb ise seda aktiivsem olla.

P: Kontserdid saab tutvuste kaudu. Euroopa punkskene on üsna tilluke, mis on natuke kurb, mida rohkem sa selle sisse lähed, seda rohkem näed, kui väike see on. Aga vähemalt hoiab see kokku.

K: Enamasti on niimoodi, et 50% konsasid on välismaal, me ei ole see aasta Eestis vist mänginudki.

P: See lihtsalt juhtub, mitu punkt ühte ja mitu punkt kahte on siin.
Esiteks, mida sa siin ikka teed ja me mängime seal, kus on huvitav mängida.

K: Me ju ei saa kogu aeg mängida Ülases.

P: Tegelt on lennupiletid hästi odavad, kui natukene mõistlikult käituda, on suht nullis. Mul on mitu korda nii olnud, et istun Tallinnas auto peale, pole sentigi raha ja tagasi tulles juba on.
Kõikidele bändidele, noortele bändidele, vanadele bändidele, kui tahate midagi teha, fucking proovige välja minna, põdeda pole mõtet eriti.


Kuidas piiril tõsiseltvõetavat muljet jätta?
Turist veab järel ratastega kohvrit ja laseb vilet, bändina liikvel olemine on hoopis teine tera.

K: Mul olid trummipulgad kotis ja kutsuti kohe kõrvale. Miks need on?
P: Ma olin veel lisapulgad ostnud Karule, nende tõttu pole jälle midagi olnud. Kuskohas sind läbi otsida tahetigi?
P: See oli siinsamas Tallinna Lennujaamas.

P: Ma võtsin oma ploki sellepärast kaasa, et ma käskisin Mikkol enda ploki võtta, mis seda õiget saundi teeb, sest ilma Mikko blokita on meil saund hoopis teine kui meil peaks olema ja hui me leiame sealt sellist plokki, mis Mikko õiget saundi teeb. Ma solidaarsusest võtsin enda ploki ka kaasa, et kui lennujaamas läheb imelikuks, siis meil mõlemal plokid kotis.

Mis väärt plokk see selline on?

Mikko: Bad Monkey.

Oleks juba pakkunud, et äkki ise keevitatud.

P: Tänaseks päevaks see ongi ise keevitatud, sest see on nii palju kordi puruks olnud, et seal pole vist ühtegi originaalosa alles.


Kuidas võrrelda Eestis ja teistes riikides toimuvat?
Sagedane tuuritamine on siiski suutnud pakkuda ka mõningaid hüvesid isegi hoolimata sellest, et bändi looming on valdavalt eestikeelne.

K: Võibolla on väiksemaks jäänud kogukond Eestis, aga tihedam on see kogukond, sellised bändid, mis Kesk-Euroopas mängivad festivalidel, mängivad Eestis väikestes klubides.
P: Ja paljud Euroopas teavad seda konkreetset pleissi, info liigub väga hästi tänapäeval, paljud teavad meie bändi või on midagi kuulnud. Mine mingisse punkklubisse Itaalias, Saksamaal, Poolas, Leedukatest ma üldse ei räägi. Ülase kohta ikka teatakse.

P: Kuni Poolani väikseid fänne leiab juba. Enne kontserti on inimesed end kurssi viinud, sest muidu nad ju ei tuleks. Saksamaal on inimesi, kes meid hästi teavad ja tahavad meid sinna kogu aeg tagasi esinema. Meil on ikka välismaal palju palju rohkem kuulajaid.
K: Me oleme päris palju mänginud Kesk-Euroopas ja Saksamaal.
P: Eestis meeldime üsna väikesele grupile inimestele. Võibolla me oleme liiga poliitilised, minu meelest me küll pole poliitilised eriti, aga ju me astume kellelegi varba peale pidevalt. Kellele me meeldime, on tore, kellele ei meeldi, on veel parem. See tähendab, et oleme õigel teel.
K: Mingi päev ajas naerma. Pärast seda kui jagasime uut lugu "Värvipime", bändi laigid Facebookis vähenesid.
P: Lugu ei läinud raisku.



Kuidas tulla toime laval?
Räägitakse, et punkbändides ei osata pilli mängida.

K: Mõnikord oskab üks, mõnikord oskab teine oma instrumenti vallata ja mõnikord on täielik kaos lihtsalt.
P: Mis see on, mis sa praegu räägid, mis on see küsimus?
K: Kas pillimäng tuleb välja?

P: Mikko, ütle ka midagi.
M: Ma mängin bassi, miks ma pean midagi ütlema?


Kui oluline roll on bändis manageril?
Ilma managerita tänapäeval naljalt hakkama ei saa.

P: Disa on meie manager, eelmine aasta käis tuuril kaasas.
K: Hoiab asjad kontrolli all.
P: Ta hoidis kontrolli all väga vähe.
Äsja ruumi sisenenud manager sekkub vestlusesse: see bänd sucks!


Kuidas praktiseerida punki?
Bändi manager selgitab, et selline küsimus on kindlasti vaja esitada.

M: Tähtis on aktiivsus. Mina liigun palju.
P: Ma olen suutnud terve oma elu elada niimoodi, et pole olnud tarvis põdeda tubli ühiskonna liige olemist. Samas mõned asjad on, lapsed käivad koolis. Elu on palju lihtsam, kui ei ole tarvis heakskiidu pärast põdeda.
K: Jah, rock'n'roll.

P: Selle jaoks on muidugi vaja eraldi intervjuud, mismoodi tarvitavad punkarid alkoholi, see lõika välja praegu. Siis lugejad teavad tulevikus oodata uudisväärtuslikku sisu.



Kuidas saavutada perfektne rannafiguur?
Huiabella liikmed annavad reedel erinevates koosseisudes kolm kontserti.

K: Minul isiklikult on problemaatiline veidi.
P: Problemaatikaline...
K: See on mingi sinu enda väljamõeldud sõna, sellist pole olemas.

P: Tallinn Music Week tuli ootamatult, meid pandi sunniviisiliselt sinna mängima, võib öelda, et see oli vägisi. Võibolla ma peaksin rääkima, kuidas see juhtus?
K: Ma isegi ei tea.
P: Ma olin seal burgerboxi kõrval baaris, läksin sinna, sain aru, et Zahir esineb seal ja siis läks järsku konkreetseks jutuks mingitel segastel asjaoludel.

K: Aga ühesõnaga, me mängime kohe pärast Rada pidu Ülases, võtan oma kellad kokku, panen kotti ja mängin Hõbekuuliga siin.
P: Huiabellaga mängime ka, manager praegu ütles. Ma olen valmis.
K: Minu ticky ticker võibolla ei ole selleks valmis.
P: No sõidame taksoga siia ja paneme puhveti püsti.
K: Ok, kaks kontserti samal õhtul, aga kolm kontserti samal õhtul erinevates kohtades, see juba natuke läheb... No ma ei tea.
P: Vaatame siis õunte pealt.
K: Milliste õunte?

P: Sul väljakutsed ei meeldi või?
Paus
K: Ok, teeme siis ära.

Kuidas lõpetada intervjuud?
Lõpud kisuvad sageli ümmarguseks ja jäävad väheütlevaks, seekord sai väga konkreetne.

Disa: Mis on rock'n'roll?
M: Rock'n'roll põhineb bluesil ja blues on...
D: Ei ei ei, ole vait seal, seda ma ei taha!

HUIABELLA FANTASTICA esineb reedel, 29. märtsil Sveta Baaris Rada7.ee spektaaklil Tallinn Music Weeki raames. Erakordse spektaakli artistivalik on muidugi taaskord enneolematult äge. Õhtu helipilt alustab kärisevast kaosest, jõuab vahepeal puhta ja selge elektroonikani ning muundub lõpuks taas korralikuks müravalliks. Üles astuvad Huiabella Fantastica, Demonic Death Judge (FI), Sibyl Vane, Kali Briis, GHLOW (SE), MOJA (JP) ning Little Fury (DK).

Huiabella Fantastica bandcamp
https://tmw.ee/et/artistid/huiabella-fantastica

Rene13
Sage kirjasaatja Tallinnast. Eelkõige huvitatud sigakoertest.

Vaata selle autori kõiki artikleid »